Elboonia reklaamiseaduse kohaselt on keelatud igasugune õnnemängude reklaam ning selle eest võib karistada kuni 10 000 euro suuruse trahviga iga korra eest. Juhul kui rikkumine on korduv või kui rikkumise paneb toime välisriigi füüsiline või juriidiline isik, on maksimaalne trahvimäär kolmekordne. Elboonias on õnnemängude korraldamine litsentseeritud tegevus. Iga õnnemängu korraldaja peab tasuma iga-aastaselt 100 000 euro suuruse litsentsitasu ning lisaks 10% iga loterii tuludelt spetsiaalsesse fondi, millest rahastatakse Elboonia vabaühenduste sotsiaal- ja haridusprojekte. Litsentsitasu ei pea maksma Elboonias asuvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Samuti nõuavad Elboonia seadused, et iga õnnemängu korraldaja peab omama kontorit Elboonias. Lisaks on õnnemängude arv piiratud: litsentse antakse vaid kuni 20-le isikule iga kolme aasta tagant ning litsentsi saamisel on eelistatud Elboonias asuvad
5. Autoriõigused 5.1. Litsentsiandja säilitab õiguse kasutada Lepingu eset ise ja lubada selle kasutamist teistel isikutel peale Litsentsisaaja ulatuses, mis ei lähe vastuollu Litsentsisaaja õigustega. 5.2. Kõik õigused Lepingu esemele kuuluvad Litsentsiandjale. Lepingu ese on kaitstud vastavalt Eesti Vabariigi ja rahvusvahelistele autoriõigust puudutavatele seadustele ja muudele õigusaktidele. 6. Litsentsitasu ja tasumise kord 6.1. Litsentsisaaja maksab Litsentsiandjale Lepingu eseme kasutusõiguse saamise eest [ühekordset / perioodilist (mittevajalik ära kustutada)] litsentsitasu (edaspidi: Tasu), millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks. 6.2. Tasu suurus on [tasu suurus] eurot [perioodilise tasu puhul sisesta periood, näiteks kuu] ja see tuleb maksta Litsentsiandjale vastavalt Litsentsiandja poolt esitatud arvele. 6.3
5. Autoriõigused 5.1. Litsentsiandja säilitab õiguse kasutada Lepingu eset ise ja lubada selle kasutamist teistel isikutel peale Litsentsisaaja ulatuses, mis ei lähe vastuollu Litsentsisaaja õigustega. 5.2. Kõik õigused Lepingu esemele kuuluvad Litsentsiandjale. Lepingu ese on kaitstud vastavalt Eesti Vabariigi ja rahvusvahelistele autoriõigust puudutavatele seadustele ja muudele õigusaktidele. 6. Litsentsitasu ja tasumise kord 6.1. Litsentsisaaja maksab Litsentsiandjale Lepingu eseme kasutusõiguse saamise eest [ühekordset / perioodilist (mittevajalik ära kustutada)] litsentsitasu (edaspidi: Tasu), millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks. 6.2. Tasu suurus on [tasu suurus] eurot [perioodilise tasu puhul sisesta periood, näiteks kuu] ja see tuleb maksta Litsentsiandjale vastavalt Litsentsiandja poolt esitatud arvele. 6.3
Laod Stores(shops) Firmakauplus - Outlets Kett (kaubanduskett) - Chains Ärikeskus - Shopping centres(malls) Hüpermarket - Hypermarkets Kaubahall/hüpermarket - Superstores Kaubanduskeskuste rajoon? - Retail park Kaubamaja - Department stores 4 Franchising (siuke värk, et ostad litsentsi kasutamisõiguse) Franchisor (litsentsi omanik) Franchisee (litsentsi ostja) Franchise agreement (litsentsi ostmise tegevus) Franchise fee (litsentsi eest tasu maksmine) (front end fee) Litsentsitasu Royalty(management services fee ) Tasu reklaami/litsentsi eest vms - Advertising fee Kasutusjuhend - Operations manual Litsentsi ostnud firma keti peamaja vms:D - Master franchisee 5 Rahvuslik kultuur - National culture Hirearhia - Hierarchy Alluvad - Subordinates Autoritaalsus Authority Volitama - Delegate Algatus - Initiative 6 The bank of England-keskpank Commercial banks or clearing banks-õldised bangad Merchant banks-pank , mis tegel eb ainult firmadega , äripank 7
Rakendustarkvara arendamise 4.2. (programmeerimine, juurutamine, testimine) kulu 0 Patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või 5. tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamisega seotud litsentsitasud 0,00 0 5.1. Patendi omandamise litsentsitasu 0 5.2. Kasuliku mudeli omandamise litsentsitasu 0 5.3. Kaubamärgi omandamise litsentsitasu 0 5.4. Tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamise litsentsitasu 0 6. Töötasu /ainult kasvutoetuse puhul/ 0,00 0 6.1
Rakendustarkvara arendamise 4.2. (programmeerimine, juurutamine, testimine) kulu 0 Patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või 5. tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamisega seotud litsentsitasud 0.00 0 5.1. Patendi omandamise litsentsitasu 0 5.2. Kasuliku mudeli omandamise litsentsitasu 0 5.3. Kaubamärgi omandamise litsentsitasu 0 5.4. Tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamise litsentsitasu 0 6. Töötasu /ainult kasvutoetuse puhul/ 0.00 0 6.1
• ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: • ärivara on kaitstud autoriõigusega; • arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; • muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud;
Äriregister kohustuslik Osakapital 2500 eurot (omakapital) Osak (osa) väikseim nimiväärtus à 1 euro 1 euro = 1 hääl Vastutus sissepandud osa ulatuses Võib ka osaku osa osaühingule võlgu jääda Osa saab osta ja müüa, teistel osanikel eelisostuõigus Kulupõhine raamatupidamine! Finantsiis Mingi tuntud kaubamärgi all tegutsemine Eraldi ettevõte Väljatöötatud ärimudeli baasil Litsentsitasu 1X Maksad perioodilist kasutusmaksu Frantsiisiandja varustab teabega, annab kindlalt tagatud turu Tooraine saab odavamalt jne. Valitsuse roll majanduses. 1.vaba konkurentsi tagamine turul 2.positiivsete välismõjude toetamine ja neg.välismõjude piiramine 3.ühishüviste pakkumine 4.tulude ümberjaotus 5.majanduse stabiliseerimne Riigieelarve-plaan,mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Valitsuse kulutused: 1.valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused:
seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstav tasu (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkt 9); tasu, mida makstakse isikule pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. Eelnimetatud väljamaksete kood on 01. 12. Veergudes 7.1-7.3 näidatakse väljamaksete koodid, mis vastavad veergudes 7.1.1, 7.2.1 ja 7.3.1 näidatud väljamakse liigile. Nendes veergudes väljamakse liikide märkimiseks kasutatakse järgmiseid koode: 02 rendi- või üüritasu ning litsentsitasu (tulumaksuseaduse § 16), välja arvatud kui väljamakse saaja on äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on tema ettevõtlustulu; 03 intressid (tulumaksuseaduse § 17); 05 Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension ja kogumispensionide seaduse alusel makstav kohustuslik kogumispension (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2) enne täiendava maksuvaba tulu mahaarvamist;
pealt maksu. Eestis ei maksa, kui ei võta välja kasumit. JURIIDILISE ISIKU puhul topeltresidentsus – teised seadused, kui juhtimiskeskus asub teises riigis, siis seal residentsus -> OECD juhend (kus võetakse vastu otsused, koosolekud). Kui kumbki riik ei taha järgi anda, siis kokkuleppel. RESIDENTSUSE OLULISUS – maksulepingu sõlmimiseks; maksulepingu teiste sätete rakendamiseks - millises riigis makse maksab, maksustamisõiguse jagamine. Nt litsentsitasu on õigus maksustada residendiriigil. Nt Eesti kodanik, kes töötab Lätis. Käib iga päev Lätis tööl (190 päeva), aga elab Eestis. Pere on Lätis. Ostnud Leedu ettevõtte aktsad, ettevõte maksab dividende. Kus resident? 1. Siseriiklik seadus Eestis TuMS – kodu on Eestis – Eesti resident. 2. Läti – seaduse järgi Läti resident 3. Eesti – Läti maksuleping. 1) Kodu mõlemas riigis 2) Eluliste huvide keskus Lätis – Residentsus Lätis. 4
Kollektiivse esindamise organisatsioonid teostavad ja kaitsevad oma liikmete varalisi ja isiklikke õigusi organisatsiooni põhikirjas ja liikmelepingus ettenähtud korras, sealhulgas: annavad nõusoleku teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti (esituse, fonogrammi, raadio ja televisioonisaate või programmi) kasutamiseks, sõlmides selleks kasutajaga vastava lepingu; otsustavad autoritasu, litsentsitasu, esitajatasu või muu tasu suuruse, pidades vajaduse korral sellealaseid läbirääkimisi; koguvad ja maksavad välja tasu teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamise eest; loovad ja käsutavad sihtasutusi Eesti autorite ning teose esitajate loometingimuste parandamiseks ja sotsiaalseks kindlustamiseks ning nende teoste tutvustamiseks välismaal;
Teiseks, suurenenud on kontrollmeetmete ulatuslikkus ning selliste abinõude rangus, mille eesmärgiks on 5 mõjutada alkoholi nõudlust ja otseselt kontrollida alkoholiga seotud konkreetseid probleeme. Osades riikides on alkoholi tootmise või hulgimüügi litsentsi taotlemise või saamise tasu üheks võimalikuks riigile raha kogumise mooduseks, kuid enamikel juhtudel on litsentsitasu kehtestatud kontrollfunktsioonide kulude katteks. Lisaks litsentsisüsteemile on mitmeid muid võimalusi, mile abil valitsused püüavad alkoholi jaemüüki mõjutada. Jaemüügi kontroll sisaldab endas erinevaid kaubandust ja toitlustust puudutavaid meetmeid nagu näiteks müügi ajalised piirangud, müügikoha piirangud, müügikohtade arvu piirangud, müügikoguse piirangud, müügitaara piirangud. (Alkoholipoliitika areng 2003:4, 12-14)
· Müügitellimused · Ostutellimused · Müügipakkumised · Kliendihaldus · Tootmine/komplekteerimine · Interneti kaugkasutamine · Piiramatu arv kasutajaid · Büroo versioon (kuni 99 ettevõtet) Kuna aruannete kirjeldused ning käibemaksu seadistused on kasutaja poolt muudetavad sobib HansaRaama ka FIE-dele ning ka Mittetulundusühendustele Hinnakiri HansaRaamat on võimalik kasutada ühekordse litsentsitasu makse eest (nn ost) või kuumaksepõhiselt (nn rent).* Rendi korral on kasutusõiguse kestvus otseselt sõltuvuses rendiperioodist. Ka rendi korral paiknevad programmi kood ja andmed Teie arvutis. Ostu ja renti saab omavahel kombineerida: kui otsustate pärast 2-kuulist rentimist ostu kasuks, lahutatakse kahe kuu rent hinnast maha. Ostu korral on võimalik rakendada järelmaksu. HansaRaama paketi ostuhind algab 513.85 eurost ja rendihind 25.69 eurost kuus. Hinnad sisaldavad käibemaksu.
• vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). 22. Võrdle oma vahel viite vabalt valitud arvuti tarkvara liiki . ( essee küsimus ) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. . Muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada (reeglina 1490 päeva). proovivara on üks jaosvara eriliikidest, mis erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. vabavara on mõeldud üldsusele tasuta kasutamiseks
teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 15. Litsentsilepingu mõiste ja sisu Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 16. Frantsiisilepingu mõiste ja sisu Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 17. TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD Käsundusleping Komisjonileping Tervishoiuteenuse osutamise leping Töövõtuleping Pakettreisileping Hoiuleping
Sõna frantsiis on pärit Prantsusmaalt, mis tähendab vabadust, priiust. Isaac M. Singer (1811-1875) on esimene, kes alustas frantsiisi kasutamisega U.S.As 1850ndal aastal. Isaac, kes oli täiustanud oma olemasoleva õmblusmasina mudelit, tahtis laiemat levikut oma tootele kuid tal puudus piisav raha, et tootmist suurendada. Teine probleem oli see, et inimesed ei olnud nõus ostma tema õmblusmasinaid ilma koolituseta, mida teenuse jaemüüjad ei suutnud pakkuda. Singer lahendus, et küsida litsentsitasu inimestelt, kellel olid olemas õigused müüa tema õmblusmasinaid teatud geograafilistes piirkondades, võimaldas tal saada raha edasiseks tootmiseks. Need litsentsid andsid võimaluse Isaac M. Singerile tuua avalikkusele oma esimenene kaubanduslikult edukas õmblusmasin. Ray Kroc (1902-1984) oli piimakokteili segisti müügimees, kes avastas 1954 aastal San Bernandinos Californias asuva McDonald vendade väikse hamburgerikioski. Ray Kroc vallandas maailma frantsiisi millest me hetkel teame
tegude sooritamiseks Tarkvara litsentsilepingud 64 5.05.2016 Tarkvara litsentsilepingud Litsentsimine - tehing, millega üks isik (litsentsiandja) annab teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu) Tarkvara litsentsilepingud Litsentside liigid: - Lihtlitsents - litsentsiandja võib ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja - Ainulitsents - annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses Tarkvara litsentsilepingud Litsentside liigid:
