Tel: 55555555 E-mail: [email protected] Lugupeetud personali juht Soovin kandideerida Teie ettevõtte poolt välja kuulutatud restorani juhataja konkursile. Leidsin teie kuulutuse Cvkeskusest. Lisasin CV, mis annab juba ülevaate minu eelnevast teenistusest, suhtlemisoskustest ja juhtimiskogemusest, tõin eraldi välja Teie praegused konkreetsed nõudmised ning oma vastavad oskused nendel aladel. Oman majandusalast kõrgharidust ja lisaks on mul 3 aastane töökogemus kaubanduses. Minu senine töö on piisavalt nõudnud personalijuhtimist, mis on mulle andnud piisava kogemuse inimestega suhtlemisel. Vene ja inglise keeles suhtlen vabalt. Olen hoolikas ja kohusetundlik, ma ei jäta asja pooleli ja mul on suur töötahe.
Tel: 112 E-mail: [email protected] Lugupeetud personali juht, Soovin kandideerida Teie ettevõtte poolt välja kuulutatud restorani juhataja konkursile. Leidsin teie kuulutuse Cv keskusest. Lisasin CV, mis annab juba ülevaate minu eelnevast teenistusest, suhtlemisoskustest ja juhtimiskogemusest, tõin eraldi välja Teie praegused konkreetsed nõudmised ning oma vastavad oskused nendel aladel. Oman majandusalast kõrgharidust ja lisaks on mul 3 aastane töökogemus kaubanduses. Minu senine töö on piisavalt nõudnud personalijuhtimist, mis on mulle andnud piisava kogemuse inimestega suhtlemisel. Vene ja inglise keeles suhtlen vabalt. Olen hoolikas ja kohusetundlik, ma ei jäta asja pooleli ja mul on suur töötahe.
ja ülevaade on ka antud nartsissismist kui isiksushäirest. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Alas, M. (2009). Enesehinnang ja terve suhe. Külastatud aadressil https://www.tlu.ee/~malas/enesehinnang/index.html Crisp, R. J. & Turner, R. (2010). Essential Social Psychology 2nd Revised edition. London: Sage Publications. Krips, H. (2005). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kull, M., Saat, H., Kiive, E. & Põiklik, E. (2015). Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Madal ja kõrge enesehinnang. Külastatud aadressil http://www.rajaleidja.ee/madal-ja-korge- enesehinnang/. Põhikooli riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja RT I, 29.08.2014, 20 . Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020
veendud, et tuled toime Raskemad ülesanded jäta vahele - lahendusidee võib tulla ootamatult, siis alusta tegutsemist Eksami reeglid Eksamil olles tuleb hoiduda kõigest, mida võib tõlgendada kui reeglite rikkumist Mahakirjutamine ja omavahel sosistamine on lubamatu Keskendu ainult enda tööle! Sõpra aidates võid ise kaotada Suuline eksam Suulistel eksamitel oleneb tulemus peale teadmiste ka suhtlemisoskustest Kasuks on rahulik, selge ja enesekindel esinemisviis Küsimuse sisust mittemõistmisel, palu täpsustusi Pisarad ja kaastunde äratamine eksamikomisjoni ei mõjuta Eksamil on oht läbi kukkuda, kui üliõpilane... ei vasta antud teemal; ei seosta vastust mingil moel õppematerjalides esitatuga; liialdab vastuses nimede ja faktidega, pööramata tähelepanu oma arvamuse esitamisele; kasutab aega halvasti; esitab oma vastuse ise seda mõistmata. Eksami tulemused
KORRAL Nimi: TEIE PILT Sünniaeg: Aadress: Telefon: E-post: Hariduskäik: Töökogemus: Keeleoskus: Lugupeetud personali juht Soovin kandideerida Teie ettevõtte poolt välja kuulutatud traktoristi konkursile.Leidsin teie kuulutuse Cvkeskusest. Lisasin CV, mis annab juba ülevaate minu eelnevast teenistusest, suhtlemisoskustest ja hariduskäigust. Oman hetkel põhiharidust ja lisaks on mul 3 aastane kooli praktika töökogemus põllumajanduses. Inglise keeles suhtlen vabalt. Olen hoolikas ja kohusetundlik, ma ei jäta asja pooleli ja mul on suur töötahe. Olen kiire õppija ja sellest tulenevalt ei valmista mulle üksgi töö raskusi. Tundes ennast, olen veendunud, et Teie poolt pakutud töökoht on minu võimetele vastav. Juhul, kui Teil tekub täiendavaid küsimusi, olen kättesaadaval ülaltoodud telefonil.
" Enda arvates sain muudetava käitumise hinnanguvaba kirjelduse ja kokkuvõtliku soovi edastamisega edukalt hakkama. Huvitav on jälgida suhtluspartnerite reaktsioone vastavalt kasutatavatele suhtlemistehnikatele. Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu küla koerale, nii koer külale. Kasutatud kirjandus: 1. Krips, H. (2011). Klassijuhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi. Tartu: Atlex. 2. Krips, H. (2011). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tart: Atlex. 3. Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu: Atlex.
Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust siis see on aga inimeste oskus üksteisest aru saada ja üksteisega arvestada. See on väga vajalik oskus, sama vajalik kui töö tegemine, arvutamine, lugemine või kirjutamine. Suhtlemisoskustest võib sõltuda sinu edukus tööelus ja eraelus.Näiteks tööandjad väärtustavad erialaste oskustega võrdselt või isegi enam töötajate suhtlemisoskust. Igapäevasuhtlemises moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot automaatselt, võib ka öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja
Vestluse alguses oli minu vestluspartner pahur ja negatiivselt meelestatud. Vestluse käigus ta tajus, et teda kuulati ja temast hooliti. Minu oskusliku kuulamise ja ümbersõnastamise tulemusel ta leebus ja vestlus kulges edasi sõbralikus õhkkonnas ja üksteisemõistmises. Kasutatud kirjandus: 1. Krips, H. (2011). Klassijuhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi. Tartu: Atlex. 2. Krips, H. (2011). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tart: Atlex. 3. Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu: Atlex.
1.8 Prooviesinemine 3 Eduka esinemise tunnus on, et lektor räägib selgelt ja mahub etteantud aja piiridesse. Seda tuleb harjutada. Tekst tuleb häälega ja paraja tempoga ette lugeda. Hea on esinemine peegli ees teha, siis esineja näeb ja tajub oma miimikat, žeste, olekut. 2 Esinemine Hirmust ülesaamine, ehk päris esinemine. Ettekande edukus oleneb peamiselt edastatava info selgusest, lektori entusiasmist ja tema suhtlemisoskustest. Ettekandjal peab olema hea diktsioon. Tuleb kõneleda selgelt ja kõlavalt, hääldades kõik tähed korralikult välja, eristades tugevaid ja nõrku häälikuid, susisevaid ja mittesusisevaid. Kõnes peavad kajastuma ka kirjavahemärgid. Näiteks punkti väljendab hääle madaldumine ja paus. Entusiasm on samuti oluline. See avaldub ettekandja huvis oma teema vastu ja esituse jõulisuses. Entusiasm peab olema siiras, mitte teeseldud. Teeskluse tunneb kuulaja kohe ära ja siis pole edu loota
potentsiaaliga lapsed ennast sellest, et koht selles elus, kuhu nad sündinud on, kuid enese leidmine ja selle väljendamine on demokraatlikus ühiskonnas ääretult olulised. Soome hariduse püsiv probleem nagu Eestiski on praktilistele tegevustele mõeldud liigväike tundide arv, Soomes sooviti lisaks näiteks draamaõpetuse tundi. Kuid kunstiõpetus koolis ja selle arenguvõimalused oleks teema doktoritöö koostamiseks. Soome õpilased kogevad puudust sotsiaalsetest ja suhtlemisoskustest nagu ka motivatsioonist ja konsentratsioonivõimest oma põhihariduses. Harjunen nimetas, et "vähemalt osad õpetajad kannatavad õpilaste halva käitumise ja sotsiaalsete oskuste pärast". Julgen väita, et Eestis on õpilaste mõnitamise all rohkem kui "ja vähemalt mõned" õpetajad. Sotsiaalsete oskuste vähesus võib põhjustada osavõtmatust, sest on raske olla osa kooli ühiskonnast, kui sa ei ole
Oma referaadis vaatlesin Meremäe kooli töökollektiiv juhtimist, selle efektiivsust ja milline on kooli töö faas. Kokkuvõtvalt võin järeldada, et Meremäe Kool on juhitud demokraatlikel alustel, juhiga ollakse rahul, teda hinnatakse. Juht ise innustab töökollektiivi tööle ja hindab saavutusi ja töötulemusi. Juht on loonud meeldiva, pingevaba tööõhkkonna, olles ise eeskujuks teistele. Kasutatud allikad 1. Krips,H. (2010). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Altex 2. Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Külim 3. http://www.pare.ee/files_www/Ruth_Selirand_magistrit____.pdf
kui võimalik. Paremini osata lugeda vestluspartneri kehakeelt ja arusaada mis isiksuse tüüp ta on, et leida ühist keel ning luua vestlus. 8 4 KASUTATUD KIRJANDUS Kaldoja, A. (2011). Konflikt kui väljakutse. Kasutamise kuupäev: 8. Jaanuar 2015. a., allikas Tallinna Tehnikakõrgkool: http://ekool.tktk.ee/failid/H/objekt/11/konflikt/index.html Krips, H. (2010). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest. Kasutamise kuupäev: 8. Jaanuar 2015. a., allikas http://www.atlex.ee/pdf/suhtlemispsyhhol.pdf Salk, A. (6. Märts 2012. a.). Kuidas lahendada konflikte. Kasutamise kuupäev: 8. Jaanuar 2015. a., allikas Majandus 24: http://majandus24.postimees.ee/762676/kuidas-lahendada-konflikte 9
leiavasd ka teised, et neil on teiega mugav. Kõige rikastavamad ja tervislikumad inimsuhted leiavad aset just kahe kehtestava inimese vahel. Intiimsust on defineeritud kui ,,võime korduvalt teisele inimesele väljendada oma sügavamaid soove, lootusi, hirme, ärevusi ja süütundeid." Selline eneseavamine on kehtetav käitumine. Kaunimad abielud, sõprussidemed ja vanema ning lapse suhted on kehtestava elu vili. Kasutatud kirjandus 1. Heiki Krips. 2003. Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel 2. http://www.facebook.com/note.php?note_id=184079268303221 3. Talis Bachmann, Rait Maruste. 2003. Psühholoogia alused
Ma arvan, et ma ise sain selle uurimusega palju huvitavaid teadmisi enesekehtestamisest ning sellest, kuidas inimesed ennast erinevates olukordades kehtestada püüavad. Sain rohkelt teadmisi kehtestamisoskuse arendamisest, mis on mulle isiklikult väga oluline. Kehtestamisoskus tuleb kasuks mu tulevases töös, kuna mu tulevane töö näeb ette, et ma pean olema julge ja välja ütlema oma arvamusi. KASUTATUD KIRJANDUS Krips, H. (2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu Ülikooli Kirjastus. http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
Staatussümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Juhi staatuse sümboliteks on kabineti suurus, mööbel, kardinad, vaibad, kunstiteosed, arvuti, töökoha asetus, ametiauto, otsustamise õigused, oma sekretär, autojuht. Staatuse allikad. Tööalase staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Staatuselt: Liidrid, kaaslased, isoleeritud, tõrjutud. 8.A.Maslow vajadused (vajaduste roll motivatsioonis) Lihtne tõsiasi on, et motivatsioon sõltub vajadustest: motiveerib see, mis vastab inimese ootustele ja rahuldab tema vajadused – olgu need siis sisemised(tunnustus, eseseteostus) või välised(tasu, töötingimused). Vajadus on inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest. 1
kohta. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Jõgeva S. Konflikt on areng, mis otsib väljapääsu. Kasutamise kuupäev: 10.11.2014, allikas: http://www.terapeut.ee/artiklid/suhted/konflikt-areng-mis-otsib- valjapaasu/ Konstruktiivne konflikti lahendamine. Kasutamise kuupäev: 12.11.2014; allikas: http://suhtesiim.ee/wp/naistest/konfliktid/konstruktiivnekonfliktilahenda mine/ Krips H. (2011) Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Kirjastus: Atlex Lacey H. (2002) Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tallinn: Elmatar Lehtsaar T. (2013) Mis on üldse konflikt. Kasutamise kuupäev: 13.11.2014; allikas: http://www.director.ee/mis-on-uldse-konflikt/ Lehtsaar T. (2008) Suhtlemiskonflikti psühholoogia, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus Kasutamise kuupäev: 13.11.2014 Maripuu I. (2009) Kompromiss kui ajupesu erivorm. Kasutamise kuupäev: 04.11.2014; http://www.maripuu
enesekehtestamisest ning sellest, kuidas inimesed ennast erinevates olukordades kehtestada püüavad. Sain rohkelt teadmisi kehtestamisoskuse arendamisest, mis on mulle isiklikult väga oluline. Kehtestamisoskus tuleb kasuks mu tulevases töös, kuna mu tulevane töö näeb ette, et ma pean olema julge ja välja ütlema oma arvamusi. 12 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Krips, H. (2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html 3. Suhtlemine. Inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Anti Kidron. Mondo 2004 4. Oskus öelda ei – [WWW] URL 5. http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=221&text_id=247 6. Kehtestav käitumine – [WWW] URL 7. http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=8&artid=911 13
ja arvamuste sõnastamine ja kolmandaks täpsustamine, mida ma tahan. Keskastme juht saab ennast kehtestada hea mõjutaja teguritega, mis on vajalikud, et töö sujuks. · KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bolton, R. Igapäevaoskused. 2. Butler, G. 2006. Võit sotsiaalärevuse ja häbelikkuse üle. 3. Davis, M.; Flanning, P.;McKay, M. 2000. Suhtlemisoskused. 4. Krips, H. 2002. Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. 5. Petitcollin, C. 2004. Kuidas enda eest seista. 6. Samel, E. 2005. Suhtlemine keskastme juhi proovikiri. Äripäeva Kirjastus AS.
ta ongi. Tegelikult on pärast veel tükk aega üsna kõhe olla. Oma töös kasutasin: H.Tooman & A.Mae Inimeselt inimesele Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamatut. ÜLESANNE 2 Eesmärk: a) Tundma õppida tööstressi ilminguid ning b) analüüsida tööstressi leevendamise võimalusi töökohas. Ülesandes esitatud küsimustele vastamiseks leiad abi õpikutest: Krips, H. (2004). Suhtlemisoskustest juhtimisel ja õpetamisel. TÜ Kirjastus McKay,M. (1999). Suhtlemisoskused Vadi, M. (1997). Müügisuhtlemine. TÜ Kirjastus. Eallikad: Stressi teejuht: http://www.parnu.ee/raulpage/stress/teejuht_sisu.html Töö ja enesekehtestamine: http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/09/07e/tasub.htm Aktiivse kuulamise oskus võib lahendada tööalaseid probleeme: http://sekretar.ee/159396art/ Kuulamisoskus tuleb tööelus kasuks: http://www.cvkeskus.ee/career.php?
Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) Haloefekt (,,peegeldus", juhttunnus meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meelidv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse ,,mina-pilt", mida kujundavad etekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 3. Hoiaku olemus. ,,Kognitiine dissonants". Hoiaku muutmise võimalused. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponndist:
sarnasust) Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) Haloefekt (,,peegeldus", juhttunnus meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meelidv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse ,,mina-pilt", mida kujundavad etekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust). 9. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma 10. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) 11
▪ Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma ▪ Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) ▪ Haloefekt („peegeldus“, juhttunnus – meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meeldiv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse „mina-pilt“, mida kujundavad ettekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust). 9. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma. 10. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi). 11. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi
pakse käsiraamatuid sirvida ei ole võimalik. Sellistes situatsioonides määravad esimesed sekundid, milliseks kujuneb lahendus kas on võimalik probleem lahendada või kasvab probleemist ebamugav konflikt. Keerulistes situatsioonides on vaja kiiresti reageerida ja positiivse lõpplahenduse seisukohalt on oluline reageerida õieti. Tulemus sõltub paljuski teenindaja varasemast kogemusest vastavate olukordade lahendamisel ja suhtlemisoskustest üldse. Et aidata teenindajal paremini rasketes olukordades toime tulla on hea välja töötada lahendusvariante erinevateks olukordadeks. Kui erinevad lahendusvariandid on eelnevalt läbi mõeldud, kuni selleni, mida ja kuidas peaks kliendile ütlema, tunneb teenindaja ennast ka ebamugavas olukorras kindlalt, tal on paremad võimalused teenindussituatsiooni juhtida ja saavutada positiivne lõpptulemus kliendi poolt tunnetatav hea teenindus. Millised on keerulised situatsioonid teeninduses
The Last Word on the Gentle Art of Verbal Self-Defense. Prentice Hall Press Feingold, A. (1992) Good-looking people are not what we think. Psychological Bulletin, 111, 302-341 Feldman, R., Rimé, B. (1991). Fundamentals of Nonverbal Behaviour. Cambridge University Press Hinde, R.A. (1997). Relationships. A Didactical Perspective. UK: Psychology Press Publisher Johnson, D. (1997). Reaching Out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization.6thed. Krips, H. (2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Kutsar, D. (1999). Lähedusest paarisuhetes. Akadeemia, 4, 747-766 (http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101697) Lehtsaar,L. (2008). Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu.Tartu Ülikooli Kirjastus Lehtsaar, T. (2010). Õppejõudude sotsiaalsed ja kommuniaktiivsed oskused. Tartu: Mehta, C.M , Strough J. (2009) Sex segregation in friendships and normative contexts across the life span. Developmental Review 29, 201220 Miell, D. Dallos, R
Staatusesümbolid. Staatuse allikad? Staatus on inimese sotsaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnuste, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Staatusesümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Staatuse allikad on väga erinevad. Näiteks tööalasteks staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, töötingimused ja vanus. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest ja välimusest. Inimese asend grupis sõltub ka sellest kuidas tema omadusi grupis hinnatakse. Staatuse kujundavad ka prestiizh ja reputatsioon kaas inimeste seas. 8. Millist rolli mängivad motivatsiooni vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. A. Maslow soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele - sotsiaalsetele suhetele , tunnustuse ja eneseteostusele. 5
kuupäev 09.05.2014, allikas http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10441410/pdf/juhiabi- tase-6.4.et.pdf Kutsestandard. Sekretär, tase 5. (07.06.2012) Kutsekoda: 07.06.2012. Kasutamise kuupäev 13.05.2014, allikas http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10441455/pdf/sekretar- tase-5.5.et.pdf Krips, H., (2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Lewis, R. (2003). Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: Tea Mõõtmistulemuste matemaatiline analüüs. (s.a.) Kasutamise kuupäev: 07.05.2014, allikas http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3173/Materjalid.zip/I%20loeng.pdf Nedkov, L. (2003). Avarda oma silmaringi. Tallinn: Sinisukk
teenuste ostmist ning müümist. Selline suhtlemine nõuab olulise tähtsusega informatsiooni vahetamist töötajate, juhtide, kolleegide ja klientidega. Tuleb hoolikalt jälgida, mida ja kuidas öelda. /4/ Kommunikatsioon on käitumuslik protsess. See protsess on keeruline ning komplitseeritud isegi kõige lihtsama ja otsesema sõnumi puhul. Ta sisaldab kõiki meie tundeid, kogemusi, emotsioone, intelligentsi. Edu karjääris, olenemata spetsialiseeritusest, sõltub suuresti suhtlemisoskustest, võib-olla rohkemgi kui ükskõik millisest teisest oskusest. Mida suuremaks muutub vastutus, seda suuremaks muutub suhtlemise osatähtsus. /9/ 2. Suhtlemisprotsess Kommunikatsioon algab allikast (rääkija). Allikal on olemas idee, mida ta tahab edastada teistele. Idee edastamiseks tuleb see muuta sõnumiks (mõtted hoolikalt struktureerida) ehk kodeerida. Sõnumi edastamiseks kasutatakse sõnu, häält ja zheste
sisemist ärevust ja rahuolematust. Samal astmel olevatele töötajatele tuleks anda võimalikult ühesugused staatussümbolid. Need võiksid erineda osakondade lõikes, kui töö iseloom on erinev. Staatuse allikad (Sources of status) on väga erinevad. Tööalase staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest, vaid ka sellest, kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. Mingi omadus võib ühes grupis olla hinnatud, teises aga olla otse vastupidine. Töörühmas oleneb inimese staatus eelkõige tema käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja tema rollile. Konkreetses rühmas kehtivad formaalsed ehk ametlikud
pane tähele, et kasutab, teab jne. Hakkab harjutama efektiivsemaid võtteid, mida on märganud Hakkab märkama erinevaid käitumis- ja tegutsemisviise Ei tea, et ei tea, ei oska jne. Seega on osa suhtlemisoskustest meil harjutamise, osa märkamise ja osa kindlasti ka nö automatismide tasemel. Suhtlemisega saab mõjutada käitumist tundeid hoiakuid teadmisi 10 enesehinnangut eesmärke suhtlemisvalmidust kujutlust enda ja teiste rollidest pingetaset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
