Industriaalühiskonna palgejooni (2)

INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE

• 19. Saj. Keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikes Euroopa riikides ja USA-s valitsevaks.
  

• Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi.
  

• Kaevanduste juurde tekkisid suured tööstuskeskused.
  

• Suurtööstuse arendamine ongi teisisõnu INDUSTRIALISEERIMINE – suurtööstust saavutustele ühiskond aga INDUSTRIAALÜHISKOND .
  

Tööstus kujunes tähtsaimaks majandusharuks, mis kiirendas ka teiste majandusharude arengut ning tõi endaga kaasa elatustaseme tõusu ühiskonnas. Tööstusharudest tõusis omakorda esile rasketööstus, mis oli seotud eelkõige rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Suurtes rauamaagi ja söekaevanduste piirkondadest said tähtsad tööstuskeskused.
Rasketööstuse kõrval arenes ka kiiresti kergetööstus, mis varustas inimesi nende igapäevaelus vajalike tarbekaupadega. Industrialiseerimine tõi omakorda kaasa põhjalikud muudatused mitte ainult tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfäärides - põllumajanduses, olmes , vaimuelus ja moraalis.
TRANSPORDI ARENG

• Industriaalühiskonna kujunemisele aitas kaasa transpordi, eriti raudtee areng.
  

• Esialgu kasutati vedurit.
  

• kaevandustes. 1825. a. ehitati esimene raudteeliin Inglismaal.
  

• Raudteede kõrval etendas olulist rolli ka veetransport .
  

Raudteed soodustasid tööstuse arengut ning avardasid oluliselt inimeste liikumisvõimalust. Raudteedest sai industriaalühiskonna transpordisüsteemi keskne osa, mille abil oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vajalikesse kohtadesse vedada. Olulist rolli etendas ka veetransport. aerulaevanduse kiire areng, sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldasid hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga. Sellega käis kaasas ka ulatuslik kanalite ehitamine.
19. sajandi teisel poolel leiutati bensiinimootor. 20.sajandi algul tulid kasutusele liinibussid ja veoautod. Ameerika Ühendriikides alustati autode masstootmisega.
ELEKTRIAJASTU LEIUTISED

• 1800 leiutas itaallane Alessandro Volta esimese patarei
  
• Michael Farady leiutas elektrigeneraatori, millega sai elektrit hulgi toota
  
• 1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva Edison esimese töökindla elektrilambi
  
• William Röntgen avastas röntgenitoru (x- kiirte toru), pannes aluse elektroonikatööstusele
  
• 1837 leiutas Samuel Morse elektrilise telegraafi
  
• 1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud telefoni võidukäik
  
• 19. Saj II poolel leiutati grammofon
  

Industriaalühiskonnas hakati kasutama laialdaselt elektrit.Elektri kui uue energiaallika rakendamisel kujunes murranguliseks elektrijuhtmete kasutuselevõtmine. 19. sajandi lõpul hakati elektrit kasutama juba linnades tänavate valgustamisel. Täiustusid sidepidamisvahendid . Sajandivahetusel kasutasid telefoni juba ligi pooled Ameerika Ühendriikide elanikud. Hiljem leiutati grammofon ja raadio. Sündis kinokunst.
LINNAÜHISKOND

• Industriaalühiskond ongi eelkõige linnaühiskond.
  
• Kuigi esialgu olid töölislinnakud räpased, hakati ajapikku eluolusid parandama.
  
• Uus ehitusmaterjal – raudbetoon.
  

Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine ehk urbaniseerumine . Linnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks ,kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Linnaelul olid omad hüved ja puudused. Kuid elukeskkond pidevalt paranes . Räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid järjest paremaks. Linnadesse rajati veevärk, kanalisatsioon ja linnaehitust hakati sihipäraselt planeerima. Hoburaudteede kõrvale tulid trammiteed . 19.sajandi linnaelu mugavuseks oli voolav vesi, vannituba ja WC. Kuid üldist linnaelu edasiminekut varjutasid endiselt kitsad korteriolud ja kehvad sanitaartingimused eeslinnades,
kus inimeste tervist ohustasid pidevalt epideemiad. Linnaelu iseloomustas ka kuritegevus, kerjamine ja muud ühiskondlikud pahed.
IMPERIALISMI TEKE

• 19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa.
  
• Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Venemaa.
  
• Eriti kiirseti arenes USA.
  
• Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema – kes on siis ikka see kõige võimsam.
  
• Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu – vallutatud maad, kust sai hankida toorainet.
  
• Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma territooriumi laiendada.
  

Euroopa juhtiv riik 19. sajandil oli endiselt Inglismaa,kelle kõrval etendasid keskset osa veel Prantsusmaa,Venemaa, Preisimaa ning Austria.Tohutult kiire arengu tegid läbi Ameerika Ühendriigid, tõustes 20. sajandi alguseks majanduslikult maailma juhtivaks riigiks. Majandusliku võimsuse kasvuga tugevnes suurriikide omavaheline, konkurents:kes neist ikkagi on võimsaim? Suurriigid hakkasid end pidama maailma peremeesteks ja väikerahvaste valitsejateks.
Tekkis natsionalism - oma rahvust peeti teistest paremaks.Väiksemad ja nõrgemad riigid muudeti majanduslikult sõltuvaks: suurriigid vajasid eelkõige nende odavat toorainet ja tööjõudu oma majandusliku võimsuse kasvatamiseks. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda poliitikat imperialismiks.