Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
k tarbekaubale (C), toodetakse ka investeerimiskaupa (I), seega: Q=C+I 3. Ka kulutused jagunevad siis kaheks: Investeerimiskaup on kaup, mis teadlikult toodetakse lattu E=C+I katmaks nõudluse muutusi. Investeeringud (kulud) jagunevad: Ip - planeeritud (investeerimis-) kulud;; I = Ip + Iu Iu - mitteplaneeritud varalised muutused. 5 Lembit Viilup PhD IT Kolledz S säästud Q majapidamiste sissetulek
3. Hüperinflatsioon on: a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus; c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasne kaasnev toime ka teiste ka kaupade pade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on: a) inflatsioon, mille olemasolust pole kellelgi aimu; b)) üldise hinnataseme langus g koos hindade tõusuga; g ; c) c) aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng; d)) inflatsioon, mida p peetakse hoopis p disinflatsiooniks. 5. Deflatsioon on: a)) majandusmuutujate j j väärtus jjooksevhindades;; b)
muutuda tõsisteks. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaalpoliitika jaguneb kaheks 1 A 1. Automaatne t t Valitsuse tegevusest mittesõltuvad automaatsed stabilisaatorid on majanduses endas. Nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse,, kui kogutulu g või töötus muutub. 1. Majanduse langusperioodil automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste vähenemist. 2. Kui majanduses on inflatsioon, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste kasvu. Tulumaksu vähenemine majanduslanguse korral ja suurenemine inflatsiooni korral 2. Situatsioonikohane Valitsuse otsustest tulenev eelarvepoliitika. Maksude ja avaliku sektori kulutuste muutmine. Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine
olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudel konstrueerimine Esimene ülesanne on koostada LM kõver ee. intressimäära ja reaalse sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul. Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja. 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon Teiseks koostatakse IS kõver, e. intressimäärade ja autonoomsete kulutuste seos. Kolmandaks ühendatakse need illustreerimaks monetaar- ja fiskaalpoliitikat ning majanduse mõningaid isekorrigeerivaid omadusi. I Intressimäära i ää lloetakse k ühühenduslüliks d lülik oleviku
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz II. Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Kooperatiivid. K tii id Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
c) fiskaalpoliitika fiskaalpoliitika vahendid, vahendid vahendid mis vahendid, mis kindlustavad kindlustavad avaliku avaliku sektori sektori kulutuste automaatse muutuse ilma täiendava administratiivse sekkumiseta, kui kogutulu või töötus muutub. 31. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a) erasektorile tehtavad ettekirjutused investeeringute kohustusliku piiramise osas; b) valitsuse valitsuse fiskaalpoliitilised fiskaalpoliitilised vahendid, mida kasutatakse majandusaktiivsuse vähendamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude suurendamise kaudu; c) kasutusel siis kui keskpank kasutab laienevat monetaarpoliitikat. d) fiktsioon, mida kunagi reaalses majanduses ei kasutata.
oluliselt föderaalvalitsuse võimu tänu just tervele reale riiklikele programmidele. 34 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz MAJANDUSARENG 1930 -1939 SUUR MAJANDUSKRIIS 1929 1932 algas l 29.oktoobril 29 kt b il 1929 aastal nn. "musta teisipäevaga". Töötus kasvas kuni 25% - ni. Põhjuseks, Põhj k ett majanduslangus j d l nii ii rängaks ä k osutus t oli see, et võeti vastu absoluutselt valesid otsuseid: 11. USA Föderaalreserv Föd l (FED) vähendas äh d raha h pakkumist. kk i t
D IT Kolledz 3. Firma kõver Sf koosneb kolmest eri osast. Kas see kõver riigi majanduse jaoks tervikuna koosneb nendest samadest osadest? Raha maksumus Sf r Aktsiakapital Laenud Omavahendid Investeeringud 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Kas laenuandja ja laenuvõtja risk on teineteisest sõltumatud? Kuidas nende omavaheline suhe mõjutab protsendimäära ja investeerimist? r Sf1 (laenuandja risk ) Sf0 r1 r0 r2
D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse. Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad veel tulevikuootused, otsustaja isiklikud omaduse jne. Investeeringuid loetakse kõige ebastabiilsemaks kulutuste osaks. Kõhutunne on küll oluline, kui reeglina on vajalik enne investeeringute tegemist i märksa täpsemalt teada võimalikke i i tagajärgi. j i Seega S tuleks hinnata
1. Aitab mõista kasutusel oleva poliitika tugevaid ja nõrku külgi. 2. Annab ettekujutuse alternatiivsetest võimalustest. Tulupoliitika Odav vahend inflatsiooni kontrolliks? Kuna inflatsiooni vastu võitlemise kulud võivad olla väga kõrged, nähakse tulupoliitikas p alternatiivi, vaatamata nendele p probleemidele, mida ta on põhjustanud minevikus. Pikaajaline kõrge töötus võib tekitada tõsiseid poliitilisi probleeme, seetõttu ... ...võiks ju proovida? 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Hinnakontroll tulupoliitikas. 2. Igasugune nõudluse suurenemine nihutab nõudluskõvera väljapoole ja teeb nõutava koguse (Q2) suuremaks kui pakutava (Q0). Tulemuseks on defitsiit.
Madalamad hinnad suurendavad nõudlust, seega ka tootmist ja tööhõivet. Kolmandaks langeb hinnaindeks, seega reaalpalk kasvab ning töölised ei nõua g kõrgemaid nominaalpalku. p Järeldus. Neoklassikud leidsid, et kui tööline ei suuda sellistes tingimuste tööd leida, siis ta eriti ei p püüagi g või küsib p palka,, mis ületab tema tootlikkuse. Mõlemal jjuhul öeldi,, et ta on vabatahtlikult töötu. NB! Probleem on selles, et maailm alati nii ei toimi. Väikesed langused saavad sageli suurteks suurteks, enne kui oleks mingitki märki taastumisest taastumisest. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Jäikade palkade probleem Neoklassikud seletasid tööpuudust ka palkade jäikuse kaudu kaudu. 1
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?
Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q
Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto 3 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Jooksevkonto saldo · Kaupade konto · Teenuste konto · Tulukonto (mitteresidentide tulukus) Kapitali ja finantskonto · Otseinvesteeringud · Portfellinvesteeringud · Muud investeeringud Reservkonto · Netovälisvõlg · Riigi tehingud 4 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus! Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Miks pakub Eestile huvi jooksevkonto käitumine? Kui Eesti majanduskasvu mootoriks saaks eksport, siis võiks jooksevkonto defitsiit langeda mõnele protsendile SKP-st.
Seminar 5 Nõudlus ja pakkumine 1. Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? Ei suurenda 2. Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too 3. Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid ( (v.a. nõutav õ t hind hi d jja k kogus)) samaks k jää jääma? ? Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise p
Loeng 7. Rahateooria Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1 Sissejuhatus 1. Raha on majanduslike j eesmärkide saavutamise vahend: · töötatakse saamaks palka · ettevõtja riskib kasumi nimel · majanduslepingud on rahalises väljenduses jne. 2. SKP käsitlenud loengus vaatlesime skeemi raha liikumisest: ·inimesed müüvad tööjõudu ja saavad selle eest raha (palka) ·raha eest saab eluks vajalikke kaupu ·see raha h jõ jõuab b ettevõtete õ kä kätte, k kes ostavad d selle ll eest k kaupade d tootmiseks i k vajalikke tootmistegureid (töö
2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes;
Situatsioon,, kus turul on küll p palju j müüjaid, j , kuid suhteliselt vähe ostjaid. j Monopson võib kasutada oma turuvõimu hinna taseme allasurumiseks. Selline olukord võib põhjustada olemasolevate ressursside ebaefektiivse kasutamise ning i ühiskond ühi k d ttervikuna ik k kaotaks t k vaatamata t t monopsonii ajutisele j ti l edule. d l Näide. Palju piimatootjaid ja vähe piimakombinaate. Maakohas üks tööandja.
Seminar 6. Raha teooria 1. Millised on raha kolm põhifunktsiooni? RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse mõõt Akumulatsioonivahend 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina ei reeglina ei kasutata; kasutata; c) kasutatakse juhul, kui riigil juhtub olema väärismetalle. 3. Kaupraha on: a)) defitsiitne d fit iit kaup, k mida id kuskilt k kilt eii õnnestu õ t kätte kätt saada;
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS...........................................................................
kulutus tulu, sissetulek pakutavate kaupade ja teenuste eest. Teiselt poolt saavad majapidamised tulu tegurituluna. Teguritulu (Y) on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest. Tootmisteguriteks on kolmese jaotuse alusel töö, maa ja kapital. Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi. Töötud saavad töötu abiraha, pensionärid pensioni, naised lapsehoolduspuhkuse tasu, invaliidid invaliidsuspensioni jne. Kirjeldatud toetused ehk tulusiirded (TR) on rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu. Teisalt on vaja ka valitsussektorit üleval pidada, tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja
d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene: a. sisemajanduslik koguprodukt (SKP) b. üldine hinnatase c. töötus d. reaalne kogutoodang e. tööhõive Klassikaline majandusteooria: a. eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi võimaluse b. käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt madalat palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega c. kohaselt ei saavutata täishõivet tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile d
Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul
1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine
B) Kulutuste meetodil E = C + I + G + (X-Z), kus E - Lõpptoodetele ja -teenustele tegelikult tehtud kulutused, C Tegelikud kulutused tarbimisele, I Tegelikud kulutused investeeringuteks, G Tegelikud riigiostud, (X-Z) tegelik netoeksport Reaalne SKP - arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Nominaalne SKP - arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. SKP Inflatsioon Tööjõu produktiivsus Töötuse probleemid Eelarve tasakaal Kaubavahetus Intressimäärad
c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 72 d. 85 5. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Vastus: 13.3-10.8=2.5 a. -2,5 b. 0 c. 2,5 d. pole võimalik leida 6. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. monopson
Et pettused kinni maksta, pannakse see püsihinnale juurde. MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus
1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus 4. Rahvamajanduse kogutoodang (RKP), gross national 4. , ,