HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Hüpoteetiline süllogism on süllogism, milles vähemasti suurem eeldus on implikatiivne (tingiv) otsustus. Kui kõik otsustused on implikatiivsed, siis nimetatakse seda süllogismi puhtaks hüpoteetiliseks süllogismiks. Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline: [ ( p q ) p] q SEGATÜÜBILINE HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Modus ponensi reegel: kui väiksemas eelduses kinnitatakse (jaatatakse) alust, siis tuletiseks on tagajärje kinnitus (jaatus). Tuletist ei anna: [( p q ) p] q [( p q ) p] ? [( p q ) p ] q [( p q ) p ] ? [( p q ) ...
Tartu Ülikooli testidest võetud kergemad harjutused loogilise mõtlemise harjutamiseks 1) Leia küsimärgiga tähistatud arv. 50 20% 60 16 25% 20 18 50% ? A 27 B 28 C 31 D 34 E 36 2) Koolis esitati viktoriinil 30 küsimust. Iga õige vastuse eest sai õpilane 7 punkti, iga vale vastuse eest võeti maha 12 punkti. Mitu õiget vastust andis õpilane, kes sai 77 punkti? A 7 B 13 C 15 D 21 E 23 3) Tartu Ringkonnakohus vaatas 2002. aastal läbi teatud hulga esimese astme vaidlustatud kohtulahendeid. Nendest 101 puhul otsustati esimese astme kohtulahendit muuta. See on 7,93% vaidlustatud kohtulahenditest. Umbes iga mitmenda läbivaadatud kohtuasja puhul muudeti kohtulahendit ringkonnakohtus? A umbes iga 4 B umbes iga 8 C umbes iga 13 D umbes iga 6 E umbes iga 10 4) Ruudu ABCD diagonaalile AC on märgitud punktid K ja M ning diagonaalile BD punktid L ja N nii, et kumbki diagonaal on jaotatud kolmeks võrdsek...
Kehtiv ja kehtetu otsustus Kõik inimesed on rikkad ei ole kehtiv, Mõni inimene on rikas Mõni inimene ei ole rikas kehtib Loogiline ruut ehk otsustuste vastasolek. A vastupidised E Kehtiv+ Mittekehtiv - I O määramatu ? 1) A & E kontraarsed, vastuolulised a) A+E-; E+A- b) A-E?; E-A? 2) A & O; E & I kontradiktoorsed, vasturääkivad a) A+O-; E+I- b) A-O+; E-I+ c) O+A-; I+E- d) O-A+; I-E+ A?O? E?I? 3) A & I, E & O subordinaared, alluvad a) A+I+, E+O+ b) A-I?; E-O? c) I+A?; O+E? d) I-A-; O-E- 4) I & O osavastupidised, subkontraalsed a) I+O?; O+I? b) I-O+; O-I+ Kõik S on P üldjaatav A (kel pole pead, sel olgu jalad) Ükski S ei ole P üldeitav E Mõni S on P osa jaatav I Mõni S ei ole P osaeitav O (eksisteerib eluolendeid kes ei ole arukad) Otsene jär...
Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab (ei iseloomusta) teatud predikaat. Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust. Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest. Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga. Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist. Modaalsed otsustused on problemaatiline, assertooriline ja apodiktiline otsustus. Problemaatiline otsustus on lihtotsus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
