Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimeised. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud Linde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas. Lindude elupaigad on mitmekesised: puistulinnud metsis, laanepüü, kakud, rähnid, kägu; veekogudel ja nende kallastel elavad kurvitsalised, partlased; avamaastikul pesitsejad kiivitaja, koovitajad, rukkirääk , lõokesed;
RABA Koosluse nimetus, taimekooslus. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles
2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. Mõõtkavade näited (joonis nr1) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000. Mida suurem mõõtkava, seda üksikasjalikumalt on sellel kujutatud maastikku. KAARDI IDENTIFITSEERIMINE Selleks, et leida vajalikke kaardilehti nõutavas mõõtkavas teatud alade kohta maa ellipsoidil, on kaardilehel andmed kaardi identifitseerimiseks.
2013. on ülalpeetavate määr 68,6 % 1990. oli vanadussõltuvuse määr 33,70% 2013. on vanadussõltvuse määr 48,40% Sündimus on hakanud vähenema, rahavasik vananeb. Sündimus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Südimus on riigis märgatavalt vähenenud. Kui 1993. aastal oli keksimiselt emal ligi 4 last siis praeguse seisuga on see arv kahanenud vaid 2 lapseni ema kohta. Laste sündimus on samuti stabiilselt lanegunud. Tuleviku prognoos on sarnane, sündivus väheneb pidevalt. Aastaks 2025 on südivus võrreldes 1993.aastaga vähenenud 100 000 lapse võrra. Ajaloooliste
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4
pinnavee kiiret ärajuhtimist. sobivate geoloogiliste tingimuste korral (näiteks õhuke turvas jämedal liival, kus kraavide vahekaugus kujuneb suureks) Kraavkuivendust kasutatakse ka põllul, kui ei ole muude kuivendusviiside kasutamine tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Selliselt on kuivendatud looduslikud rohumaad, jõgede lammid, kus poldrit pole rajatud. Drenaaži ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud ja seetõttu nõrga kandevõimega. Seetõttu on siin on vaja rakendada eelkuivendust nii kandevõime suurendamiseks kui ka põhjusel, et dreenitorusid ei või asetada porisse. Hästilagunenud turba kaevandamisel veega küllastunud olekus tekib palju muda, mis ummistab nii filtri poorid kui ka dreeniliidused Turba akumuleerumise tulemusena tuhandete aastate jooksul on lasundi pealispind küll
3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääajajärgsest ajast vähe muutununa püsinud koht, mis võib elupaigana ainsana tagada haruldaseks jäänud linnu-, putuka-, taime- jt. liikide säilimise. (Raukas, 1995: 362) Siin jälgitakse ökosüsteemide
Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel
suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee,
(biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt. Pinnakattest on kujunenud mullad ehk pinnakate on enamasti mulla lähtekivimiks. Suktsessioon on ökosüsteemi kohanemine keskkonnaoludega, mille käigus kooslus teiseneb. · Primaarne suktsessioon algab n.ö. vabas paigas (näiteks mererannikul või järve kinnikasvamisel).
kuna mets on tegelikult elukeskkonna kaitsja ja kujundaja. Lisaks sellele, et puud ja mets toodavad hapniku, puhastavad nad ka atmosfääri õhku, mets on ka algselt olnud inimesele kui toidulauakatja. Kõige selle eest tuleks olla metsale tänulik, aga kahjuks leidub ühiskonnas veel endiselt paljusid, kes seda ei mõista ning vaatavad maailma vaid enda tasandilt. Seega on inimesel aga valik kas hoida ja arendada metsi nii, et neist saaks kasu ka järgnevad põlvkonnad või viia metsad koguni hukuni. Õnneks on hakanud levima nii nimetatud ,,roheline mõtteviis" ning laiema pilguga maailmale vaatavad inimesed lähevad sellega aktiivselt kaasa. Metsade majandamine nõuab küll väga palju hoolt ja vaeva, kuid mina leian, et Maa on seda väärt! Elu eksisteerimiseks hädavajalik on lisaks hapnikule ka vesi, milleta inimene kaua ei ela ning loodus ei eksisteeri. Inimesele on oluline puhas põhjavesi, kuna merevesi ei kõlba ei joogiks, ega ka söögi valmistamiseks
seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. Katteseemnetaimed- erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist
suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust.
