Mesopotaamia ja Egiptus (1)

Loo Keskkool

Egiptus ja Mesopotaamia

Loo 2007

Sissejuhatus

Mesopotaamia ja Egiptus on kaks erinevat geograafilist piirkonda, kus kujunesid väja erinevad tsivilisatsioonid ja kõrgkultuurid. Mõlemad on oma jälje jätnud ajalukku.

Geograafiline asend

Mesopotaamia asub Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast Araabia kõrb. Tigrise üleujutused olid ettearvamatud ja tõid kaasa tohutuid kahjustusi. Jõgede suudmealal on aga sood , mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta. Mesopotaamias leidus maavaradest savi ja rauda. Kuna Mesopotaamia oli geograafiliselt välismaailmale avatud, siis soosis see vaenlaste sissetunge ning Mesopoaamiaas peeti aegade jooksul palju sõdu. Kaubas ja suhted teiste riikidega olid heal tasemel, kuigi suhted ei olnud alati head eriti sõdade aeg.
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala . Sealne piirkond oli soine . Ülem-Egiptus oli seevastu kuiv. Egiptust ümbritsesid viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad. Põlluharimine oli Egiptuses võimalik tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Kuna Egiptus oli geograafiliselt eraldatud, sai ta üksi arendada. Nad ei pidanud mõtlema palju kaitsele. Geograafilise eraldatuse tõttu ei saanud aga Egiptus pikka aega teistega suhelda ega kaubelda .

Ühiskond, eluolu ja valitseja

Mesopotaamias olid linnriigid , mille eesotsas olid kõigil erinevad valitsejad . Valitsejaks oli kuningas, kellel oli piiramatu võim. Egiptusel oli seevastu tavalised linnad ja tervel riigil oli üks valitseja. Valitsejaks oli vaarao, kellel oli samuti nagu Mesopotaamias piiramatu võim. Mõlemas riigis mõjutasid valitsemist veel ülempreestrid, kes olid jumala asemikud maa peal ja pidasid sidet jumalaga . Mesopotaamia oli rohkem linnaühiskond. Maal elas inimesi vähe ja põllud paiknesid peamiselt linnade ümber. Egiptus oli seevastu maaühiskond. Linnade ääres eriti toitu ei kasvatatud , seda tehti linnadest kaugemal. Mesopotaamias olid seadused kõigile inimestele nähtavad, aga Egiptuses ei olnud. Mõlemas riigis olid küll seadused olemas. Mesopotaamias olid kuulsaimad hammurapi seadused. Need olid hästi karmid . Peres oli rohkem õigust mehel ja naine pidi kodu korras hoidma ja lapsi kasvatama. Egiptuses oli abielunaise ja mehe seisus peaaegu võrne. Majaemandat austati. Abiellumisel säilitasid nii mees kui naine eraldi vara ja nende ühisest varast, mida haldas abielu vältel mees, võis naine ühte kolmandikku enda omaks pidada. Olid olemas erinevad ühiskonna kihid . Kõige kõrgemal oli valitseja ja madalaim oli orjad . Egiptuses kuulusid veel ülemkihti preestrid ja kõrgemad väepealikud. Mesopotaamias täitis väepealiku osa valitseja ise.
Kultuur
Mesopotaamias kirjutati savitahvlitele. Kirjaks oli kiilkiri . Egiptuses kirjutati papüürusele. Egiptuses kasutati kahte kirja - piltkirja e. hieroglüüfe ja raidkirja. Mõlemas riigis arenes teadus. Peamiseks oli kirjandus, mis arenes mõlemas riigis. See sai areneda tänu kirja tekkimisele. Linnadesse tekkisid algsed raamatukogud. Mesopotaamias arenes astronoomia ja astroloogia . Astronoomia arenes tänu sellele, et taheti ennustada tähtede järgi. Egiptuses arenes geomeetria . Nad oskasid arvutada erinevate kujundite pindalasid. Egiptus paistis silma ka oma arenenud arstiteadusega. Selle arenemisele aitas kaasa kindlasti surnukehade mumifitseerimine . Tänu teaduse arenemisele tekkisid templite lähedale koolid, mida nimetati templikoolideks. Egiptuses sai seal õppida ainult ülemkiht. Mesopotaamias seevastu said kooli ka mõned alamkihi inimesed. Kui madalamalt päritolu inimesel oli haridus aitas see tal teha karjääri preesterkonnas või riigiteenistuses. Mõlemal riigil oli olemas kalender. Egiptlastel oli päikesekalender, mida arvestati täht Siiriuse järgi. Täht Siirius ilmus alati välja, kui tuli Niiluse üleujutus. Neil oli aastas 365 päeva ja see jaotati 12 kuuks. Mesopotaamia kalender ei olnud nii täiuslik kui Egiptuse oma. Seda nimetati kuukalendriks ja selel järgi koosens aasta täpselt 12 kuust (Kuu astronoomilisest perioodist) ja oli see tõttu päikeseaastast 11 päeva lühem.
Religioon
Mõlemas riigis oli palju jumalaid. Mesopotaamias olid jumalad inimeste moodi, Egiptuses aga inimeste ja loomade segu. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses püstitati templeid. Mesopotaamias oli kahte sorti templeid - tšikuraat ja astmiktempel . Astmiktemplis oli siseõu ja majandustegevusteks mõeldud hooned. Siseõuel oli altar , kus toimus tähtsaim rituaal – loomade jumalatele ohverdamine. Egiptuse templitele oli loomulik sambad. Egiptuses olid veel kaljutemplid. Mesopotaamia rahvas ei kartnud seda, mis tuleb pärast surma. Nad tahtsid elada kaua ja õnnelikult. Arvati, et kõik jumala karistused pidi tulema siinses elus ja peale surma mindi allmaailma. Egiptlased kartsid elu pärast surma. Nad uskusid, et inimene jääb maa peale elama. See juhtus aga ainult siis, kui nende surnukeha korralikult säilis. Neil oli oma matuserituaal, kus surnud mumifitseeriti. Muumiad viidi tavaliselt hauakambritesse.
Kokkuvõte
Mina arvan, et mõlemad riigid olid sarnased. Nad asusid küll üksteisest küllalki kaugel ja ei saanud üksteisega suhelda, kuid arenesid ikkagi sarnaselt. Peamised asjad, mis mõlemas riigis arenesid olid samad. Mõlemas riigis arenes välja kiri, kuigi see oli erinev. Arenes teadus ja tekkisid koolid. Olid ainult mõned erinevused, nagu näiteks linnad. Mesopotaamias olid linnriigid, Egiptuses aga tavalised linnad. Kuna aga antud kaks piirkonda ei puutunud üksteisega eriti kokku, siis on igati loomulik, et areng toimus mõneti erinevalt. Tegemist oli ju erinevate kultuuridega, kelle oli oma kindel arusaam maailmast.
6