Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autorileping (0)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

AUTORILEPING
Käesoleva autorilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht]
(1) [Litsentsiandja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [ isikukood ] ( mittevajalik ära kustutada )], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsiandja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada )] [Litsentsiandjat esindaja nimi]
ja
(2) [Litsentsisaaja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsisaaja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsisaaja esindaja nimi],
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas:
  • Lepingu ese
  • Lepingu alusel annab Litsentsiandja Litsentsisaajale õiguse kasutada Litsentsiandja [kasutusõiguse objekt ja selle lühike kirjeldus (nimetus, liik, vorm, maht jne)] (edaspidi: Lepingu ese) ja Litsentsisaaja kohustub selle eest Litsentsiandjale maksma tasu.
  • Leping annab Litsentsisaajale õiguse kasutada Lepingu eset Lepingus sätestatud tingimustel. Lepingu alusel võib Litsentsisaaja kasutada Lepingu eset järgmiselt:
  • [moodusta Lepingu alusel lubatavatest Lepingu eseme kasutamise viisidest võimalikult täpne ja ammendav loetelu ];
  • [jne]
  • Lepingu eseme kasutusõigus on lihtlitsents võlaõigusseaduse § 370 lg 1 mõttes.
  • Käesolev lihtlitsents annab Litsentsisaajale õiguse kasutada Lepingu eset Eesti Vabariigi territooriumil.
  • Lepingu alusel ei lähe Litsentsisaajale üle Lepingu eseme omandiõigus.
  • Litsentsisaajal ei ole Lepingu esemele all-litsentsi andmise õigust.
  • Litsentsisaaja õigused ja kohustused
  • Lepingu eseme kasutamisel on Litsentsisaaja kohustatud järgima Litsentsiandja kui autori isiklikke ja varalisi õigusi.
  • Leping annab Litsentsisaajale õiguse Lepingu eseme takistamatuks kasutamiseks Lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses.
  • Litsentsisaajal on keelatud ilma Litsentsiandja kirjaliku nõusolekuta muuhulgas :
  • müüa, rentida, muuta või muul moel levitada Lepingu eset;
  • kasutada Lepingu eset vastuolus Lepingu tingimustega.
  • Litsentsisaaja kohustub viivitamata teavitama Litsentsiandjat Lepingu esemel ilmnevatest vigadest ja/või puudustest.
  • Kui Litsentsiandja ei ole andnud Litsentsisaajale oma sõnaselget nõusolekut Litsentsiandja isikliku õiguse teostamiseks, siis loetakse vaidluse korral, et Litsentsiandja ei ole vastavat nõusolekut andnud.
  • Kui Litsentsiandja pole selgesõnaliselt andnud luba (litsentsi) Lepingu esemega seotud varalise õiguse kasutamiseks või kui Pooled pole kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teatud varalise õiguse loovutamises, loetakse vaidluse korral, et Litsentsiandja ei ole andnud luba Lepingu eseme vastaval viisil kasutamiseks või ei ole loovutanud vastavat autori varalist õigust.
  • Lepingu kehtivus
  • Litsentsiandja tagab Litsentsisaajale Lepingu eseme kasutamise võimaluse alates [kuupäev].
  • Leping kehtib [tähtajatult / kuni [kuupäev] (kustuta mittevajalik)].
  • Poolel on õigus Leping üles öelda igal ajal, teatades sellest teisele Poolele kirjalikult vähemalt [kuude arv] kuud ette.
  • Poolel on õigus Leping erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema Poole huve arvestades ei või oodata, et Lepingut üles öelda sooviv Pool jätkaks Lepingu täitmist.
  • Lepingu lõppedes on Litsentsisaaja kohustatud koheselt lõpetama Lepingu eseme kasutamise ning tagastama Lepingu eseme Litsentsiandjale.
  • Lepingu muutmine
  • Lepingu tingimusi võib muuta ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui Lepingu tingimuste muutmise vajadus tuleneb seadusest. Lepingu muudatused vormistatakse Lepingu lisadena .
  • Autoriõigused
  • Litsentsiandja säilitab õiguse kasutada Lepingu eset ise ja lubada selle kasutamist teistel isikutel peale Litsentsisaaja ulatuses, mis ei lähe vastuollu Litsentsisaaja õigustega.
  • Kõik õigused Lepingu esemele kuuluvad Litsentsiandjale. Lepingu ese on kaitstud vastavalt Eesti Vabariigi ja rahvusvahelistele autoriõigust puudutavatele seadustele ja muudele õigusaktidele.
  • Litsentsitasu ja tasumise kord
  • Litsentsisaaja maksab Litsentsiandjale Lepingu eseme kasutusõiguse saamise eest [ühekordset / perioodilist (mittevajalik ära kustutada)] litsentsitasu (edaspidi: Tasu), millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks.
  • Tasu suurus on [tasu suurus] eurot [perioodilise tasu puhul sisesta periood, näiteks kuu] ja see tuleb maksta Litsentsiandjale vastavalt Litsentsiandja poolt esitatud arvele.
  • Tasu tasumisega viivitamise korral kohustub Litsentsisaaja tasuma viivist 0,2 % tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest.
  • Teadete edastamine
  • Lepinguga seotud teated esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
  • Teade loetakse kätteantuks, kui:
    a) teine pool kinnitab teate kättesaamist; või
    b) teade on saadetud postiasutuse kaudu kirjaga lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis (5) tööpäeva.
  • Vaidluste lahendamise kord
  • Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
  • Lepingu jõustumine
  • Leping jõustub allkirjastamise hetkest.
  • Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks eksemplar .
    Poolte allkirjad :
    Litsentsiandja: Litsentsisaaja:
    3
  • Autorileping #1 Autorileping #2 Autorileping #3
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor stiinapv Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Näidis - Autorileping

    AUTORILEPING Käesoleva autorilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Litsentsiandja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsiandja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsiandjat esindaja nimi] ja

    Asjaajamine
    thumbnail
    22
    docx

    Lepingute liigid

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping............

    Õigus alused
    thumbnail
    15
    doc

    Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused

    1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi tö

    Lepinguõigus
    thumbnail
    20
    pdf

    Õigusõpetus IT juhtidele kordamisküsimused

    1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: • Võõrandamislepingud, • Kasutuslepingud, • Kindlustuslepingud, • Toetamislepingud, • Kompromisslepingud, • Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas . Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele Raamleping – määratakse kindlaks tulev

    Õigusõpetus infotehnoloogidele
    thumbnail
    26
    docx

    Lepinguõigus kordamisküsimused

    1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping

    Lepinguõigus
    thumbnail
    4
    doc

    Näidis - Vara tasuta kasutamise leping (vallasasi)

    VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse andja Kasutajale tasuta kasuta

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    5
    doc

    Näidis - Vara tasuta kasutamise leping (kinnisasi)

    VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse andja Kasutajale tasuta kasuta

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    78
    doc

    Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused

    LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja ko

    Lepinguõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun