Tööstusettevõtete kasv tõi linnadesse palju uusi elanikke, kellele sageli ei jätkunud korralikke eluasemeid. Töölistele ehitati küll uus odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, kuid ka nendes oli suur ülerahvastatus ja halvad tingimused. Vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tööliste seas tekitasid ka halvad töötingimused, vabrikuruumid olid halvasti valgustatud ja külmad. Tööstuspöörde tulemusena tekkinud linnaühiskond mõjutas oluliselt inimestevahelisi suhteid. Tunduvalt kahanesid perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Kõige tähtsamat osa hakkas aga etendama vabrikukollektiiv. Olustiku negatiivseks osaks kujunesid alkoholism ja prostitutsioon, positiivseteks aga paremad kooliolud ning arstiabi. Linnades arenes seltsielu ning linnaühiskond osutus vastuvõtlikuks uutele ühiskondlikele ideedele ja liikumistele.
Kuidas funktsioneeris keskaegne linnaühiskond Keskaegse linnaühiskonna juures tuleks esmalt välja tuua, et keskaegne linn oli omas ajas mingil määral võõrkeha, seda eelkõige, kuna ta ei sobinud tavapärasesse feodaali-vasalli suhtel ja pärilikul maaomandusel põhinevasse ühiskonnakorraldusse, ehk siis linnaühiskonnas puudusid olulisel määral need jooned, mida me peame keskajale iseloomulikuks. Kui keskaegne linn ei sobinud oma ühiskonnakorralduselt päriselt omasse aega, siis kuhu ta sobiks
Industriaalühiskonnas hakati kasutama laialdaselt elektrit.Elektri kui uue energiaallika rakendamisel kujunes murranguliseks elektrijuhtmete kasutuselevõtmine. 19. sajandi lõpul hakati elektrit kasutama juba linnades tänavate valgustamisel. Täiustusid sidepidamisvahendid. Sajandivahetusel kasutasid telefoni juba ligi pooled Ameerika Ühendriikide elanikud. Hiljem leiutati grammofon ja raadio. Sündis kinokunst. LINNAÜHISKOND · Industriaalühiskond ongi eelkõige linnaühiskond. · Kuigi esialgu olid töölislinnakud räpased, hakati ajapikku eluolusid parandama. · Uus ehitusmaterjal raudbetoon. Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine ehk urbaniseerumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks ,kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Linnaelul olid omad hüved ja puudused. Kuid elukeskkond pidevalt paranes. Räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid järjest paremaks. Linnadesse rajati veevärk, kanalisatsioon ja
ehitusmaterjaliks kivi jumalad loomade ja inimeste ristandid palju jumalaid religioon surmajärgsus tähtis kummardati templites Mesopotaamiale iseloomulikd jooned 3000eKr - 500eKr avatud ebakorrapärased üleujutused Eufrati ja Tigrise vahel leidub ainult savi avatud linnaühiskond mehekeskne mehel mitu naist vähem tsentraliseeritud ebastabiilne ei olnud jumalikustatud kuningas kiilkiri kirjutati savitahvlitele arstiteadus polnud arenenud eepos tsikuraat ehitusmaterjaliks savi antropomorfsed tähtis maine elu
Maarahvastik vähenes, linnadesse siirduti tööd otsima, sest maal ei saadud enam vanaviisi ära elatud. Samas rajati aga ka maale uusi ettevõtteid, kus leidsid tööd paljud inimesed. Linnaelanikke tuli toiduga varustada ja seega vajati senisest enam põllusaadusi tööstuslik pööre andis omakorda tõuke põllumajanduse arengule. Kui linnades hakati rajama üha enam tööstusettevõtteid, hakkas linnadesse kogunema ka hulga rohkem inimesi. Kujunema hakkas linnaühiskond. See mõjutas aga inimeste elu tugevalt. Vähenes pere, kiriku ja tavade roll, seda eriti noorte seas. Levima hakkas alkoholism ja prostitutsioon, samas aga ka paremad kooliolud ja arstiabi. Seega mõjutas tööstuspööre minu arvates inimeste igapäevaelu tugevasti, sest muutusid senised tavad ja kombed, inimesed pidid kohanema sootuks uute eluviisidega. Tööolud muutusid, maalt koliti linna. Kõik see põhjustas inimeste seas kindlasti suurt segadust
ilmalikustumine eelkõige ilmalike zanride ilmumises vaimulike kõrvale. Ilmalik muusika hakkas määrama kunstmuusika stiili ja kõik uus ilmus ilmalikes zanrides. Keelati motetilaulmine kirikus. 1324. Või 1325.aastal saatis paavst Johannes XXII välja läkituse ,,Docta Sanctorum", milles taunis uues stiilis muusika kasutamist teenistustel. Puhkes saja- aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, Inglismaa võitis. Põhja-Itaalias kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn humanistlik mõtlemine. Humanism väärtushinnangute lähtumine inimesest. 15.saj. keskel trükikunsti leiutamine. 15. ja 16.saj. vahetusel suured maadeavastused ja Petrucci arendas välja nooditrükitehnika. 16.saj. loodusteaduste kiire areng. Enam ei olnud tähtis ilus, vaid mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale. Muusikalisi intervalle põhjendati arvsuhetega ja muusika seoti kõige universaalsemate loodusseadustega
õpetlaste arusaamadest? Skolastika on keskaja filosoofias õpetuse kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika alusel. Üritati teha rohkem vaatlusi ja katseid. Põlati füüsikat, kuna see tegeles mateeria, mitte vaimse maailmaga. 5. Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi? Tekkis uus ühiskonnakategooria, kelleks olid õpetlased ja õppejõud. Õpiti loengute ja dispuutide käigus. Kasvas ja arenes linnaühiskond, mis tõi kokku erinevaid rahvaid ja vajaduse arvestada erinevate arvamustega. 6. Arutle, mis võis keskajal piirata teaduse arengut. Liiga palju oldi kinni vanas ajas, vanadel uskumustel jne, kirjaoskamist oli vähe, mis tähendas, et vb need inimesed kes oleksid millegi targa peale tulnud, ei saanud ikka seda kuidagi kirja panna.
elekter valgusallikana elektripirn (T.A. Edison 1879) elektroonikatööstuse algus röntgenitoru (W. Röntgen) terasetööstuses elektrikaarahi (W. Siemens) sidepidamises telegraaf (S. Morse) ja telefon (G. Bell) heli salvestamise algus fonograaf, grammofon raadio ja kinokunsti algus d) Põllumajandus: tööviljakuse kasv külvimasin, viljapeksumasin jt. seadmed konserveerimine - toiduainete pikaajaline säilitamine e) Linnaühiskond: maaelanikkonna vähenemine urbaniseerumine linnastumine linnade välisilmes linnade planeerimine, raudbetoon uus ehitusmaterjal, tänavavalgustus, elektritransport (tramm) olmes inimeste igapäevaelus veevärk ja kanalisatsioon - WC ja vannituba jms. f) sotsiaalses koosseisus 2 uut põhiklassi: proletariaat palgatöölised: kodanlus ühiskonna keskklass (aadlike ja lihtrahva vahel):
Saksamaa majanduslikku aregut takistas riiklik killustatus, puudus ühtne tollisüsteem. Presisimaa eestvõttel moodustati saksa Tolliliit, sinna kuulusid 18 Saksa riiki. 4:Tööstusliku pöörde tagajärjed?. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsiröölised 5.Mida tähedas Industriaalühiskond?Masinatootmine, tööstus domineeris põllumajanduse üle.Kaevandati rauamaaki ja kivisütt. Teadus- ja tehnikasaavurusi rakendati tööstustes. Kujunesid linnaühiskond: kodanlus ja proletariaat. 6:Elektri ajastu? Esimese elektripatarei leiutas Aleksander Volta. Michael Faraday calmistas elektrigeneraatori. Thomas Alva Edison leiutas elektripirni. Wilhelm Röntgen röntgenitoru.Samuel Morse elektrilise telkegraafi. 8.Imperalismi tekkimine? Suurriikide välispoliitika 19. Saj. Lõpul maailma jagamine, kolooniate rajamineja nende ära kasutamine. Enamus riike püütsid oma mterritooriume laiendada naabrite arvelt. 9.Konservatism
Kultuuri põhijooni uusajal. Uusaega nimetatakse modernse Euroopa tekkeks. Uusajal tekkis palju muudatusi nii ühiskonnas kui ka maailmas. Tekkisid uued suunad ja voolud. Üheks põhijooneks uusajal oli linnastumine ehk urbaniseerumine. Inimesed kolisid maalt linna, et saada paremaid töökohti. Selle põhjuseks oli kindlasti masinatööstuse areng, sest üha rohkem hakkasid masinad asendama inimesi ja nii tekkis ka maal töö puudus. Linnaühiskond mõjutas oluliselt palju inimeste suhteid. Järjest tähtsamat osa hakkas edendama vabrikukollektiiv. Seega, senisega võrreldes kahanes tunduvalt perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte seas. Ka tänapäeval on paljud inimesed kolinud linna elama ja maal elab vähem inimesi, just sellepärast, et saada paremaid töökohti. Teiseks võiks välja tuua perekonnamudeli, mis koosnes isast, emast ja lapsest. Tekkis uus
vaenu, arusaamatust. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga: aeglane, sest puudus omarahvuse kõrgkiht, kes kultuurimuutustega rohkem kaasas käib; linnadesse asujad saksastusid; maakultuur kapseldus-arhailised jooned püsivad väga kaua; pikapeale siiski suur hulk uuendusi, eriti majapidamise ja käsitöö vallas, sellele viitavad keelelaenud nt. tool, püksid jne. Eestis oli keskajal 9 linna, neist kuulusid Hansa Liitu neli: Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi ja Tallinn. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne koosnes ametiühendustest. Gildi ülesanded: ühendab kaupmehi, kaitseb liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid häda korral abi ja toetust, hoolitsesid leskede ja orbude eest. Tsunft- käsitööliste ametialane liit, tsunftisundus Skraa- tsunfti põhikiri Venemaale veeti: Flandria kalevit, Reinimaa relvi, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid; Pr. , Portugali ja Saksa sooli, veini, õlut, vürtse.
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul ning Thomas Belli...
Renessanss vs 21. Saj mõttemaailm Renessanssi mõistetakse kui antiikkultuuri ideaalide taassündi ja seda mõistet hakati kasutama 14.16.sajandil. Varasemalt loodi muusikat anonüümsena, ajaga muutus muusika tähendus. Laulikud lõid muusikat, kuid see ei olnud isikupärane. See tähendab seda, et teoseid võis esitada ja muuta teiste esitajate poolt. Sellist tegevust võiks tänapäeval võrrelda kui autorikaitseõigusega. Kui muusika autor ei ole oma teose kohta autorikaitseõigusi esitanud ja keegi kasutab seda enda teosena, siis ta ei saa kuhugi kaevata. Peale keskaegse rüütlikultuuri lõppu said uued jõukad PõhjaItaalia linnad järjest olulisemaks, kus kujunes Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik m...
tekkisid oskustöölised, kes said kõrgemat palka. Kodanluse moodustasid haritlased. Kuna enamus inimesed olid kolinud linna, oli maarahvastik vähenenud. Linnade kiire kasv tõi omakorda kaasa aga mitmeid probleeme ühiskonnas. Inimestel puudus tihti kindel elupaik, linnas olid olmeprobleemid ning transport oli lihtinimesele liiga kallis. Inimestel, kellel oli eelnevalt kindel ja korras kodu, pidid nüüd ümber harjuma. Uus linnaühiskond mõjutas oluliselt ka inimestevahelisi suhteid. Senisega võrreldes kahanes tunduvalt perekonna, kiriku ja vanade traditsioonide roll. Oluliseks said suhted töökaaslastega. Paranesid ka kooliolud ning arstiabi. Linnades arenes seltsielu ning ühiskond muutus vastuvõtlikumaks uutele ideedele ja liikumistele. Negatiivseks ostutus alkoholismi ja prostitutsiooni levik. Üldiselt kasvas inimeste suhtlusringkond ja inimesed tegelesid rohkem ka meelelahutusega.
kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid. 12. Vt. diagrammid õpik lk.71: 1) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust alamkiht? 69,5% 2) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust kokku kesk- ja ülemkiht? 30,5% 3) Mitu % eestlastest kuulus Tallinna keskkihti? 18% 4) Mitu % oli Tallinna linnaelanikest rootslasi? 48% 5) Mitu % moodustas Tallinna elanike arv Lübecki elanike arvust? 35% 13. Selgitage väide, et keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse ning said nende läbi osa linnakogukonda kuulumisest. 14. Millised ühendused ja miks moodustasid kaupmehed? GILD – kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust. SUURGILD – abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND – vallaliste kaupmeeste ühendus
Linnaühiskond 1. Linnaelu areng a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: lõppes naturaalmajanduse arengujärk alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis muutus ühiskonna üldilme senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal Pariis tekkis Seine´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni enamuses jäi elanikkond aga alla 1...
3)Vabastatud tollimaksust. 4)Võisid vbalt kasutada linna metsi, heina-ja karjamaid. 2)KOHUSTUSED 1)Vahiteenistus linna müüril ja tornides. 2)Linna sõjaline kaitse. 3)Osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest. 4)Maksude maksmine. Kes sai ola raehärraks? Raehärraks sai olla inimene, kes oli sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni raad suri, valis raad ise sobiliku järglase. Missugune oli keskaegne linnaühiskond? Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne st. Et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse. HANSA LIIT Keskaegse kaubanduse ohud olid: 1)Röövlid/piraadid, kes kaaperdasid laevu. 2)Tormid seetõttu, et laevad võisid tormides uppuda ja võisid seljuhul kaotada kogu oma kauba. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Madalmaade kaubalinnade liit. Juhtiv linn-Lübeck Juhtorgan-hansapäevad Tähtsaim laevatüüp-koge Eesti linnad-Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu KÄSITÖÖ KESKAEGSES LINNAS
Milline osa oli feodaaltsivilisatsioonis linnadel? Linnad on läbi aegade olnud kultuuri ja kaubanduse edasikandjad. Varakeskajal ei omanud linnad suurt majanduslikku tähtsust, sest linnaelu hääbus tänu kaubanduse soikumisele ja barbarite vallutustele. Alates 10.-11. sajandist hakkas linnakultuuri osa taas kasvama eristudes maaühiskonnast. Põllumajanduses toimus murrang, tänu millele sai võimalikuks linnade varustamine toiduga ja seega ka elanikkonna kasv ning siirdumine maalt linna. See tõi omakorda kaasa kaubanduse taaselustumise ja tööjaotuse linnades. Niisiis linnaühiskond taastus ja linn hakkas etendama olulist rolli feodaaltsivilisatsioonis. Põllumajandustoodangu produktiivsus võimaldas kauplemist. Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsi...
skismaga (1378-1417), mil korraga valitsesid 2, lühikest aega isegi 3 paavsti. Selle põhjustasid Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid inimteadvuses eristuma. Ilmalikustumine tõi kaasa isegi iroonilise suhtumise kirikusse. 14.saj kerkis esile rikaste linnadega Põhja-Itaalia, kus kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Siin tekkis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast) Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inimese usku iseendasse. Väljakaevamised Itaalias tekitasid huvi antiigi vastu ( kus peeti lugu ilmalikust elust) Renessanss pr.k renaissance tähendab tõlkes taassünd võetakse eeskuju antiigist.
Jaan Krossi romaanid. (luuletaja ja tõlkija, prosaist, palju tõlgitud välismaal. Asus esimesena Eestis tutvustama Karl Ristikivi ajaloolisi teoseid). Kirjanik on oma proosateosed kirjutanud valdavalt Eesti ajaloo ainetel. Olevat huvitav elada sisse möödunud aegade tegelikkusesse, avastada sarnasusi mineviku ja oleviku sündmustes ja inimeste tegutsemise põhimõtetes. Kirjanik töötab iga teose eel läbi ajaloouurimusi, arhiiviürikuid, kirjavahetusi. Kross on probleemikirjanik, teda huvitab eeskätt inimese käitumine ja siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras. Tema tõstatatud probleemid on tegelikult ajatud, üldinimlikud, olenemata sajandist. Olulisim on rahvuslikkus. Tema tegelased on tavaliselt reaalsed isikud Eesti aja- ja kultuuriloost, K.J.Peterson, O.W.Masing, J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt k...
Legendist lähtuvalt asutas Rooma linna Romulus 753 e.Kr. 3. sajandi keskpaigaks e.Kr. valitses Rooma kogu Itaaliat. Sõidimise ajal vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle omaks. Kultuuris ja visuaalses kunstis jäljendati kreeka kultuuri. Vaatamata kultuuride segunemisele oli rooma kunstil omapära, mis eelkõige avaldus arhitektuuris. Ühiskond ja eluolu Rooma oli linnaühiskond, kus elasid peamiselt rikkad. Ühiskond oli seisuslik. Ühiskond oli orjanduslik – orje kasutati igasuguste tööde tegemisel. Perekond oli mehekeskne – valitses tervet perekonda alustades naisest ja lõpetades orjadega. Hariduse eest vastutas samuti perepea, kes õpetas lapsi kodus (peamiselt poisse). Hiljem võeti üle kreeka komme tegeleda vaimse haridusega ehk kirjandus, keeled, ajalugu jne.
