Futurismist absurditeatrini (0)

Futurism –(ld k tulevik) 20 saj alguses Itaalias.(1909 maniseft) Kujunemist mõjutas Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Algataja oli itallane Filippo Marinetti. Tulevikukunst – eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Laadilt agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik. Futuristid on kogu vana vaimse maailma vastu. Eesmärk oli kirjanduse toomine tänapäeva. Uued teemad : tööstus,hulkurlus, masinakultus,linnaülistus, patriotism,sõja ja vägivalla ülistamine(sõda kui puhastaja ). F- stid harrastasid kärarikast enesereklaami. Tõdemusi kuulutati avalikel esinemistel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed. F eksperimenteerisid sõna ja vormiga , tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid reegleid ja vältisid kirjutusmärke (asendasit ma v mu märkidega ). Värss oli mehine ja plahvatuslik. Väljenduslaad närviline, kasutati kollaazitehnikat. Oluline luuletuse graafiline pilt. Futurism hääbus 1920.
Kubism (kr keeles kuup ) tekkis 20 saj algul prantsuse maalikunstis. Sai alguse maalikunstis( Pablo Picasso ) Tähtis vorm. Tegelikkust püüti jäädvustada nii, nagu see on üless ehitatud. Luuletuse ülesehitusel jäljen. Geom. kujundeid. Esindajad : Guillaume Apollinair, Johannes Barbarus, Aleksander Suuman.
Ekspressionism (ld k võimendus, ilme) Algas saksamaal kujutavas kunstis impresionismi vastandina. Kaks fasi 1) 1911-1914 oluline luule, keskne allakäigu ja surma teema 2)1914-1920(25) põhirõhk draamal, keskne upotistlik sotsiaal-poliitiline meelestatus.
Iseloomustab: Vastuhakk realismile teemas ja stiilis., sünge meelestatus.Isiklik vaatepunkt enamasti millestk. Sügav. Häirit. Või tugeva agressiive emotsionaalse pingega. E. Enne sõda:
*tugev elamuste väljendamine*poeet kui prohvet ,katastroofi ennustaja *usk uude põlvkonda*suhe maailmaga traagil. Palju eneset .*oluline alateadvus, intuitsioon.
E. p sõda: * kaastunne ja süütunne toimuba pärast*üleskutse aktiivsusele,vastupanule,eneseohverdusele* sisult enamasti sõjavastane-mure inimese saatuse pärast. Vorm: püüab ol. Max originaalne. Kirjandusse ilmusid üldised kujud *massid peategelasena, Poeg, Hulkur ,Nimetu*väga jõuline kõne,karjatused* meeleolult õndsust taotlev. Põhiteemad: sissepoolepööratus, kaotus, surm, perekond(ahist. Mõju) uuestisünni teemad. (objektiivsete omaduste liialdamine ja moonutamine, tujude ja meeleolude äärmuslik väljendumine.)
Imaži(ni)sm(in k pilt kujund) Samaaegselt Futurismi ja kubismiga. Ainult inglisk. Luules. Taotles vabadust kirjanikule. Ere, omanäoline luulekujund oluline. Manifest:tavakeel ilma kaunist .*pikad proosavormis luuletused*vabadus, mitmekesisus teemade valikul * kindlus ja selgus. Esra Pound, Thomas Steam Eliot
Dadaism 1916 Zürichi kabarees Voltäer. Juht Tristan Tzara. Ei usu senisesse moraali,religiooni,ideaalidesse. Vihkavad silmakirjalikkust, avaldavad protesti kehtiva ühiskonnakoralduse vastu. Umbus. Loogik . Psühh.- Poolödavad luule spontyaansust-Eitavad klassikalist kirjandust. Prop kunsti mis ühendab kõik kunstiliigid .automaatkijutamine. Loominguis erinesid kõigist, ignor keele põhialuseid. Pealkirjatud, mitetkirjamärke, Mürakultus. Skandaal skandaali pärast. N Tristan Tzara ja Hugo Ball
Sürrealism. (pealerealism) Apollineir. Tekkis 1919 a Prantsusmaal futurismi ja dadaismi põhjal. Ühendas kõike kunstiliike. Juht dad Andre Breton. 1924 maniseft. MõjutanudSigmund Freudi psühhoanalüütiline õpetus. Automaatkirjutamine. 3 etappi
1)1919-32 automatism ja teadvuse vool. Kaob mõistuse ja hea maitse kontroll. 2)1930-20 –sihiline juhus , must huumor 3) 1940-60 müüditeooria.
Eepiline teater Bertolt Brecht näitekirjanik, lavastaja ,teoreetik. Saks . Realg+med. Tunnustus : staatiline luuleteos „legend surnud sõdurist“. Teatritebüüt „trummid öös“ dramaturg . Teatriarvustused. Eepilise teatri aluseks kaine ja skeptiline vaade maailmaasjadele „mees on mees“ võõritusefekt.. Näidendi eesmärk on näidata ja jutustada lugusid , milles ilmnesid kaasaja elukorralduse vastuolud ja probleemid. Tähtsad sotsiaalsed tunnused. Erinev meeleolu ja stiil episoodide reana.. Eepiline teater – jut sündmustest inimene on uurimisobjekt ,muutuv ja muudetav .*asetab ka vaataja ossa*nõuab otsuste tegemist, vaatajale antakse teadmisi*huvi sündmuste käigu vastu.
Absurditeater 1950. Räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas. Keha ja ruumi kasutusel põhinevad kujundid , suunatud meeltele. Peateema inimeseolemisseisund maailmas.- Inimene kaasinimestest võõrandunud.Seisunditeater. 1960 –europa suured lavad.
Samuel Beckett . Iirimaal. Prat . Ja it filosoof. Inglise keele õppejõud. Kirjanduslooming „ Godot `d oodates“ „lõppmäng“. Oli oma näidendite lavastaja. Lavakujundus napp . Min tegevus, määramata aegruum , tegel. Tiht. Kõne ja liikumisvõim. Surm kummitab läheduses, tragismi ja fasilikuse sulam, paaristegelased, alati koos , võimusuhe.