Vana-Rooma kunst (0)

Vana- Rooma  
Eellugu  
 
8. saj. e.Kr tekkis Itaalias seitsmel künkal paiknenud küladest  Rooma  linnriik  
 
Legendist lähtuvalt asutas Rooma linna Romulus 753 e.Kr.  
 
3. sajandi keskpaigaks e.Kr. valitses Rooma kogu Itaaliat.  
 
Sõidimise ajal vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased  austasid kreeka kultuuri ja 
võtsid selle omaks.  
 
Kultuuris ja visuaalses kunstis jäljendati kreeka kultuuri.  
 
Vaatamata kultuuride segunemisele oli rooma kunstil omapära, mis eelkõige avaldus 
arhitektuuris. 
Ühiskond ja eluolu 
 
 Rooma oli linnaühiskond, kus elasid peamiselt rikkad.  Ühiskond oli  seisuslik .  
 
 Ühiskond oli orjanduslik –  orje kasutati igasuguste tööde tegemisel.  
 
 Perekond oli mehekeskne – valitses tervet  perekonda alustades naisest ja lõpetades orjadega.  
 
 Hariduse eest vastutas samuti  perepea , kes õpetas lapsi kodus (peamiselt  poisse ). Hiljem 
võeti üle kreeka komme tegeleda vaimse haridusega ehk kirjandus, keeled, ajalugu jne.   
 
 Toit – vaesemad sõid leiba ja jahust tehtud putru, rikkad liha. Veini  lahjendati  veega.  
 
  Elamuteks  olid  nelinurkse  põhiplaaniga ja  aatriumiga  kivihooned.  
 
 Rajati mitmeid ühiskondlikke hooneid - nt kõigi jumalate tempel  Panteon ,  obeliskid  ja 
triumfikaared,  kanalisatsioon  (cloaca  maxima ), veejuhtmed ( akveduktid ), avalikud  saunad  ( termid ), 
amfiteatrid  ja hipodroomid.  
 
 Roomlaste kalender ja kuude nimetused on tänapäevani säilinud ja  numbrid  samuti. 
Arhitektuur  
 
Oluliseks  uuenduseks  oli lubimördi kasutuselevõtt.  
 
Uued  konstruktsioonid  – kaar, võlv ja  kuppel .  
 
Ehitusmaterjalidest olid tähtsaimad  telliskivid  ja  betoon .  
 
Suurenes vajadus ehitada korralikke teid – osad neist on säilinud tänaseni!  
 
Uued konstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede. 
Colosseum  (Slaavlaste amfiteater ) 
 
 Roomlaste arhitektuuri ja insenertehnilise töö suurteos.  
 
 Ehitati valmis 10 aastaga ja kolmel eesmärgil – rahvale kingituseks, meelelahutuslike ürituste 
korraldamiseks ja näitamaks maailmale oma ehitustehnilisi oskuseid.  
 
 Colosseumis oli u 45 000 isetekohta ning ürituste külastamine oli linnarahvale tasuta.  
 
 Kujult on Colosseum  ellips , mis koosneb kaartest ning treppidest, tänu millele on võimalik 
ala tühjendada 10 minutiga.  
 
 Korraldati gladiaatorite võtluseid ning ”merelahinguid”, mille käigus suri üle 500 000 
inimese ja üle 1 milj looma. 
Panteon 
 
 Rooma Panteon on kõige paremini säilinud ehitis sellest perioodist.  
 
 Arvatakse, et see on ehitatud kõikidele jumalatele või imperaatori esinemiskohaks.  
 
 Hoone koosneb kahest osast – klassikalisest vana-kreeka eeskojast ning Roomlastele 
omapärase ringikujulise hooneosast.  
 
 Ringikujulise hoone diameeter on 43, 2 m, mis on samal ajal ka  kupli  kõige kõrgema koha 
mõõt.  
 
 Kupli kõige kõrgemas osas on 8, 8 m suurune avaus. 
Caracalla termid 
Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid.  
 
  Kompleks  oli 12 ha suur ning hõlmas lisaks saunadele ka staadioni, lilleaia, raamatukogu 
ning muusikatoad.  
 
Termid olid  populaarsed  kohad ning nende ehitamisega kogusid  valitsejad  populaarsust. 
Maalikunst  
Seinamaalingud  
  Suur illusionism  
   Ruumilised  silmapetted  
   Varjude  ja perspektiivi kasutamine  
  Erksad värvid 
Maalide  temaatika  
  Eeskujuks kreeklaste kunstiteosed  
  Looduse kujutamine ( maastikud , merevaated)  
  Marmori jäljendamine  
   Mütoloogia   
  Ajaloolised sündmused 
Seinamaalide stiilid 
  Inkrustatsioonistiil: kivimustrite imiteerimine  
  Arhitektuurstiil: ruumi avardav efekt  
  Kolmas stiil:  seinal  ruumi  piirav  tähendus  
  Neljas stiil: hele, rikkalik, kirju värvipalett 
Mosaiigikunst 
  Värvilised  kivid  ja klaasitükid  
  Kaunistati põrandaid, seinu ja sambaid  
  Põrandatel kasutati Idamaist tehnikat 
Tahvelmaalikunst  
  Maalitud portreed  
  Teosed lihtsad ja realistlikud  
  Säilinud vaid Egiptuses (tollal Rooma koosseisus)  
  Surnutele pandi portree hauda kaasa  
  Enkaustikatehnika: värvimuld segatakse kuuma vaha sisse 
Skulptuur 
 
 Rooma skulptuuri on mõjutanud kreeklased ja mingil määral ka  etruskid .  
 
 Seal on osa ka algupärasest, kohalikust kunstist.  
 
 Jätkuvad kreeka traditsioonid.  
 
 Kreeka meistrid. 
Portreeskulptuur  
 
 Päris palju on säilinud vabafiguure ja portreid  
 
 Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest   
 
 Portreebüste, eriti ülikute seas, hoiti  aukohal ja mõnikord kanti seda pidustustel kaasas  
 
 Kujutasid esivanemaid realistlikult  
 
 Kindlustab esivanemate hinge kohalolek 
 
 Kasutati sarnasuse tekitamiseks vahast surimaske  
 
 Kunst  jätkus  ka hiljem, kui esivanemate kultus oli taandunud  
 
 Riigile teeneid osutanud isikud  
 
 Riikliku võimu kindlustamise vahend  
 
 Tseremooniad ja ohverdamised  
 
 Riigireetmine  
 
 Loomutruud  
 
 Kehade ebatäiuslikkus  
 
 Isikupärasemad  
 
  Ilmekalt  väljendatud kehaline,  hingeline  ja vaimne omapära