Arvutitarkvara liigid (0)

Arvutitarkvara liigid

Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt:

• ärivara (commercialware);
  
• jaosvara (shareware);
  
• proovivara (trialware);
  
• vabavara ( freeware );
  
• vaba tarkvara (free software);
  
• avalik tarkvara (public domain software).
  

 
Ärivara (commercialware)
Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist.
Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised:

• ärivara on kaitstud autoriõigusega ;
  
• arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud;
  
• muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud;
  
• arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud;
  
• arvutiprogrammi alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud.
  

 
Jaosvara (shareware)
Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada (reeglina 14-90 päeva). Selle ajavahemiku lõppedes tuleb programmi kasutajal kas kasutamine lõpetada või soetada kasutusõigus . Erinevalt ärivarast võib jaosvara levitada igal moel va kommertseesmärkidel. Jaosvara erinevus ärivarast seisneb ka selles, et tegemist on tarkvaraga, mille võimalused ja funktsioonid on reeglina piiratud või lakkavad mingi tähtaja saabumisel toimimast. Ka jaosvara suhtes kehtivad samad tingimused, mis ärivara suhteski, arvestades eelpool toodud erinevusi.
Seega jaosvara üldreeglina ei erine oma kvaliteedilt ärivarast, vaid lihtsalt selle programmi kasutamisvõimalused on kitsamad, kandes eneses rangelt toote tutvustamise eesmärki.
Interneti üha laienev levik on järsult tõstnud jaosvara meetodi populaarsust tarkvara tootjate hulgas: iga soovija võib programmipaketi endale tootjafirma serverist kopeerida, paigaldada selle oma arvutisse ning juhul, kui paketi omadused ja hind rahuldavad, osta litsents. Seega on tegemist tarkvaraga, mille selge eelis ärivara ees seisneb selles, et see võimaldab tarkvarakasutajatel tasuta proovida erinevaid tooteid ja selgitada toodete vastavust omapoolsetele nõudmistele.
 
Proovivara (trialware)
Proovivara on üks jaosvara eriliikidest, mis erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. Sarnaselt jaosvaraga, on ka proovivaral kindel ajavahemik , mille jooksul võib seda tasuta kasutada.
 
Vabavara (freeware)
Vabavara on mõeldud üldsusele tasuta kasutamiseks. Selle tarkvaraliigi abil püüavad tarkvara tootjad ennast teiste tarkvaratootjate kõrval esile tõsta.
Vabavara kohta sätestatud tingimused on otse vastupidised ärivara kohta sätestatule ning sisaldavad üldjuhul järgmisi põhimõtteid:

• vabavara on kaitstud autoriõigusega;
  
• programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel;
  
• vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks.
  

 
Vaba tarkvara (free software)
Vaba tarkvara puhul on tarkvara kasutajale antud kõige rohkem õigusi võrreldes eelpool toodud arvutitarkavara liikidega. Vaba tarkvara kasutajal on võimalik üldjuhul omada järgmisi õigusi:

• õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil;
  
• õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele;
  
• õigus programmi koopiat vabalt levitada;
  
• õigus programmi muuta või parandada ning tulemust levitada.
  

Oluline on mõista, et vaba tarkvara puhul tähendab vabadus just nelja ülalnimetatud aspekti ja mitte tingimata seda, et tarkvara kasutusõigust on võimalik omandada ilma selle eest maksmata. Vaba tarkvara puhul on programmi lähtetekstid alati kättesaadavad. Vaba tarkvaraga sarnased õigused on ka avatud lähtekoodiga tarkvaral ( Open Source Software).
 
Avalik tarkvara (public domain software)
Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selgesõnaliselt loobunud kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest.
Vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 7-le tekib autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega , seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3).
Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted:

• autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud;
  
• programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levitamise eesmärgil ilma igasuguste piiranguteta;
  
• muudatuste tegemine programmis on lubatud;
  
• arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) on lubatud;
  
• avaliku tarkvara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud ilma tingimusteta.
  

Nagu eelpool toodust võib järeldada, on tegemist tarkvaraga, mis erineb kõikidest teistest tarkvara liikidest oma kasutamisvabaduse poolest, mis omakorda on tingitud sellest, et autor on loobunud oma varalistest õigustest vastava programmi osas.