50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lersik
Õppematerjali autor
The first transistorized computer is completed, the TX-O (Transistorized
Experimental computer), at the Massachusetts Institute of Technology.
Oxford'>Oxford
NY City Uni'>NY City Uni
Harvard'>Harvard
Carnegie Mellon'>Carnegie Mellon
Stanford'>Stanford
MIT'>MIT
Millist loetakse maailma esimeseks 'kõrgtaseme'
programmeerimiskeeleks?
Lisp'>Lisp
Algol'>Algol
Cobol'>Cobol
Java'>Java
Javascript'>Javascript
Fortran'>Fortran
C'>C
Kes ehitas esimese integraalskeemi?
Alan Turing'>Alan Turing
Jack Kilby'>Jack Kilby
William Shockley'>William Shockley
Steve Jobs'>Steve Jobs
Edward Moore'>Edward Moore
Kes leiutas arvutihiire?
Ivan Sutherland'>Ivan Sutherland
Douglas Engelbart'>Douglas Engelbart
Konrad Zuse'>Konrad Zuse
John McCarthy'>John McCarthy
William Shockley'>William Shockley
Mis firma arvutitel kirjutati UNIX?
IBM'>IBM
Apple'>Apple
Intel'>Intel
DEC'>DEC
Sun'>Sun
Mis aastal toodeti esimene mikroprotsessor?
1971'>1971
1962'>1962
1974'>1974
1984'>1984
1955'>1955
The first transistorized computer is completed, the TX-O (Transistorized
Experimental computer), at the Massachusetts Institute of Technology.
Oxford'>Oxford
NY City Uni'>NY City Uni
Harvard'>Harvard
Carnegie Mellon'>Carnegie Mellon
Stanford'>Stanford
MIT'>MIT
Millist loetakse maailma esimeseks 'kõrgtaseme'
programmeerimiskeeleks?
Lisp'>Lisp
Algol'>Algol
Cobol'>Cobol
Java'>Java
Javascript'>Javascript
Fortran'>Fortran
C'>C
Kes ehitas esimese integraalskeemi?
Alan Turing'>Alan Turing
Jack Kilby'>Jack Kilby
William Shockley'>William Shockley
Steve Jobs'>Steve Jobs
Edward Moore'>Edward Moore
Kes leiutas arvutihiire?
Ivan Sutherland'>Ivan Sutherland
Douglas Engelbart'>Douglas Engelbart
Konrad Zuse'>Konrad Zuse
John McCarthy'>John McCarthy
William Shockley'>William Shockley
Mis firma arvutitel kirjutati UNIX?
IBM'>IBM
Apple'>Apple
Intel'>Intel
DEC'>DEC
Sun'>Sun
Mis aastal toodeti esimene mikroprotsessor?
1971'>1971
1962'>1962
1974'>1974
1984'>1984
1955'>1955
SISSEJUHATUS INFOTEHNOLOOGIASSE lambda.ee Kohustuslik lugemismaterjal Alan turing computing machinery and intelligence Ta võrdleb seda kas masin saab mõelda, võttes aluseks imiteerimismängu. Selles on 3 mängijat, mees, naine ja arvaja. Arvaja peab ära arvama kes on mees ja kes naine kasutades küsimusi. Kui mehe ja naise asemele panna masin siis arvaja peab uuesti küsimusi küsima. Kui meheks ja naiseks on masin ja arvaja vastab masina vastuste põhjal vähem ära kes on mees ja kes naine siis on tegemist suhteliselt intelligentse masinaga.
12. 17.12. 1. nädal. Sissejuhatus: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940 Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Bitt - 1 binary digit Bait – 8 bitti, 8 binaararvu. Kilobait – 1024 baiti Megabait - 1,048,576 bytes, 1024 kilobaiti Mälu ehitatakse kahe astme suurustena. Siis nt 1024 on lähim kase aste 1000-le. Tähtede kodeerimine – igale tähele on vastavusse pandud mõni number. Kokkuleppeline. Nt ASCII kokkulepe – tabel, kuidas mingile numbrile paned vastavusse mingi tähe. Püüab kodeerida kirjutusmasinat
on olnud liiga kiire (“irrational exuberance” jne).Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne. kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). speech).1990-lõpuaastatel kiirendas interneti muutumine Turing machine - lihtne teoreetiline masin. Alan UNIXi filosoofia 1.väike on ilus(iga utiliit/teenus 1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 täidab ainult ühte funktsiooni;komponentide ehitus Siemensiga
Konrad Zuse Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 1941: Z3 maailma esimene programmeeritav digitaalarvuti 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti John Vincent Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti Enigma: alates 1920 aastatest Lorenz SZ 40 and SZ 42 ja eheimfernschreiber: Saksa lennu ja merevägi Colossus Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks,Alan Turing. Lorenz-sakslaste krüpteerimismasin Howard Aiken IBM'i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1939-1944 Viis esimest operatiivset digiarvutit: Zuse 1941 mai, AtanasoffBerry Computer Summer 1941, Colossus 1934/1944, Harvard Mark I IBM 1944, ENIAC 1944 1947 William Shockley, Walter Brattain, John Bardeen Bell Telephone Laboratories-st leiutasid point-contact transistor võimendi 1949 Maurice Wilkes EDSAC esimene praktiline
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1
Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMISES ARVUTI, hoidis bitte magneetilises t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid