Milline osa oli feodaaltsivilisatsioonis linnadel? (0)

Sarnased õppematerjalid

34

doc

Ajalugu 10. klassile

tänu sellele on need mõned teosed üldse meieni jõudnud. Need antiikteosed aitasid välja kujuneda renessanssil. Bütsantsi juhtis keiser, kellel oli piiramatu võim. Tema määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Senat andis keisrile nõu ja sinna kuulusid riigi mõned elanikud. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Konstantinoopol oli keskaegne metropol: · India ja Hiina linnade kõrval ainus keskaja linn, kus oli üle 100 000 elaniku · Seal oli olemas kanalisatsioon, erinevate osakondadega haiglad, tuletõrje, politsei, kaubatänav. Ikoonid ehk pühapildid on omased õigeusu kirikule. 8. SLAAVLASED, VANA VENE RIIK Algkodu piirkond oli mustast merest loodes, Karpaatide mäestiku ja Dnepri jõe vahel. Sellest algkodust algas 5. sajandil väljaränne, mida põhjustas: 1. Rahvaarvu kasv ­ ei suudetud ära toita enam

Ajalugu

22

doc

Keskaeg

Indial oli tol ajal tihe läbisaamine muu maailmaga, näiteks käis India ookeanil tihe merekaubandus. Eriti tähtsaks sai India läänerannikul paiknev kaubalinn Calicut. Sealt veeti India kaupu Araabia maadesse, kus need edasi toimetati. Eurooplaste silmis olid India kaupadest eriti hinnatud vürtsid. Tunti ka käsitöötooteid, eriti kuld- ja hõbenõusid ning töödeldud kalliskive. Eurooplased tundsid Indiat kui muinasjutulise rikkuste maad. Pilet 15. 1) Keskaegsete linnade tekkimine ( 14 ) Suure rahvaste rändamise tagajärjel enamus vanaaja linnasid hävis või hääbus keskaegsete linnade tekkimine jääb 10. ­ 11. sajandi vahele. Linnade tekke eeldused Üheks olulisemaks eelduseks olid muudatused põlluharimises Ratastega hõlmader. Teine väga oluline muudatus oli kolmeväljasüsteem ( suvivili; kes; talivili ) Kliima soojenemine .- selle tagajärjel olid põllud saagirikkamad ja toit mitmekesisem. See tõi kaasa Euroopa rahvaarvu kiire suurendamise.

Ajalugu

14

docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

tänapäeva Prantsusmaale. Samal ajal jäi püsima Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants. Germaanlaste riikidest kõige vägevamaks kujuneb Frangi kuningriik. V sajandil ühendab hõimupealik Chlodovech teised frangi hõimud ja tekib Frangi riik. Chlodevech oli tark ja võttis ristiusu vastu otse paavstilt, mistõttu sai ta endale sõja korral tugeva liitlase. Rooma impeeriumi lagunemise ja germaani riikide tekkega kaasnes kultuuri üldine langus. Linnade arv ja tähtsus vähenesid ja paljud inimesid kolisid maale. Mõni linn jäi täiesti tühjaks ja unarusse jäeti ka vanad templid, veejuhtmed ja saunad. Ristiusu kirik varasel keskajal Juba vanaaja lõpul oli enamik Rooma keisririigi elanikke võtnud vastu ristiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut

Ajalugu

80

docx

Keskaeg

mõjutada inimeste elu ka pärast enda surma, nad suudavad kosta Raske on öelda, mida see rahvas siis kristlastena siiski uskus. inimese eest Jumala ees. Pühakutel olid erinevad „erialad“, Teame, mis on „teoloogide kristlus“, kuid milline oli „rahvalik kullasseppade kaitsjad jne. kristlus“? Teoloogid olid nn „tippteadlased“, kuid nad moodustasid vaid väikese osa ühiskonnast. Rahvalik kristlus on olnud üsna Reliikvia – pühakuga seotud ese, tema kehaosa, mille lähedus annab teistsugune teoloogide kristlusest. Teoloogide mõju rahvale saab võimaluse osa saada selle pühaku mõjust. tugevamaks 14. – 15

Keskaeg

Kommentaarid (0)