Etioopia (1)

Tallinna ****** Gümnaasium
ETIOOPIA
Referaat
Õpilane: *********
Klass:*********
Tallinn
Oktoober 2009

Sisukord

Sisukord 2
Üldandmed 3
Geograafiline asend 4
Geoloogiline ehitus ja pinnamood 4
Kliima 5
Sinine Niilus 5

Üldandmed

Pindala: 1 127 127 km2
Rahvaarv: 73 053 000 (2005. aasta seisuga)
Rahvastiku tihedus: 64,8 in/km2
Pealinn: Addis Abeba
Keel: amhari
Lipp : Rohelise-, kollase- ja sinisetriibuline ning keskel on Etioopia vapp
SKT: 106,602 miljonit USA dollarit (2008. aasta seisuga)
SKT elaniku kohta: 1346 USA dollarit (2008. aasta seisuga)
Rahaühik. Birr (ETB)

Geograafiline asend

Etioopia paikneb Aafrika maailmajaos ja Aafrika mandri idaosas. Põhjast piirab Etioopiat Eritrea , läänest Sudaani Vabariik, lõunast Keenia, kirdest Djibouti ning idast Somaalia . Etioopia on ühtlasi üks maailma 43-st riigist millel puudub rannajoon, seega ka otsene ühendus merega.
Riik asub 15°N ja 3°N ning 32°E ja 48°E vahemikus. Pealinna koordinaadid on 9°02′ N, 38°44′ E.
Riik meenutab oma kujult seest täidetud C-tähte, mille alumine ots ulatub veidi kaugemale kui ülemine.
Addis Abeba kaugus linnulennult Tallinnast on umbes 8000 km.
Etioopia kellaaeg on 1h võrra Eesti ajast eespool .

Geoloogiline ehitus ja pinnamood

Etioopia territoorium pakub hulga kontraste, mille põhjal võime jagada maa kolmeks piirkonnaks. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Etioopia mägismaad, mille keskmine kõrgus on 1675 meetrit, läbistavad arvukad jõed ja sügavad mägedest ümbritsetud orud. Kõrgeim mägi on 4620 meetri kõrgune Ras Dašan, kõige madalam koht on allapoole merepinda Denakili alamikul -125 m. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang , mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge .
Kuna pinnamood on väga mitmekesine ja pakub palju kontraste, siis on turismi suhtes see suur eelis Etioopiale. Sellist mitmekesisust esineb vähestes riikides ja paljud välisemaalased tulevad seda vaatama. Põllumajandust selline pinnas aga ei soodusta . Palju vaeva tuleb näha kõrbete niisutamisega, et need harimiskõlblikeks muuta ning samuti ei ole just kõige lihtsam põlde rajada mäestikele ja mägedele. Trantspordi suhtes muudavad mäed teede rajamised veidi raskemaks, kuid samas on ilus sõita sellisel maastikul ja seda imetleda.
Etioopia on maavarade suhtes üpris rikas. Seal leidub raua-, mangaani -, nikli- ja vasemaaki , kulda, plaatinat, keedu- ja kaalisoola, väävlit, pruunsütt, ehituskivi jne.
Etioopia painkeb Aafrika laama idapoolsel ääreosal. Ida poolt lahkneb Aafrika laam Araabia laamast. Selle tulemusena tekivad maavärinad, vulkanism ja tekib ka uus ookeaniline maakoor . Inimtegevusele mõjuvad vulkaanid positiivselt turistide sissetuleku tõttu, muidu mõjuvad vulkaanid ja maavärinad hävitavalt. Vulkaane on seal palju, kuid üks neist on näiteks Erta Ale.

Kliima

Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, seega on kliima kuum ja aastaajati niiske. Kuid Etioopia kliimal on mitmesugused variatsioonid . Väga palju sõltub kliima mitmesugusest maastikust. Näiteks on 1500-2500 meetri kõrgusel ilmastik tavaliselt kuum ja niiske. Sellest piirist allpool sajab vähem ning keskmine temperatuur tõuseb üle 25 kraadi. Seevastu kõrgemal kui 2500 meetrit ei ületa temperatuur 17 kraadi ning sademeid esineb rohkem. Seega jäävad riigi äärealad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele . Ida-Etioopia poolkõrbelised ajad on ühed maailma kuumemad, kus õhutemperatuur ulatub isegi 50°-ni. Keskmine õhutemperatuur on siiski +25 kuni +35 kraadi vahemikus.
Etioopia sademete hulk varieerub väga tugevalt. Kesk- ja Edela-Etioopias on sademete hulk aastas nt 1500-1800 mm, kirdes aga vähem kui 50 mm.
Etioopia on vähearenenud põllumaa, kus põhisuunaks on taimekasvatus. Tegeletakse ka rändkarjakasvatuseda ja tööstuses toiduaine-, tekstiili-, jalatsi- ja puidutööstusega. Energiat toodavad põhiliselt hüdroelektrijaamad. Seega on Etioopia üpris loodussõbralik riik ja ei reosta oma tööstuste jm ettevõtetega väga õhkugi (eriti võrreldes näiteks suurtootja Hiinaga ). Üheks looduse saastajaks on kindlasti naftatöötlemistehas.
Suurimateks ilmastikukatastroofideks on kindlasti üleujutused, põuad, maavärinad ja vulkaanid. Üleujutused on juuli-augusti vihmahooajal näiteks väga tavalised , kuid kuna Etioopia kliimal on mitmesugused variatsioonid, siis üheks suureks probleemiks on ka pikaajalised põuad.