............................ 7 RABAPISTRIK (FALCO PEREGINUS)................................................................................................. 8 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID....................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................ 10 Üldiseloomustus Rabad ehk kõrgsood on tavalised kogu põhjapoolkera parasvöötmes. Rabad on valdav sootüüp Balti riikides, Taanis, Fennoskandia lõunaosas ja Soti madalikualadel (1.). Sademete rohkes kliimas areneb kõrgsoo korrapärase madala kupli kujuga rabamassiiviks, mille lagedat, tasast või kumerat keskosa (rabalava) ääristab harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv (2.). Rabade pinnareljeef võib tänu paksule turbakihile erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist.
.. 7 1.2. Õhusaaste sõltuvus meteoroloogiast ......................................................................... 13 1.3. Puude kasvu mõjutavad tegurid ................................................................................ 14 1.3.1 Toitained ja nende edasikandmine puudes .......................................................... 15 1.3.2. Õhusaaste mõju taimestikule.............................................................................. 17 1.3.3. Rabad eriliste kasvupaikadena ........................................................................... 20 2. MATERJAL JA METOODIKA ...................................................................................... 25 2.1. Uuringuala iseloomustus........................................................................................... 25 2.2. Puude kasvu määramine ........................................................................................... 27 2.3. Andmete analüüs ...
..............................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010............................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 1. VEE REOSTUS...................................................................................................................................................4 1.1. SINIVETIKAD..................................................................................................................................................5 1.2. NAFTA REOSTUSED.........................................................................................................................................6 1.3
Madalapõhjalised ja laugjad veekogud hakkavad kinni kasvama kaldast põhjasuunas, läbitakse kõik soode etapid. Mineraalmaade soostumine, soode arenemine maismaa suunas, peatada pole võimalik. Alati madalsoo etappi ei läbita. SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK. Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe teguri muutumine mõjutab kohe teist.selline pidev muutumine põhjustab soode liikumist ühest staadiumist teise. Madalsoosiirdesooraba. Aremgustaadiumite kestel mulla viljakus langeb. VEEREzIIM SOODES. Sademeid keskm 650mm, aurumine 470mm, ära voolab 250mm. MS paiknevad servaaladel ja nõgudes, kõrgematelt aladelt langeb vesi madalamatele. MS põhjavesi, see toitainete rikkam kui rabast peale valguv vesi. Liikuvvesi on soodne rohttaimedele
5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad, palumetsad, rabastuvad metsad · Soometsad- rohusoometsad, samblasoometsad, kõdusoometsad Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad
Pärnu-Mustvee mõttelisest joonest lõuna pool asuvat territooriumi kattis madal soe rannikumeri kuhu Skandinaavia mägedest alguse saavad hiidjõed kandsid purdset materjali peamiselt liiva ja aleuroliite, savi. Maismaa ja mere piir ei olnud püsiv. Ala oli suurte jõgede deltaala, kus toimus intensiivne settimine. Harujõed muutsid tihti oma asukohta, vee liikumiskiirus oli erinev. Liivad ja savid settisid põimjaskihiliselt. Peaaegu kogu devoni ajastu vältel olid kalad kõige kõrgemalt arenenud loomadeks, alles ajastu lõpus ilmusid esimesed maismaa selgroogsed. Devoniajastu setetes on säilinud fossiilsete kalade jäänuseid. Neid on leitud eriti rohkesti Aruküla lademe setetes Aruküla koopad, Kalmistu paljand, Tartus Emajõe ääres, Tamme paljand Võrtsjärve ääres, Kallaste paljand. Meres elasid rüükalad kõhrkalad, kelle pead ja keha eesmist osa kattis luuplaatidest rüü. Pea ja keha vahel oli luuliiges. Neid esines 9 seltsi
orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba org. Ühendites on ülekaalus süsinik ja hapnik, tunduvalt vähem vesinikku ja lämmastikku.
1 Sinikas 5.2 Murakas 5.3 Jõhvikas 6. Soo samblad 6.1 Karusammal 6.2 Soosammal 6.3 Soovildik 6.4 Turbasammal 7. Soo taimed 7.1 Alpi jänesvill 7.2 Sookail 7.3 Küüvits 7.4 Pikaleheline huulhein 7.5 Ümarleheline huulhein 8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2 soos , ning juba need olid tohutult suured, täis erinevaid puid ja puhmaid. Tahaksin teada, mis taimed kasvavad meie soodes ? Loodan leida vastuse, seda referaati tehes
Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud: ~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%
*Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks? *Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud. *Fosforiiti ei kaevata sügavalt (100m) allmaakaevandustest, sest võib süttida fosforiidi kihtide
*Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks? *Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud. *Fosforiiti ei kaevata sügavalt (100m) allmaakaevandustest, sest võib süttida fosforiidi kihtide
kooslus. 21. Miks toimus laienemine looduskaitselt keskkonnakaitseks? Tooge näited Laienemine toimus, sest me võime ju kaitsta üksikuid alasid, kuid samas suudavad tehased ja muud reostavad ning keskkonda kahjustavad tegurid hävitada selle, mida me kaitsta üritame. Seega tuleb kaitsta loodust tervikuna, muidu ei ole mõtet. NT: 1. Raba on kaitse alla aga hävined, sest happed, mis tänu tehastele on sattunud õhku, sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2. Jõgi on kaitse alla aga reostunud põhjavesi või pinnavesi rikub loodusliku mitmekesisuse, kui see jõe veega isegi väikeses koguses segunema peaks. 22. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja
kooslus. 22. Miks toimus laienemine looduskaitselt keskkonnakaitseks? Tooge näited Laienemine toimus, sest me võime ju kaitsta üksikuid alasid, kuid samas suudavad tehased ja muud reostavad ning keskkonda kahjustavad tegurid hävitada selle, mida me kaitsta üritame. Seega tuleb kaitsta loodust tervikuna, muidu ei ole mõtet. NT: 1. Raba on kaitse alla aga hävined, sest happed, mis tänu tehastele on sattunud õhku, sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2. Jõgi on kaitse alla aga reostunud põhjavesi või pinnavesi rikub loodusliku mitmekesisuse, kui see jõe veega isegi väikeses koguses segunema peaks. 23. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides
22. Miks toimus laienemine looduskaitselt keskkonnakaitseks? Tooge näited Laienemine toimus, sest me võime ju kaitsta üksikuid alasid, kuid samas suudavad tehased ja muud reostavad ning keskkonda kahjustavad tegurid hävitada selle, mida me kaitsta üritame. Seega tuleb kaitsta loodust tervikuna, muidu ei ole mõtet. NT: 1. Raba on kaitse alla aga hävined, sest happed, mis tänu tehastele on sattunud õhku, sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2. Jõgi on kaitse alla aga reostunud põhjavesi või pinnavesi rikub loodusliku mitmekesisuse, kui see jõe veega isegi väikeses koguses segunema peaks. 23. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides
"Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie riigi territooriumist on metsaga kaetud. Ühe elaniku kohta tuleb 1,3 ha metsa ja selle näitaja poolest oleme Euroopas Soome, Rootsi ja Venemaa järel 4. kohal" 2. Metsade tähtsus Mets on aegade algusest saadik olnud inimkonnale oluline paik. Meie esiisad otsisid sealt toitu (tegelesid koriluse ning jahil käimisega) ning loomadki leiavad sealt varju. "Maailma metsad on koduks 2/3-le kogu planeedil elavatest elusorganismidest, kellest paljusid me veel ei tunnegi. Samas sureb teadlaste hinnangutel iga päev planeedil välja 20-30 liiki. Liikide kadumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on saanud eriti suure hoo selle sajandi teisel poolel ja ennustuste ning kõigi märkide järgi võtab see 21. sajandil katastroofilise ulatuse, mis ei jäta mõju avaldamata ka inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks
rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 38 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks ilusaim järv on Ähijärv. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad
elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus
............25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad................................................................................................................................................................34 Kahepaiksed.....................................................................................................................................................36 Linnud.............................................................................................................................................................. 42
mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse