Renessanss vs 21.sajandi mõttemaailm (0)

Renessanss vs 21. Saj mõttemaailm
Renessanssi mõistetakse kui antiikkultuuri ideaalide taassündi ja seda mõistet hakati kasutama 14.-16.sajandil. Varasemalt loodi muusikat anonüümsena, ajaga muutus muusika tähendus. Laulikud lõid muusikat, kuid see ei olnud isikupärane. See tähendab seda, et teoseid võis esitada ja muuta teiste esitajate poolt. Sellist tegevust võiks tänapäeval võrrelda kui autorikaitseõigusega. Kui muusika autor ei ole oma teose kohta autorikaitseõigusi esitanud ja keegi kasutab seda enda teosena, siis ta ei saa kuhugi kaevata.
Peale keskaegse rüütlikultuuri lõppu said uued jõukad Põhja-Itaalia linnad järjest olulisemaks, kus kujunes Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, ehk väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Inimestele õpetati heal tasemel muusikat- noodikirja lugemist ja laulmist .
Perekonnad hakkasid kodus laulma madrigale. Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise ja religioosse alltekstiga, millel on vaba värsivorm ja viimases paaris värisireas on puänt. Lihtsustatuna on see lühike luulevormiline novell. Ta on neljahäälne ja lihtsa polüfooniaga. Ilmselt madrigalide laulmine algaski sellest, kui hakati inimest väärtustama, sest tema laulu sisu on armastusest.
Renessanssi on küll iseloomustatud kui idealiseeritult positiivse ja elujaatava ajastuna, kuid tema varjupoolele on jäänud pessimismimeeleolud. Selle põhjuseid võib leida, kui leiutati trükimasin ja algas järsk linnastumine, millega kaasnes katkulevik ja religiooni aluste lagunemine. Siiski oli religioon olnud peamine mõte inimeste elus, kuna see hõlmas nii eraelu, muusikat kui ka kunsti.
Tänapäeval on muusika palju erinevam, kui seda oli sajandeid tagasi. Näiteks on muutunud viisid, kuidas kuulatakse. Kui meie esivanemad kuulasid ainult siis, kui seda mängiti neile või grammofonidega, siis tänapäeval kuulatakse raadiost, internetist, kaubanduskeskustes, telefonsit, telekast. Muusika kuulamine on muutunud nii igapäevaseks, et tihti me ei pruugi isegi tähele panna, et taustaks on laul.
Oluliselt on muutunud muusikastiilid. Inimesed on erinevad; meil on erinev muusika eelistus, mis meile meeldib. Õnneks on lai muusikastiilide valik mida kuulata- pop, rock, indie, katri, electro, jazz , blues, räpp, house jt. Noorte seas on üsna populaarseks muutunud ka mash-up, mis loodakse erinevate laulude segust. See tähendab, et kahe või rohkema laulu laulusõnad ja taust ühilduvad omavahel. Antiikklutuurides oli peamiselt ainult ühte liiki muusikat, ilmalikku. Seetõttu võime järeldada, et inimeste valik mida kuulata ja mõttemaailm on niivõrd palju arenenud, kui palju on valikuvõimalusi. Ilmselt on neid veel rohkem ja tuleb juurde, aga seda näitab aeg.
Väga suur erinevus renessansi ja tänapäeva vahel on muusika esitajad, lauljad . Pidevalt näeme ja kuuleme meediast, kuidas kollane meedia kommenteerib meelelahutusmaailma tähti, seda, kuidas nad käituvad või mida nad kannavad. Lauljate formaalne riietus varieerub seinast-seina, kuid on siiski võrreldamatu 14.-16.sajandi laulikutega.