Renessanssi muusika: 1. Renessanss keskajale järgnenud 14-16 sajandil väldanud perioood Euroopa kultuuriajaloos. (Renaissance taassünd pr.keeles). Algas Itaalias ning levis sajandite jooksul kogu ülejäänud Euroopasse. Põhja Itaalias kujunes kogu EU-le eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond . selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn ,,humanistlik" mõtlemine st. väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. 2. Ars nova oli muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. See mõiste võeti kasutusele et muusikateoreetikud saaksid eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust 1320. See oli uue põlvkonna muusikastiil.
Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Li...
Sajandit. Sellel ajajärgul toimusid suured sotsiaalsed ja poliitilised muutused. Tänu rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasvule hakkas taastuma linnastumine ja linnaelu. Järjest enam hakkas arenema käsitöö, rahandus ning kaubandus. Hakati ülesehitama keskaegseid linnuseid ning ümberkorraldama kirikuid. Ühiskond jagunes kolmeks: olid aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Lihtrahvas omakorda jagunes talupoegadeks, käsitöölisteks ja kaupmeesteks. Eristusid ka maaühiskond ja linnaühiskond. Linnades elasid aadlikud, vaimulikud, kaupmehed ja käsitöölised. Linnaelanikud oli rohkem informeeritud maailmas toimuvast ning ka laiema silmaringiga. Neil olid suuremad võimalused võtta osa erinevatest kultuuriüritustest. Elati kahe või kolmekordsetes majades, sööki oli palju ning see oli rikkalik. Väga hinnati kala mida ka kuivatati ja soolati. Peamiselt söödi kaks korda päevas, keskpäeval ja õhtul. Põhitoit oli liharoog ja rikkamad said lubada endale ka magusaid
Legendid. Linnad: rahvarohked, kindlustamata Kõrgendikel,kaitsevallidega, väiksema arvulised. Kreeta-Mükeene religioon. Kreeta religiooni kohta võib teha oletuslikke järeldusi arheoloogilise aines, näiteks toonaste piltide ja kujukeste põhjal. Piltide ja kujukeste põhjal arvatakse et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Olulisel kohal Kreeta religioonis oli härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Polis Kreekas kujunes linnaühiskond. Kuigi enamus inimesi elas maal, olid linnad määrava tähtsusega. Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. Polis, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud e kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Peale selle oli linnriigis ka
Ühiskond, eluolu ja valitseja Mesopotaamias olid linnriigid, mille eesotsas olid kõigil erinevad valitsejad. Valitsejaks oli kuningas, kellel oli piiramatu võim. Egiptusel oli seevastu tavalised linnad ja tervel riigil oli üks valitseja. Valitsejaks oli vaarao, kellel oli samuti nagu Mesopotaamias piiramatu võim. Mõlemas riigis mõjutasid valitsemist veel ülempreestrid, kes olid jumala asemikud maa peal ja pidasid sidet jumalaga. Mesopotaamia oli rohkem linnaühiskond. Maal elas inimesi vähe ja põllud paiknesid peamiselt linnade ümber. Egiptus oli seevastu maaühiskond. Linnade ääres eriti toitu 3 ei kasvatatud, seda tehti linnadest kaugemal. Mesopotaamias olid seadused kõigile inimestele nähtavad, aga Egiptuses ei olnud. Mõlemas riigis olid küll seadused olemas. Mesopotaamias olid kuulsaimad hammurapi seadused. Need olid hästi karmid
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor leh...
Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuur. Millega tegelesid?: kaubandus, pallimäng, maisikavastus, võeti kasutusele metallid Ühiskond: elasid linnades, linnaühiskond, sotsiaalne hierarhia: preesterkond, sõjamehed ja kaupmehed Olmeekide ja tolteekide kultuurisaavutused: esimesed Ameerika kivireljeefide, hauakivide ja kivialtarite loojad, olmeekide kivipead, hieroglüüfkiri (465 märki), rituaalne kalender (260 p), kuu- ja päikesepüramiidid Miks kadusid?: sisekonfliktid, mexicate= asteekide sisseränne ASTEEKIDE RIIK: o Nahuatli keel o 1350- 1521 a pKr o Mexicad o 15
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt ka...
Töölistele ehitati küll uus odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, kuid ka nendes oli suur ülerahvastatus ja halvad tingimused, millega kaasnes kõrge laste suremus( poole suurem kui maapiirkondades). Vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tööliste seas tekitasid ka halvad töötingimused, vabrikuruumid olid halvasti valgustatud ja külmad, tööpäevad kestsid 12-14h Voolav vesi, kanalisatsioon, WC Tööstuspöörde tulemusena tekkinud linnaühiskond mõjutas oluliselt inimestevahelisi suhteid. tunduvalt kahanesid perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Kõige tähtsamat osa hakkas aga etendama vabrikukollektiiv. Olustiku negatiivseks osaks kujunesid alkoholism ja prostitutsioon, positiivseteks aga paremad kooliolud ning arstiabi. Linnades arenes seltsielu ning linnaühiskond osutus vastuvõtlikuks uutele ühiskondlikele ideedele ja liikumistele. Transport Esimene raudteeliin rajati 1825.a(6km)
olid sunnismaised. Käsitöölised - töötasid ülikute või kuningate losside/templite juures täites nende tellimusi. Orjad - kohustuste täitmata jätmise pärast orjastatud talupojad või sõjavangid. Väike osatähtsus ühiskonnas. Ühiskond Maaühiskond. Linnaühiskond. Väga traditsiooniline, hierarhiline. Absoluutse võimuga jumal- kuningas. Ühiskond allutatud riigi rangele kontrollile. Sõjandus Eluaegne väeteenistus. Sõjavägi kutsuti kokku Jalavägi, eliitvägi ja kaarikud. vajadusel. Teenistusse astuti kuninga Egiptuses polnud palju sõdu, käsul.
Peamisteks sissetulekuallikateks olid kirikukümnis ja igasugused võimalikud annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ning hiljem pääseda taevariiki. hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis samuti omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut. Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Kõik etendused, raamatud jms põhines piiblil , kirikujutustustel. 3) selgita linnade tekkimise põhjusi. Kuidas funktsioneeris linnaühiskond? Linnade tekke põhjused: rahvaarvu kasv, põlluharimisviiside täiustumine, põllumajandustoodangu kasv, käsitöö ja kaubanduse eraldumine põlluharimisest, kaubavahetuse elavnemine. Linnade isandateks olid maahärrad – linna isandad , kuid ka kuningas, krahv, hertsog või piiskop. Linnad asusid tavaliselt kaubateede ristumiskohtades, valitsejate lossides, sadamates, linnustes, kloostrites või sildadel. Linna ülesanneteks olid maksude kehtestamine, kohtumõistmine, kauplemisteede
Siis korraldati suurepärane ohvripidu ja muretseti rahvale meelepäraste lõbustuste eest. Suures tsirkuses võis näha võiduajamist, mida rahvas vaatas suure huvi ja põnevusega. Siiski ilusaimaks ja meeldivaimaks peoks oli Saturnuse pidu, mis korraldati detsembrikuu kadunud "kuldse aja" mälestuseks. Seda aega nimetasid roomlased "kuldseks ajaks" Mainitud pidudel söödi rikkalikult, tantsiti ja mängiti. Valitses üldine rõõm. Roomlaste eluolust: Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate
Agraarühiskond Naturaalmajandus-kõik eluks vajalikud valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Loonusrent-maks talupoja majapidamises toodetud toiduainete eest. Teotöö-talupoja töökohustus mõisa heaks. Magistraat- ehk raad ehk linnavalitsus Raekoda- omavalitsusorgani rae ametihoone Poolagraarne linn-keskaegne linnaühiskond Skraa- käsitööliste põhikir. tsunft-linna käsitööliste kutseühing kesk-ja varauusajal Gild-kaupmeeste kutseühing kesk-ja vara uusajal. Hansapäevad- linnade esindajate kokkutulek
vanemate hoole all • - Seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaž, kes asus õppima kombeid ja seltskon- nas käitumist, relvade käsitlemist, ratsutamist ja jahipidamist • - Tavaliselt 15-aastaselt sai paažist kannupoiss, kes saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut Посвящение в рыцари, Эдмунд Блер Лейтон Linnad ja linnaühiskond • Tüüpiline keskaegne linn allus nimeliselt maahärrale, kelle kodanikkond oli truudust vandunud ja kes vastutasuks kinnitas linna õigused, kuid linn oli oma õiguste piires sisuliselt iseseisev • - Linna juhtis linnavalitsus ehk magistraat, mida saksa keeleruumis nimetati raeks (sks Rat – nõukogu) • -Linnakodanikud olid tegevusalade kaupa organiseeritud kutseühinguisse (tsunftidesse), mis omakorda moodustasid gildid
Prantsusmaa. Kuid Valois'de dünastia ja Inglise kuningas Edward III vahel tekib tüli, mis kujuneb saja-aastaseks sõjaks ( 1337-1453 ). Oluliseks tüliõunaks on Madalmaad, mis olid 15. sajandil Euroopa rikkaim piirkond. Prantsusmaa kaotab Inglismaale suuri alasid. 1415 aasta Azincourti lahingut peetakse prantsuse rüütlikultuuri lõpuks. Samas rikastub kiiresti Põhja-Itaalia, hakkas kujunema varakapitalistlik linnaühiskond. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest nn. Humanistlik mõtlemine. Suhe maailmaga oli väga aktiivne: 1. kiire loodusteaduste areng 2. 16. sajandil algasid suured maadeavastused 3. trükikunsti leiutamine Veneetsias ( Petrucci) 4. arenes välja nooditrükitehnika Uueks mõtteviisiks said arutelud mõiste ilus üle nii muusikas kui ka kunstis. Keskaja arutelu põhineb mõistel õige. Väärtustati inimese meelelist ilu, seda. mis inimesele kuulates või
tegid ära suurema osa tööst, sai lihtrahvas elada vabamat elu, reeka ühiskond oli patriarhaalne naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe isa, abikaasa või mõne meessugulase eestkoste all, valikus elus osalesid naised suhteliselt vähe, käies vaid usupidustustel, reeklaste meelest oli naise koht kodus: mida vähem nad väljas käisid, seda parem, valitsemine - kreekas kujunes linnaühiskond, tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga, polis oli enamasti üsna väike kogukond, kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid sõjaväe, kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, peale selle oli igas riigis nõukogu, mis omas rahvakoosolekust olulisematki rolli, rahvakoosolekutel valiti riigimaetnikud, kes rahvakoosolekute otsuseid ellu viisid,
HARIDUS Väga tähtis, lapsed Poistel sõjaline laste saadeti kooli. Uued ained kasvatus. Perekonna (matem. Meditsiin, ülesanne anda haridus. astronoomia jne) KIRJASÕNA Alfabeet foiniikia „Aenis“ eepos. Kujunes tähestiku põhjal. ladina tähestik RIIKLIK KORRALDUS Linnaühiskond. Enamik Võimutäius pereisal. polised olid Orjanduslik, aristokraatlikud talupojaühiskond vabariigid. MEELELAHUTUS Teater väga tähtsal Puudus koor. kohal. Spordivõistlused, Gladiaatorite võitlused, sümpoosionid. hobukaarikute
hakati 1970. aastate algul tööstusriikides rääkima, et tööstusühiskonna asemele on kujunenud tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond. 1980. aastate lõpul ennustati aga, et peatselt saabub infoühiskonna ajajärk, mida iseloomustab arvutite, robotite, video ja televisiooni üha sügavam tungimine töö- ja igapäevaellu. Muutus ka ühiskonna sotsiaalne struktuur. Infoühiskond on ühtlasi linnaühiskond. Maailma urbaniseerumine ehk linnastumine jätkub. 1950. aastal oli maailma suurim linn New York, kus elas 12,3 miljonit inimest, ja 15.kohal oli 3 miljoni elanikuga Mexico. 1980. aastal prognoositi, et Mexicost saab aastaks 2000 maailma suurim linn (31 miljonit elanikku) ning New York langeb 5. kohale. Tervikuna kultuur internatsionaliseerus, kusjuures see protsess kulges vastuolulisest. Ühest küljest levis Lääne massikultuur tänu kinole ja televisioonile
võidusõit ○ Ka luule ettekandmine ja võistulaulmine ● Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemine = filosoofia ● Thales - kõige aluseks vesi ● Demokritos - maailm koosneb aatomitest ● Sofistid hakkasid juurdlema inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle ● Filosoofiast hakkas eralduma teadus ○ Esimesena eraldus matemaatika (Pythagoras) ● Linnaühiskond ● Linnriigid ehk polised ● Kodanikud osalesid linna valitsemises ja sõjaväes ○ Rahvakoosolekud ○ Nõukogu ● Tihti kehtestati türannia ○ Hakati seadusi täpsemalt üles kirjutama Sparta ● Lakoonika maakonnas ● Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda ● Koosnes neljast suurest kindlustamata külast ● Spartiaadid = Sparta kodanikkond (Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud)
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised...