autorite huve. See on autorite vabatahtlik organisatsioon, mis tegeleb peamiselt heliloomingu ja kujutava kunsti teoste autorite õiguste ühise esindamisega. Ühing sõlmib lepinguid teoste kasutajatega ning kogub ja maksab välja autoritasu. Nii oleks ka tulnud meil täita vastav taotluse vorm, sõlmida litsentsileping (EAÜ-ga ja EEL/EFÜ-ga), loetleda neile multifilmid, mida soovime näidata ning tasuda autoritasud vastavalt tariifidele ning litsentsitasu. Tehes tööd nii päeval kui öösel, saime me jõulumaa õigeaegselt valmis ja mis jõulumaa see on, kui jõulumuusika ei kõlaks. Nii võtsime appi youtube kanali ja laadisime sealt alla mitme tunni eest jõulumuusikat. Meil ei olnud aimugi, kas need muusikapalad on autoriõigustega kaitstud või mitte aga meie tegevusest jäid ka need autorid oma tasudest ilma ning meie panime toime õigusvastase teo. Seega kehtiva autoriõiguse seaduse järgi oleks tulnud meil
· jaosvara (shareware); · proovivara (trialware); · vabavara (freeware); · vaba tarkvara (free software); · avalik tarkvara (public domain software). 2.1 Ärivara Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: · ärivara on kaitstud autoriõigusega; · arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; · muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud;
· ärivara (commercialware); · jaosvara (shareware); · proovivara (trialware); · vabavara (freeware); · vaba tarkvara (free software); · avalik tarkvara (public domain software). 1. Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: · ärivara on kaitstud autoriõigusega; · arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; · muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud;
IO JA LEPINGUÕIGUS Intellektuaalse omandiga tehtavaid tehingud reguleerib võlaõigusseadus (VÕS), eelkõige litsentsilepingute (18 ptk) regulatsioon. Üldreegel: kõik IO-d puudutavad lepingud peavad olema kirjalikud. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 5 Eesti liitus 1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises Tööstusomandi Kaitse Liidus. 23 Litsentsiga ei pea andma õigust kasutada kõiki õigusi, vaid lepingupooltel on vabadus ise intellektuaalse vara kasutamise mahus kokkuleppida. Autoriõigusi ja autoriõigustega kaasnevate õiguste kohta sätestab täpsemad tingimused autoriõiguse seadus.
· ärivara (commercialware) · jaosvara (shareware) · proovivara (trialware) · vabavara (freeware) · vaba tarkvara (free software) · avalik tarkvara (public domain software) 22. Võrdle omavahel viite vabalt valitud arvutitarkvara liiki. (essee küsimus) · Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. · Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada. · Proovivara erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. · Vabavara on üldsusele tasuta kasutamiseks. Kaitstud autoriõigustega kuid võib levitada va ärieesmärkidel. · Vabatarkvara kasutajal on õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil, õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada
12. IO ja lepinguõigus: lepingute sõlmimise üldpõhimõtted, IO õiguste automaatne/lepinguline üleminek Üldreegel: kõik IO-d puudutavad lepingud peavad olema kirjalikud. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. 13. Litsentsilepingud: liigid, kehtivus, olulisemad tingimused Liigid: - All-litsents - Ainulitsents - Lihtlitsents Litsentsileping kehtib lepingu lisas määratletud tähtaja jooksul. 14
massitootmist; 4) paljudes riikides on saadaval odav tööjõud ja oskused; 5) toorainete kättesaadavus jaotub geograafiliselt. 4 1.2. Rahvusvahelise ettevõtte liigid 1) frantsiisimine- välisriikide äriühingul on õigus kasutada teise firma ärimudelit ja brändi vastavalt frantsiisikokkuleppele. Ettevõtted, kes saavad selleks õiguse maksavad litsentsitasu. Näiteks on frantsiisi ettevõtted McDonald's, KFC, Pizza Hut ja nii edasi; (Multinational Organizations...) 2) filiaalid ja tütarettevõtted- firma teeb välisriiki tütarettevõtte, mis on peakontori kontrolli ja järelvalve all: (Multinational Organizations...) 3) ühisettevõte- ettevõte asutab välisriigi partneriga firma, omandiõigust ja kontrolli omab välismaine äriühing, seal on rahvusvahelise juhtimise põhimõtted ja seda juhib kohalik
tegelemise ajal, ettevõtluse peatamise ajal või pärast ettevõtluse lõpetamist. Seega tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse ettevõtlustulu olenemata selle laekumise ajast ja maksustamisel võetakse arvesse maksustamisperioodil laekunud tulud. FIE on kohustatud deklareerima kõik ettevõtluse tulud, nii dokumentaalselt tõendatud, kui ka dokumentaalselt tõendamata (näiteks turul müüdud kauba eest saadud raha). Ettevõtlustuluks võib olla ka rendi- ja üüritulu ja litsentsitasu. Füüsilisel isikul (rendile-või üürile andjal) on õigus valida, kas deklareerida eespooltoodud tegevusest saadud tulu ettevõtlustuluna või muu tuluna. FIE-l on võimalik saadud rendi- ja üüritulust teha mahaarvamisi, kuid tuleb maksta sotsiaalmaksu. Kui rendi- ja üüritulu deklareeritakse muu tuluna, ei ole rendile andjal õigust teha renditulust mahaarvamisi, kuid tal ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Sarnaselt rendi- ja
Kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse printsiibid ja viisid (1) Kollektiivse esindamise organisatsioonid teostavad ja kaitsevad oma liikmete varalisi ja isiklikke õigusi organisatsiooni põhikirjas ja liikmelepingus ettenähtud korras, sealhulgas: 1) annavad nõusoleku teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti (esituse, fonogrammi, raadio- ja televisioonisaate või -programmi) kasutamiseks, sõlmides selleks kasutajaga vastava lepingu; 2) otsustavad autoritasu, litsentsitasu, esitajatasu või muu tasu suuruse, pidades vajaduse korral sellealaseid läbirääkimisi; 3) koguvad ja maksavad välja tasu teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamise eest; 4) loovad ja käsutavad sihtasutusi Eesti autorite ning teose esitajate loometingimuste parandamiseks ja sotsiaalseks kindlustamiseks ning nende teoste tutvustamiseks välismaal; 5) kaitsevad ja teostavad autorite ning autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õigusi kohtus ja
Kohustus: kontrollida MKS ja maksuseaduste täitmist seaduses toodud pädevuse piires, arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, hoida maksusaladust, järgida avaliku teenistuse eetikakoodeksi. VAIDEMENETLUS: Vaie haldusakti peale 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast arvates. Vaie toimingu peale 30 päeva jooksul päevast, mil saadi teada või pidi teda saadama vaidlustatavast toimingust. FI ETTEVÕTTJA TULU: Ettevõtlustulu, renditulu ja litsentsitasu kui ettevõtlustulu, kindlustushüvitis, kasu vara võõrandamisest, vara isiklikku tarbimisse võtmine, seotud isikutega tehingute ümberhindamise tulemid, muud tulud (nt tulu välisriigist, ettevõtlustoetused). Maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu olenemata selle laekumise ajast. Ettevõtluseks ei loeta FI poolt oma väärtpaberite võõrandamist. Ettevõtlustulu deklareerimiseks ei pea olema äriregistrisse kantud. Äriregistrisse kantud FIE võib ettevõtlustulust teha TuMS 6
üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri. 2)Liisingulep-liisinguandja peab omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisingueseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse; liisinguvõtja peab maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3)Litsentsilep- litsentsiandja annab saajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja alal; saaja kohustub maksma litsentsitasu. 4)Frantsiisilep-frantsiisiandja peab andma frantsiisivõtjale õiguse kasutada viimase maj-või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit (õigus kaubamärgile, ärilisele tähtsusele, oskusteabele). 5)Tasuta kasutamise lep- kasutusse andja kohustub andma kasutajale üle eseme tasuta kasutamiseks. 6)Laenulep- laenuandja peab andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen); laenusaaja peab tagasi maksma sama
Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Ehitise ajutise kasutamise lepinguga annab või kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma
Litsentsilepinguga annab üks isik konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks ( N: kohtuotsus, (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada ametisse nimetamine, autasustamine jne.) intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja PÕHISEADUS kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992 selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik Põhiseaduse preambul (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
dokumentaalselt tõendamata ( nt turul müüdud kauba eest saadud raha). Ettevõtluse tuluks ei loeta seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavad mitterahalised toetused (nt põllumajanduslikule ettevõtjale toetusena antud traktor). Kuid see ei tähenda, et ettevõtluse tuludeks ei loeta mitterahalist saadud tulu, st kui rahalise tulu asemel osutatakse mingit teenust või tehakse kulutused. Ettevõtlustuluks võib olla ka rendi- ja üüritulu ja litsentsitasu. Füüsilisel isikul ( rendile- või üürile andjal ) on õigus valida, kas deklareerida eespool toodud tegevusest saadud tulu ettevõtlustuluna või muu tuluna. FIEl on võimalik saadud rendi- või üüritulust teha mahaarvamisi, kuid tuleb maksta sotsiaalmaksu. Kui rendi- või üüritulu deklareeritakse muu tuluna, ei ole rendileandjal õigust teha renditulust maha arvamisi, kuid tal ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu
liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti ning tagastama liisingueseme sellisena, nagu see temale üle anti. Koos liisingueseme üleandmisega liisinguvõtjale läheb talle üle liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. 2.2.4. Litsentsileping Litsentsilepinguga annab litsentsiandja litsentsisaajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja kohustub maksma selle eest litsentsitasu (VÕS § 368). Litsentsisaaja peab oma tegevuses piirduma etteantud territooriumiga, ei või tooteid ega teenuseid müüa alla litsentsiandja esitatud jaehinda ja peab tagama toodete reklaami. Samuti ei tohi litsentsisaaja ilma kirjaliku loata müüa, üle kanda või loovutada oma lepingujärgset omandiõigust või aktsiate kontrollpakki. Litsentsileping võib olla liht- või ainulitsentsileping. Lihtlitsentsilepingu puhul võib
Arvutivõrgu tähtsamad komponendid. Arvutivõrgu moodustavad serverid, klientarvutid, tööjaamad, arvutivõrguseadmed ja meedium mis ühendab omavahel erienvad arvutivõrgu komponendid. 3 TARKVARA ERILIIGID 1.1 Jaosvara- ehk shareware programmid on mingi perioodi jooksul tasuta kasutamiseks (14-90 päeva reeglina), selle ajavahemiku lõppedes tuleb kas kasutamine lõpetada või maksta litsentsitasu. Erinevalt puhtast kommertstarkvarast võib koopiad oma sõpradele teha palju tahes ja levitada igal moel, kuid sellise tegevuse eest ei tohi võtta mingit tasu. Jaosvaras on sageli ka mõned võimalused ja funktsioonid kärbitud. Legaalse litsentsi omandamine käib jaosvara puhul eri tootjatel erinevalt, ühine on kindlasti asjaolu, et tuleb (kas elektrooniliselt või siis pangaülekandega) maksta. Eestis lisandub pangaülekandele jaosvara suhteliselt väikese hinna
Juriidiliselt vormistatakse litsentside ost-müük litsentsilepinguga, mille pooli kutsutakse litsentsiaar (litsentsi andja-müüja) ja litsentsiaat (litsentsi saaja-ostja). Litsentsileping (VÕS § 368) - Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Täislitsentsileping Ristlitsentsileping All- ja sundlitsents 48. Mis on maaklerleping
0 (uusim on 8.0), käideldavus olla sellel kõrgeim ja arvuti/programmiga maadlemise asemel saab keskenduda töötegemisele. 3 Tarkvara eri liigid Jaosvara ehk shareware programmid on mingi perioodi jooksul tasuta kasutamiseks (14-90 päeva reeglina), selle ajavahemiku lõppedes tuleb kas kasutamine lõpetada või maksta litsentsitasu. Erinevalt puhtast kommertstarkvarast võib koopiad oma sõpradele teha palju tahes ja levitada igal moel, kuid sellise tegevuse eest ei tohi võtta mingit tasu. Jaosvaras on sageli ka mõned võimalused ja funktsioonid kärbitud. Legaalse litsentsi omandamine käib jaosvara puhul eri tootjatel erinevalt, ühine on kindlasti asjaolu, et tuleb (kas elektrooniliselt või siis pangaülekandega) maksta. Eestis lisandub pangaülekandele jaosvara suhteliselt väikese hinna
poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3) Litsentsileping-Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 4) Frantsiisileping-Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 5) Tasuta kasutamise leping-Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.
brändide väärtustega. Saksamaa erialakirjanduses eristatakse sageli turupõhised ja hinnal põhinevad meetodid. Sisuliselt võib hinnal põhinevad meetodid klassifitseerida siiski turupõhiste meetodite alla, kuna baseerutakse ikkagi brändi nõudluse ja pakkumise tagajärjel turul tekkinud hinnale. x Tulupõhine väärtuse hindamine. Hindamise aluseks on kas brändi litsentseerimisel hinnanguliselt makstav litsentsitasu või tulevikus saadavad brändipõhised rahavood. 9 Brändi rahalise väärtuse määramine: x hinnakõrgendi meetod (price premium valuation) brändiga kaasneb kõrgem müügihind arvutamise alus tulevaste müükide diskonteeritud kasum x müügi lisamahtude meetod (incremental sales valuation) brändi põhiväärtus realiseerub täiendava müügimahuna (arvutamise alus on müügi lisamaht)
(põllumajandussaaduste tootmine ja müük, töötlemine ja teenuste osutamine, metsandus), sest tuludeklaratsioonis tuleb deklareerida tulud ja kulud ettevõtte osade kaupa eraldi. Päevaraamatu tulude veergude aluseks võivad olla tuludeklaratsiooni tulude read: tulu kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest; tulu kutsetegevusest või teenuste osutamisest; tulu loomingulisest või teaduslikust tegevusest; üüri- või renditasu; litsentsitasu; tulu või kasu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest; isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind; toetus ja stipendium, mis on saadud seoses ettevõtlusega; saadud kindlustushüvitis, kui kindlustusmakse või kindlustatud vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust; finantstulu; muu tulu. Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega. Ettevõtluse tuludeks ei loeta:
mälusiinilt andmeid järjest puhvrisse 8 korda kiiremini mälu sisemisest taktsagedusest. RDRAM (Rambus DRAM) - see on tänaseks juba praktiliselt unustatud mälutehnoloogia, mis tuli uuenduslikuna kasutusse paralleelselt esimeste DDR mäludega. Sellel mälul oli vaikimisi sisseehitatud kahekanaliline andmevahetus ja kõrgemad taktsagedused. Samas oli selle tehnoloogia probleemiks kõrge hind, mälude jahutusprobleemid ja litsentsitasu nõue, mistõttu soodsam DDR mälutehnoloogia jäi võitjaks. Mälutehnoloogiate standardimisega tegeleb JEDEC: http://www.jedec.org Mälude funktsionaalsust kirjeldavaid tehnilisi dokumente on võimalik leida ka mälutootjate veebilehtedelt, näiteks: http://www.elpida.com/en/products/documents.html Andmevahetuse kiirust saab tõsta kui kasutada mitmekanalilist mälulahendust, mis on kaasaegsetes arvutites juba standardiks kujunenud.
riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. 14. Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla? Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtlustulu on ettevõtlusest saadud tulu. Ettevõtlustulu alla võib arvata ka nt renditulu ja litsentsitasu. 15. Milliste varade võõrandamine on tulumaksuga maksustatud? Tulumaksuga maksustatakse kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse,
5. Intertask synchronization mechanism - protsesside kommunikatsiooni võimalused (puhvrid,järjekorrad, ühismälu, semaforid jne); 6. Software support (warranty) - firma tugi (olemas või mitte, tasuta või mitte jne); 7. Software support (compiler) - rakendustarkvara kättesaadavus ja hulk; 8. Hardware compatibility - platvormide (protsessorite) hulk; 9. Royalty free/Source available - opsüsteemi koodi kättesaadavus ja litsentsitasu; 10. Context switch time - konteksti lülitamise (vahetamise) kiirus ja moodused; 11. Cost - hind, paremad kipuvad kallimad olema; 12. Available alternatives - sobivus teiste opsüsteemidega; 13. Supported network protocols - võrguprotokollide tugi.] Ei tea kas on õige??? RAS Tarkvarasüsteemi disain 46. Millistest faasidest koosneb manussüsteemide arendustsükkel? 1. esimene faas iseseisev arvutisüsteem mikroprotsessoril (tavaliselt ilma
(põllumajandussaaduste tootmine ja müük, töötlemine ja teenuste osutamine, metsandus), sest tuludeklaratsioonis tuleb deklareerida tulud ja kulud ettevõtte osade kaupa eraldi. Päevaraamatu tulude veergude aluseks võivad olla tuludeklaratsiooni tulude read: tulu kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest; tulu kutsetegevusest või teenuste osutamisest; tulu loomingulisest või teaduslikust tegevusest; üüri- või renditasu; litsentsitasu; tulu või kasu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest; isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind; toetus ja stipendium, mis on saadud seoses ettevõtlusega; saadud kindlustushüvitis, kui kindlustusmakse või kindlustatud vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust; finantstulu; muu tulu. Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega. Ettevõtluse tuludeks ei loeta: palgatulu;
3) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 12. Litsentsileping Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kasutusõiguse kehtivuse eeldused (1) Seaduses sätestatud juhtudel on litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse tekkimiseks vajalik kande tegemine registrisse, kuhu on kantud vara, mille kohta leping sõlmitakse. (2) Litsentsisaaja peab litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutama, kui litsentsiandjal on õigustatud huvi, et litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutatakse, eelkõige kui litsentsilepingust tuleneva õiguse olemasolu sõltub selle kasutamisest.
õigusi. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja)
tegelemine ning harrastusspordi edendamine vähe tähelepanu. Aktiivse harrastajana tõstatab Varusk (2012) küsimuse harrastussportlaste tunnustamise ja vajalikkuse kohta. Pettumust valmistab talle ERL korraldajate hooletus ja suhtumine tulemustesse. Suureks mureks on harrastajal klubilise kuuluvuse küsimus, sest viimase puhul ei too harrastajad ühtegi punkti klubile, kuna nii on ratsaliidu poolt määratud. Rahulolematust tekitab asjaolu, et harrastaja maksab nii klubi liikmemaksu kui litsentsitasu ERL-ile, aga vastutasuks tema panust klubile punktide toomisel ei arvestata. Varusk leiab, et tunnustus on see mis motiveerib ja klubile punktide toomine annab klubile võimaluse jagada selle eest tunnustust oma liikmetele. See oleks neile kui au esindada oma klubi, kui nad seda vähegi populariseerida saavad. Võistlemise puhul on mängus ikka ambitsioonid, kas või endast võitu saamise näol. Ratsasport on paljude
nanotehnoloogilisest maastikust tulenev kõrge maksumus. Siinjuures nõuab aga edukate kogumike loomine suuri pingutusi ja koostööd paljude poolte vahel. Pooled peavad nõustuma mitmetes aspektides, kuidas kogum toimetab ja töötab: (1) iga kaasatud patendi relatiivne väärtuse määramine; (2) oluliste patentide tuvastamine; (3) litsentsitasudest saadava tasu jagamise valemi koostamine; (4) üldise litsentsitasu määramine; (5) millistel tingimustel kogum huvitatud poolele litsentseeritakse.88 Peamiselt on ajaloos patendikogumeid kasutatud võimaldavate tehnoloogiate arengu hõlbustamiseks. Juba aastal 1856 kasutati patentide koondamise metoodikat, kus õmblusmasinate patendid olid koondatud ajaloo esimesse patendikogumikku. Samuti on patendikogumikke kasutatud MPEG-2 pakkimisstandardite ja tehnoloogia koondamiseks, samuti DVD-ROM ja DVD-Video formaatide vastavuse tagamiseks. Siiski esineb
majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Tasuta kasutamise lepinguga kohustub uks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) ule eseme tasuta kasutamiseks. Litsentsilepinguga annab uks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud muujalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Frantsiisilepinguga kohustub uks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja
48 temale üle anti, v.a. muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena, lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Ehitise ajutise kasutamise leping. Kinnisasja, ehitise või selle osa (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga annab või kohustub kutse- või majandutegevuses tegutsev isik
Et eri riikides teenitud tulusid ei maksustataks topelt, lähtutakse maksustamisel riigisisestest topeltmaksustamise vältimise sätetest ning riikidevahelistest topeltmaksustamise vältimise lepingutest. Välisriigi tulud deklareeritakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni lisalehel "Välismaalt saadud tulu". Eesti elanikud (residendid) peavad deklareerima välisriigis saadud tulu, nt palgatulu, rendi- või üüritulu, litsentsitasu, kasu vara võõrandamisest jm, tabelis 8.1. Välisriigis juba tasutud tulumaks võetakse Eestis tulumaksu tasumisel arvesse osas, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksust, tuleb Eestis välisriigi tulult juurde maksta vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem. Välisriigis tasutud tulumaksu saab arvesse võtta vaid tulumaksu tasumist tõendava dokumendi alusel.
3) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Litsentsileping Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kasutusõiguse kehtivuse eeldused (1) Seaduses sätestatud juhtudel on litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse tekkimiseks vajalik kande tegemine registrisse, kuhu on kantud vara, mille kohta leping sõlmitakse. (2) Litsentsisaaja peab litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutama, kui litsentsiandjal on õigustatud huvi, et litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutatakse, eelkõige kui litsentsilepingust tuleneva õiguse olemasolu sõltub selle kasutamisest.
annaabi.ee 