Sinine Niilus

Sinine niilus on jõgi, mis saab alguse Tana järvest Etioopias. Koos Valge Niilusega on see jõgi üks kahest suurest Niiluse lisajõgedest. Jõe ülemjooksu nimetatakse Abbaiks, ja osad usuvad, et see voolab välja Eedeni aiast. Sinine Niilus voolab Tana järvest edasi lõunasse, läbi Etioopia ja loodesse Sudaani. 30 km kaugusel oma allikast siseneb jõgi umbes 400 km pikkusesse kanjonisse. See kuristik on suur takistus reisimiseks ja suhtlemiseks põhja Etioopia ja lõuna Etioopia vahel. Sinise Niiluse võimsust on hea hinnata Tis Issati kose järgi, mis on 45 meetrit kõrge ja asub 40 km Tanast allavoolu . Kuigi Tana järvel on mitu oja, mis voolab järve, siis tema allikaks peetakse väikest allikat Gish Abbaid, merepinnast kõrgusega 2744 meetrit. See voolab Tana järve põhjaossa. Teised lisajõed on näiteks Magech, Reb, Gumuara ja Kilte. Tana järv voolab umbes 30 kilomeetrit enne kui läheb üle Tis Issati joaks. Seejärel lookleb jõgi läbi loode Etioopias olevate orgude ja kanjonite Sudaani. Sudaani piiri ja Tana järve vahel on veel mitmeid lisajõgesid. Vasakul pool on näiteks Wanga, Bashilo, Walaga, Jamma, Muger, Guder, Diessa ja Dabus. Paremal pool on aga Handassa, Tul, Abaya, Sade, Suha, Munga , Bachat, Katlan, Jiba jne. Veidi hiljem ühineb Sinine Niilus Valge iiluseda Khartorumis, Sudaanis ja voolab Niilusena läbi Egiptuse Vahemerre . Sinist Niilust kutsutkse nii sest üleujutuste ajal on veetase nii kõrge, et see muudab oma värvi peaaegu mustaks ning kohjaliku sudaani keele sõna “must” on kasutusel ka sinise värvi korral. Allikast jõgede ühinemiskohani on jõe pikkuseks loetud 1460. kuni 1600. kilomeetrini. Ebakindlus selle pikkuse kohta tuleneb sellest, et ta voolab läbi praktiliselt läbimatu kuristiku, mille sügavus on umbes 1500 meetrit. Selle sügavust võib võrrelda Grand kanjoniga Colorado jõe ääres Ameerika ühendriikides. Sinise Niiluse vool saavutab maksmumi vihmastel aegadel (juunist septembini), kui see annab umbes kaks kolmandikku Niiluse tavalisest veetasemest. Sinine Niilus koos Atbara jõega põhjas, mis voolab samuti Etioopia mägismaal, on vastutavad Niiluse üleujutuste eest, tänu millele muutus kaldaäärne muld viljakaks ja see aitas omakorda kaasa Egiptuse tsivilisatsioonile. Koos Aswani paisu ehituse lõpuleviimisega Egiptuses lõppesid ka Niiluse üleujutused. Sinine Niilus on peamine elatisase Egiptuses. Kuigi see on Valgest Niilusest lühem, pärineb 56% Egiptusesse jõudnud veest Sinisest Niilusest mis on ühendatud Atbara jõega, mille allikas on samuti Etioopia Mägismaal. Jõgi on samuti oluliseks ressursiks Sudaanis, kus Roseires ja Sedaanis paisud toodavad 80% riigi elektrist. Need tammid aitavad niisutada ka Geizira tasandikku, mis on kõige rohkem tundud oma kõrge kvaliteediga puuvilla poolest. Piirkond toodab ka nisu ja löömasööta.
Sinise Niiluse juga
6