RAKVERE 2. Linn. Täida lünktekst. + 1. Vana-Liivimaal oli keskajal 9 linna, neist kõige varem sai linnaõiguse Tallinna linn 1248.aastal. 2. Linna valitses magistraat ehk raad , mille suurus sõltus linna suurusest. 3. Juhtiv positsioon oli linnades linnavalitsuse käes, kuigi arvuliselt moodustasid linnaelanikest suurema osa kodanikkond. 4. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne: linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest läbi ametialaste ühenduste, milleks olid gildid ja tsunftid . 3.Eeldan, et Tallinna ja Tartu raekoja tunnevad kõik ära. Kus on need keskaegsete linnade raekojad? Kirjuta endale iga pildi alla. a) Otsi Tallinna ja Tartu raekoja kohta pilt ja mõni huvitav fakt koos viitega allikale.
Masintootmine suurendas olulliselt kaupade toomist. Kuid ühiskonnas pidi olema vajadus selliste kaupade järele. Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, siis osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal eksisteeris turul tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Eriti kiiresti kasvasid tööstuslinnad. 1801. aastal oli Euroopas 14 linna, kus elas üle 100 000 elaniku, 1870. aastaks oli neid aga juba üle 100. Lisaks tekkisid industrialiseerimisega ka uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariat ja vabrikuomanikud. Tööliste osa elanikkonnas suurenes pidevalt. Tekkis ka töölisaristokraatia (oskustöölised).
hoolitsemine maksud Kanda hoolt koolide ja kirikute eest Korraldada vaeste ja haigete ülalpidamine Jälgida, et kõik riietuksid vastavalt seisusele Kindlustada öörahu LINNA RAHVASTIK Vt.õpikust tabel lk.71 Millise suurusjärgu linnade hulka kuulusid Eesti linnad? Rahvastiku enamuse moodustasid eestlased, kodanikeks põhiliselt sakslased Antisanitaarne olukord Katk, leepra e. pidalitõbi Seek pidalitõbiste haigla KAUBANDUS Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne, s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse GILD kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust SUURGILD abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND vallaliste kaupmeeste ühendus HANSA LIIT Keskaegse kaubanduse ohud: 1) röövlid 2) laev võis tormis uppuda HANSA LIIT Põhja-Saksa ja Madalmaade kaubalinnade liit
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus ...
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn
sümpoosionid ühe või teise liikme majas. *Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim: ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuses ja luksuses. *See suhtumine avaldub varases kangelaseepikas ja ka hilisemas Kreeka luules. *Aristokraadid arvasid, et nende tublidud andis õiguse ka andamit koguda. 1.4 Kreeka linnriigid, nende valitsemine. (102-105) *Kreekas kujunes linnaühiskond. Linnad olid määrava tähtsusega, kuigi enamik inimesi elas maal. *Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. polis. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Suuremate poliste rahvaarv ei ületanud 30 000-40 000 inimest. *Ateena ja Sparta olid erandid. *Kõik linnriigi elanikud e. kodanikud osalesid linnriigi valimistel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. *Kõigil kodanikel oli ka õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.
Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustööd vähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõid riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsid oma tõlla või voorimehega, vaestele polnud see taskukohane. 1870. aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imbus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas ka inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Uue olustiku osaks kujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu 4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel? Industriaalühiskonna kujunedes tekkisid mitmed ühiskondlikud probleemid, mille hulka
Viini kongress toimus 1814-1815, sest peale Napoleoni sõdu oli vaja Euroopat ümber korraldada. Uute piiride kindlaksmääramsiel lähtuti 3 põhimõttest: legitiimsuse-, tasakaalu- ja julgeolekupõhimõttest. 9. KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13) Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side- pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal 1750. aastal. Leiutati aurumasin, aurik, vedur, elektripirn, telegraaf, telefon, raadio, grammafon, võeti kasutusele elekter. Tööstusliku pöörde tagajärjel jäid tööta paljud käsitöölised, tööpuudus; masinad kiirendasid ühiskonna arengut ning
hinnas. Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka kogu kodanikkond hakkas üha kasvama. Senaatoriteks said Itaalia linnade ja provintside aristokraatia esindajaid.Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui tervetele linnadele.Kodanike eesõigused kahanesid,kadusid.Kaitses üha enam võrdselt kõiki impeeriumi elanike huve. Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist mada-lamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
