Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alan Turing (0)

1 Hindamata
Punktid
Alan Turing (1912-1954) oli Briti matemaatik , loogik , informaatik, kruptoloog. Turing machine - lihtne teoreetiline masin. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/ järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/ järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Turingi masin1936. Pärast sõda projekteeris ta Londonis Rahvuslikus Füüsikalaboratooriumis ühe esimese programmeeritava elektron arvuti ACE.
Esimene kabeprogramm kirjutati 1952.
Timothy John Berners -Lee loodud  URI, URL, HTTP, HTML
Hüperteksti edastusprotokoll ( HTTP
1992 г.) on protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes . Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide edastamiseks. Selle protokolli kaudu laaditakse alla enamik dokumente, mis interneti kaudu liigub.
HTML(1990) on keel, milles märgendatakse veebilehti . HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab veebiehele kaasata skripte, eeskätt JavaScripti ja CSS-i, millega kirjeldatakse lehe kujundus. HTML-dokumentide ( failide ) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebibrauserit .
1977 – Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); Apple II seeria , on 8-bitiste arvutite seeria, mida tootis Apple aastatel 1977–1993. Esimene Apple II mudel tuli müüki 5. juunil 1977. Arvuti kasutas MOS Technology 6502 mikroprotsessorit taktsagedusega 1 MHz .
TCP pakett on reeglina , IP paketti sees.TCP see on transpordikiht, aga IP internetikiht. Kuna TCP protokoll on peaaegu alati kasutuses koos IP protokolliga, siis tavaliselt kutsutaksegi TCP/IP . TCP protokolli järgi saadetakse pakette , mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul internetiprotokoll. TCP ühendus toimib ainult otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). IP Võib öelda, et internetiprotokoll on interneti selgroog – see defineerib viisi, kuidas grupp eraldiseisvaid võrke saavad töötada üksteisega, et luua globaalne võrk ehk Internet . IP protokoll ei garanteeri informatsiooni edastamise sihtkohta ohutu ja usaldusväärne, samas järjekorras paketid . Seega ka on vaja edastada IP pakettide TCP transport protokoll.
Vahemälu ( cache )on komponent , mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemiseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega mälu, mille eesmärk on saavutada vähima juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus. Cache L1 - vahe cache. See töötab protsessori taktsagedus. Cache L2 vahe cache, mis on kiirus väiksem kui esimese taseme mälu, vaid eelkõige põhimälu. Cache L3 vahe cache, mis on jõudluse madalam teise astme mälu, vaid eelkõige põhimälu. Selle summa on tavaliselt üks kuni mitu megabaiti. See kasutatakse peamiselt server protsessorid. D-Cache Vahemälu kasutatakse säilitada toote protsessor .
Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas.. Leibniz oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid laialdased teadmised ka paljudes teistes valdkondades. Ta töötas välja loogilise arvutuse, mis hiljem pani aluse moodsate arvutite arhitektuurile.
Alan Turing #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lersik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

12 it kt 2
43
docx

12 it kt 2


The first transistorized computer is completed, the TX-O (Transistorized Experimental computer), at the Massachusetts Institute of Technology. Oxford'>Oxford NY City Uni'>NY City Uni Harvard'>Harvard Carnegie Mellon'>Carnegie Mellon Stanford'>Stanford MIT'>MIT Millist loetakse maailma esimeseks 'kõrgtaseme' programmeerimiskeeleks?
Lisp'>Lisp Algol'>Algol Cobol'>Cobol Java'>Java Javascript'>Javascript Fortran'>Fortran C'>C Kes ehitas esimese integraalskeemi?
Alan Turing'>Alan Turing Jack Kilby'>Jack Kilby William Shockley'>William Shockley Steve Jobs'>Steve Jobs Edward Moore'>Edward Moore Kes leiutas arvutihiire?
Ivan Sutherland'>Ivan Sutherland Douglas Engelbart'>Douglas Engelbart Konrad Zuse'>Konrad Zuse John McCarthy'>John McCarthy William Shockley'>William Shockley Mis firma arvutitel kirjutati UNIX?
IBM'>IBM Apple'>Apple Intel'>Intel DEC'>DEC Sun'>Sun Mis aastal toodeti esimene mikroprotsessor?
1971'>1971 1962'>1962 1974'>1974 1984'>1984 1955'>1955

Kategoriseerimata
12 it kt-2
45
docx

12 it kt-2


The first transistorized computer is completed, the TX-O (Transistorized Experimental computer), at the Massachusetts Institute of Technology. Oxford'>Oxford NY City Uni'>NY City Uni Harvard'>Harvard Carnegie Mellon'>Carnegie Mellon Stanford'>Stanford MIT'>MIT Millist loetakse maailma esimeseks 'kõrgtaseme' programmeerimiskeeleks?
Lisp'>Lisp Algol'>Algol Cobol'>Cobol Java'>Java Javascript'>Javascript Fortran'>Fortran C'>C Kes ehitas esimese integraalskeemi?
Alan Turing'>Alan Turing Jack Kilby'>Jack Kilby William Shockley'>William Shockley Steve Jobs'>Steve Jobs Edward Moore'>Edward Moore Kes leiutas arvutihiire?
Ivan Sutherland'>Ivan Sutherland Douglas Engelbart'>Douglas Engelbart Konrad Zuse'>Konrad Zuse John McCarthy'>John McCarthy William Shockley'>William Shockley Mis firma arvutitel kirjutati UNIX?
IBM'>IBM Apple'>Apple Intel'>Intel DEC'>DEC Sun'>Sun Mis aastal toodeti esimene mikroprotsessor?
1971'>1971 1962'>1962 1974'>1974 1984'>1984 1955'>1955

Algoritmid ja andmestruktuurid
Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
14
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

SISSEJUHATUS INFOTEHNOLOOGIASSE lambda.ee Kohustuslik lugemismaterjal Alan turing computing machinery and intelligence Ta võrdleb seda kas masin saab mõelda, võttes aluseks imiteerimismängu. Selles on 3 mängijat, mees, naine ja arvaja. Arvaja peab ära arvama kes on mees ja kes naine kasutades küsimusi. Kui mehe ja naise asemele panna masin siis arvaja peab uuesti küsimusi küsima. Kui meheks ja naiseks on masin ja arvaja vastab masina vastuste põhjal vähem ära kes on mees ja kes naine siis on tegemist suhteliselt intelligentse masinaga.

Juhiabi
12 it kordamiskysimused
23
docx

12 it kordamiskysimused

12. 17.12. 1. nädal. Sissejuhatus: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940 Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Bitt - 1 binary digit Bait – 8 bitti, 8 binaararvu. Kilobait – 1024 baiti Megabait - 1,048,576 bytes, 1024 kilobaiti Mälu ehitatakse kahe astme suurustena. Siis nt 1024 on lähim kase aste 1000-le. Tähtede kodeerimine – igale tähele on vastavusse pandud mõni number. Kokkuleppeline. Nt ASCII kokkulepe – tabel, kuidas mingile numbrile paned vastavusse mingi tähe. Püüab kodeerida kirjutusmasinat

Kategoriseerimata
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015
2
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015

on olnud liiga kiire (“irrational exuberance” jne).Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne. kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). speech).1990-lõpuaastatel kiirendas interneti muutumine Turing machine - lihtne teoreetiline masin. Alan UNIXi filosoofia 1.väike on ilus(iga utiliit/teenus 1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 täidab ainult ühte funktsiooni;komponentide ehitus Siemensiga

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks
5
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks

Konrad Zuse Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 1941: Z3 maailma esimene programmeeritav digitaalarvuti 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti John Vincent Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti Enigma: alates 1920 aastatest Lorenz SZ 40 and SZ 42 ja eheimfernschreiber: Saksa lennu ja merevägi Colossus Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks,Alan Turing. Lorenz-sakslaste krüpteerimismasin Howard Aiken IBM'i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1939-1944 Viis esimest operatiivset digiarvutit: Zuse 1941 mai, Atanasoff­Berry Computer Summer 1941, Colossus 1934/1944, Harvard Mark I ­ IBM 1944, ENIAC 1944 1947 ­ William Shockley, Walter Brattain, John Bardeen Bell Telephone Laboratories-st leiutasid point-contact transistor võimendi 1949 ­ Maurice Wilkes ­ EDSAC ­ esimene praktiline

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt
35
pdf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt

1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
IT EKSAM
17
odt

IT EKSAM

Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti ­ 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks ­ 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus ­ 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 ­ 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I ­ 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer ­ 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC ­ 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 ­ 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMISES ARVUTI, hoidis bitte magneetilises t

Algoritmid ja andmestruktuurid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun