Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loengumaterjalid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lähedus, komponent, mõjutav, avamine, kirg, kanal, kehtestav, enesehinnang, kuulaja, meeldivus, atraktiivsus, vastuvõtja, hinnangud, saatja, kehakeel, tasandit, verbaalse, intiimsus, pühendumine, psühholoogiline, suhtlemisprotsess, tajumine, vaatenurk, identiteet, interaktsioonid, skeemid, avamise, sildistamine, omistamine, müra, rääkijarahulolule) Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel
Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid
kui on palju investeeritud (kaua koos oldud ja palju ühist), siis võidakse rohkem pühenduda mineviku kulud kui investeering tulevikku (on palju antud, aga kui vaadata vaeva investeeringuga, see on tulevikus kasulik) paradoks halb investeering suurendab pühendumist (dissonants ja suhe); õigustamine (suhe on nõudnud palju pingutusi ja pole olnud meeldivust, siis võidakse hakata õigustama) Arvamus suhetest avatud teiste jaoks (kuulamine jne) enda avamine enda avamine kui informatsiooni jagamine enda kohta, mille põhjal formeeruvad suhted pigem tunnetest kui faktidest (ei öelda ainult fakte vaid lisatakse ka oma emotsioone) 2 dimensiooni: sügavas ja ulatus keskendumine olevikule (minevik ja tulevik tunduvad olevat ohutumad) suhte arenguks on vajalik vastastikune avamine avamine ja risk (see mida sa räägid enda kohta, seda võidakse kasutada sinu vastu) avamise plussid: adekvaatne reaalsuse taju teadlikkuse suurenemine endas
● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) ● suhtlemispartner ● suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba! ● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendid:
Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga)
+ rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav · Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine · Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) · Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil · Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil · Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Kuulamise liigid: · Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Millal kasutada: kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel. Kui liiga kiiresti hakkame andma hinnanguid ja kuuldut interpreteerima, võime totaalselt eksida. · Peegeldav kuulamine:
mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad näoilmes, hääletoonis, kehahoiakus ja energiatasemes), anda rääkijale väike julgustus (lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad kuulaja aktiivsena), kasutada avatud küsimusi ja tähelepanelikult vaikida võimaldavad kuulajal keskenduda kõnelejale. NELI PEEGELDAVA KUULAMISE OSKUST Peegeldavas vastuses sõnastab kuulaja uuesti kõneleja poolt väljendatud mõtted ja/või tunded, tehes seda viisil, mis näitab mõistmist ja aktsepteerimist. Peegeldav reageering on hinnangutest vaba. See on rääkija jaoks märk mõistmisest ning aktsepteerimisest. Ümbersõnastamine (jutu sisu)
- Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev
Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest Millal kasutada: Kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine
Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 20. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 21. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine
Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on tulemus? Allikas-teabe Sõnum Kanal Teabe Mõju ja edastaja edastaja tulemus Kontrollimine Sisu-kuidas Vahendab Määratlemine Tulemus -usutavus öeldakse mõtet ja tagasiside Kes ta on? On see Kas kanal Kes? Kas Millised on võõras/tuttav? sobib Milliste tagasiside
Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed)
mingi omadus neil esineb. · Ei ole kaht inimest, kes sarnaneks täpselt kõigi joonte osas. Joonte teooriaid · Hippocrates inimtüübid - melanhoolik, koleerik, sangviinik, flegmaatik. G. Allport (1961) 18000 joont 4500 5 -10 H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus, neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. H. Eysenck Introvertsuse, neurootilisuse ja psühhootilisuse teke. ARAS - ülesanne aktiviseerida ajurakke, tekitada vaimset erutust seotud ekstravertsusega VB stimuleerib emotsionaalset erutust seotud neurootilisusega
Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 19. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 20. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine
või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas, vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu
Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969) Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967) http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver’i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood- Schramm´i mudel) - kommunikatsioon on “ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja) Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance’i mudel)
thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine - inimese tähelepanu pööramine endale, enda tegevustele. · Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata.
eluga. Soov läheduse järgi viib meid partneri otsimise ja leidmiseni. Miks hakkab meeldima just see ja mitte teine inimene? Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks maailmavaadete sarnasus, väärtushinnangute samasus, kultuuritausta, haridustaseme ja sotsiaalse staatuse sarnasus. Inimesi mõjutab arusaam mis on ilus see on ka hea
o multiaktiivsed inimestele orienteeritud kultuurid o reaktiivsed - väärikusele orienteeritud kuulajad nt jaapanlased kultuurid andmelembesed - kogutakse võimalikult palju infot, mille põhjal määratakse kindlaks käitumisviis dialoogilembesed omavad tohutut infohulka sõprade, ärituttavate jms kaudu kuulavad - kombineerivad austuse trükiinformatsiooni vastu oma loomuliku oskusega olla hea kuulaja. Interkultuuriline kompetents võime toimida efektiivselt teises kultuurikeskkonnas. Kompetentsi osad: x Teadmiste tasandil on oluline võime stereotüüpe läbi näha, arvestada inimestega ja nende erinevustega ning leida üles interkultuurilises suhtlemises tekkinu probleemide põhjused. x Tunnete tasandil on oluline teatud enesekindlus, et tulla toime interkultuurilises suhtlemises vältimatu ebakindlustundega ning raskustega, ja sallivus teistsuguste inimeste suhtes.
Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast (majandus, sotsioloogia, psühholoogia, IT jne). Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: 1949 uurijad Shannon ja Weaver lõid küberneetikas mudeli, mida hakati ka inimeste vahelise kommunikatsiooni jaoks kasutama: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Suhtlemisprotsessis osalejad: · Kommunikaator- info andja.
üksteist vastastikku. 3 interaktsiooni käsitlust Lineaarne ühepoolne: vastastikune transaktsionaalne I. Lineaarne: stiimul saatja teated reaktsioon II. Vastastikune: stiimul kodeerimine- teated-kodeerimine III. Transaktsionaalne: Stiimul Suhtleja A Mina1 vastastikune kanal (teade) Mina 1 Mina tähendab inimese sisemist maailma: hoiakuid, emotsioone jne . 3. Kommunikaatorid: info saatja ja vastuvõtja 4. Teade 5. Kanal 6. Tagasiside 7. Müra *füüsioloogiline kuuldav ja *psühholoogiline stereotüübid, emotsioonid SOTSIAALNE KONTEKST 1. SOTSIAALNE STSENAARIUM 2. SOTSIAALNE ROLL 3. SOTSIAALNE SKEEM 1) SOTSIAALNE STSENAARIUM - sotsiaalsete tegevuste ja koostoime hästi
- Kõrge haaratus - Allikas - usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) - Ekspert (haaratuse määr) - Sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus - Füüsiline atraktiivsus - Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, hirm, struktuur (ühe- või kahepoolne), argumentide esitamise järjestus, keel ja kõne (kiirus) - Sõnumi vastuvõtja: sugu, enesehinnang, enesemonitooring - motivatsioon ja sõnumi relevantsus, personaalselt oluline; sõnumi sisule kõrgem tähelepanu <> ebaoluline, irrelevantne sõnum perifeersetele vihjetele tuginemine (nt. allikas); - olukorra mõtestamise, struktureerimise vajadus, komplekssete ülesannete eelistamine (need for cognition) - Võime, võimalus infot analüüsida: segamine, sõnumi kordamine, eelnevad teadmised Konformsus ja mõju käitumisele
vahendusel loodav kommunikatsioon. Kommunikatsiooni edukuse mõõdupuuks on, kui suures mahus ja moonutustevabalt suhtlejad infot vahetavad. Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast. Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Suhtlemisprotsessis osalejad: Kommunikaator- info andja. Retsipient- info saaja. Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
ISE. Inimene on teinud iseendast maailmanaba. See, mis määral inimene on teinud endast keskse huviobjekti, ilmneb eri piirkondades erinevalt. Esimene, kellega inimene mingit suhet tekitab, on tema ise (kuidas endast arvan, kuidas ennast hindan). Enesehinnang tunneb huvi selle vastu, kuidas ta ennast hindab. Kõige vanem enesehinnangu definitsioon/valem on pärit ameeriklaselt W. Jamesilt (edu/pretensioonid). Nt kui pretensioone eriti pole aga edu tuleb kergelt, siis on enesehinnang kõrge. Inimese enesehinnangu tekkimist ei saa ainult edu ja pretensioonide abil kirjeldada, kuna enesehinnang ei tule ainult saavutustest, vaid ka paljudest teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas
Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab suhtlemise efektiivsust 9. Milline on aja roll inimkommunikatsionis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne inimkommunikatsioon on inimestevaheline suhtlemine, kus mõlemad osapooled (nii sõnumi saatja kui ka vastuvõtja) osalevad aktiivselt. Nii kõneleja kui kuulaja annavad endast kõik, et vahetatav informatsioon ja edasiantavad sõnumid jõuaksid teiseni selle maksimaalses tähenduses tekitamata teineteise vääritimõistmist. Nii rääkija kõnelemisest ning kuulaja vastuvõtlikkusest sõltub inimkommunikatsiooni efektiivsus. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene, sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja
- Publiku vaatamine - Sõnade selge väljahääldamine - Paus olulise sõna või lause järel, oluliste sõnade või lausete rõhutamine ((hääle tugevuse tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon
muutused, pilgu pööramine jne). 4. Millisel moel saab suhtlemine olla: materiaalne vajadus – suhtlemine kui materiaalne vajadus tuleneb pidevast vajadusest informatsiooni ning teadmisi saada ja vahetada, emotsionaalne vajadus – suhtlemine tekitab emotsiooni, inimene otsib suhtlemisel positiivseid emotsioone (kaaslaste lähedus ja heakskiit, tunnustus, sõprus) 5. Kirjelda kolme põhiseisundit, mis on igas inimeses olemas ja mis on pärit lapsepõlvest: Laps/Lapsevanem/Täiskasvanu – kuidas inimene nendel tasanditel käitub? Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA- tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemood.
naeratav, tõsine, morn, tusane, karm) · Silmavaade (avameelne, uudistav, uuriv, kriitiline, tühi, jäine, irooniline, eemalviibiv, luurav) · Kõnnak (kindel, vaaruv, tasakaalukas, hoogne, kiire, närviline) · Istumisviis (sirge, lõtv, sundimatu, kindel, lohaks, kange, kühmus) · Rääkimisviis (sugestiivne, soe, meloodiline, selge, kamandav, terav, jäine, pudikeelne, kogelev, alandlik, võlts, meelitav) · Puudutused, lähedus · Hingamiskiirus (kiire, normaalne, aeglane) · Zhestid käte hoid, liigutused, ehmatamine Erinevates kultuurides on erinevad kombed. Vastavalt kehakeele tähtsusele eristatakse: · kõrge kontekstiga maad kehakeel on väga oluline (idamaad, itaallased, prantslased) · madala kontekstiga maad kehakeel pole eriti oluline (eestlased?) NÄITEID: · Kuninglik jalgade ristamine Inglismaal. · Mis on naistele sobilik Idamaades?
iseeneses. Sama on ka distsipliiniga, millega reeglina ei teki probleeme, kui tegevus toimub õpilaste endi huvides ja on õpilastele huvitav. Kehtiv üldharidusliku põhikooli õppekava on liiga ühekülgne ja valmistab ette eelkõige akadeemiliseks karjääriks. Kehtiv õppekava arendab vähe mitteintellektuaalseid võimeid. Madalama intellektuaalse võimekusega õpilane tunneb end kaotajana, tema enesehinnang langeb ja sellega kaasnevad muud probleemid. Noorel inimesel jäävad avastamata oma koht ühiskonnas ja eneseteostamise võimalused. Õppekava tuleb laiendada, võttes arvesse erinevused võimetes ning arvestades vajalike erialadega, mis praegu on alaesindatud ja kus tegelikult akadeemiline potentsiaal ei ole nii tähtis. Õpilaste nõustamise üldised eesmärgid: 1. õpilase huvide kaitsmine, 2. õpilase heaolule kaasa aitamine, 3. õpilase ja kooli heaolu ühtlustamine, 4
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
annaabi.ee 
