Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Asteekid, tolteegid, olemeegid, maiad ja inkad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega tegelesid?
OLMEEGID :
  • 1250-400 a eKr
  • Ameerikas vanim
  • Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule
  • linnad olid väikesed
  • linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid.
  • suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid.
  • olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud .
  • tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed.

Päritolu: teadmata
Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad)
Ühiskond: sotsiaalne hierarhia : väiksearvuline eliit , valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/ roost valmistatud hütt
TOLTEEGID

Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuur.
Millega tegelesid?: kaubandus, pallimäng, maisikavastus, võeti kasutusele metallid
Ühiskond: elasid linnades, linnaühiskond, sotsiaalne hierarhia: preesterkond, sõjamehed ja kaupmehed
Olmeekide ja tolteekide kultuurisaavutused : esimesed Ameerika kivireljeefide, hauakivide ja kivialtarite loojad , olmeekide kivipead , hieroglüüfkiri (465 märki), rituaalne kalender (260 p), kuu- ja päikesepüramiidid
Miks kadusid ?: sisekonfliktid, mexicate= asteekide sisseränne
ASTEEKIDE RIIK:
  • Nahuatli keel
  • 1350- 1521 a pKr
  • Mexicad
  • 15. saj lõpuks valitsesid asteegid Mehhiko keskosa Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini
  • lõdva keskvõimuga impeerium
  • mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd.
  • pealinnaks oli Tenochtitlan

Päritolu: Jõudsid Mehhiko orgu 12. sajandil põhja poolt, Tenochtitlani linn, Mehhiko pealinn ehitati samale kohale, võtsid üle tolteekide kultuuri
Religioosne päritolu: Pärinevad päikesest, peajumal Huitzilopotzli
Millega tegelesid?: põlluharimine, käsitöö, sõdimine ( õitsvad ja vihasõjad), laadad, turukohtunikud, bartertehingud- raha asendasid kakaooad, kullatolm, keebid, puuvillakangad
Ühiskond: alguses egalitaarne (kõik võrdsed), hiljem hierarhiline , 3 põhiklass- ülikud, lihtrahvas (maksukohuslased), orjad . Lihtrahvas organiseeritud capulli’desse, juhtis calpuc, kes oli valitav vanematekogust, austati sõdureid ja emasid, kuriteod: argus ja abort.
Usund : tuhanded jumalad, enim austati suurt kolmikut: sõja-ja päikesejumal, vihmajumal ja saatuse - ja surmajumal , põlluharimisega seotud jumalad, tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine.
Kultuurisaavutused: kõrgeltarenenud vaimukultuur- riigi ülalpeetavad koolid, kaks kalendrit- päikese- ja usukalender, paber ja hieroglüüfid, koodeksid ,templid, teed, kirjandus, meisterlik kivitöötlus, insenerimeisterlikkus, chocolatl ja tomatl
MAIADE LINNRIIGID:
  • Iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust
  • Linnriiki juhtis preesterkuningas, võim oli pärandatav
  • Usund- maailma looja taevajumal , inimohvrid
  • Haridus - kättesaadav preesterkonnale
  • Kahekümnendsüsteem, 0, kalender, hieroglüüfkiri, lubimört

Päritolu: Yucatani ps, I at eKr ja püsisid kuni 1697.a pKr, põhirahvaste päritolu kohta selgus puudub
Religioosne päritolu: Maailma lõi jumal Hunab Ku
Millega tegelesid?: maisikasvastus, astroloogia , kaubandus, loodusjõudude austamine, kõrgelt arenenud käsitöö, riietel staatuseline tähendus, maksevahend - kakaooad, kalapüük
Ühiskond: valitsejad, preestrid , kaupmehed-käsitöölised-ametnikud-sõjamehed talupojad, orjad, tähtsal kohal mees, väljaspoole oma kihti abielluda ei tohtinud, eristati värvide järgi
Kultuurisaavutused: Kahekümnendsüsteem, 0, kalender, 800 märgist koosnev hieroglüüfkiri, päikesekalender, murrud, logaritm , paleed, aurusaunad, terrassid, tellised , tsement, puuvill
Miks kadusid?: alles on maiade keel, kodune elulaad jne, nad on säilitanud oma füüsiline sarnasuse esivanematega, aga kadusid kultuur kadus peamiselt klimaatiliste tingimuste jpm tingimuste pärast(epideemiad, maavärinad jne)
Usund: maailma looja taevajumal, väga tähtsal kohal jumalatele ohverdamine. Jumalatele ohverdati mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, sealhulgas mehi, naisi ja isegi lapsi. Erinevate kalendrite alguspäevad langesid kokku iga 52 aasta järel, mistõttu 52-aastal tsüklil oli maiade jaoks väga suur tähtsus.
INKADE RIIK:
  • Ketšua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestiku viljakatesse orgudesse ja asutasid seal linnriigid.
  • 15. saj Cuzco - Maailma Naba Linn
  • Hõimupealikud inkad
  • Inkad- valitsev klass
  • Tsentraliseeritud hiigrelriik- Lõuna Ekuadorist Põhja Tsiilini
  • Nelja Ilmakaare riik
  • Kehtis üleüldine töökohustus
  • Ainuke totalitaarne riik
  • Päikesekultus riigiusund
  • Haridussüsteem- õpetus tugines mälule, ei olnud kirja

Päritolu: ei ole teada, ilmuvad 11.saj, keskus Cuzco, võtavad üle vanade kultuuride saavutused ja miksivad need ühtseks ketšuakeelseks totalitaarseks süsteemiks, domineerisid 16. saj totaalselt
Religioosne päritolu: Viracocha voolis valmis kõik hõimud, tulid välja koopast, vend abiellus õdedega, said lapsi
Millega tegelesid?: elasid külade või suurtes kivist linnades, käsitöö, kullassepatöö, kivilihvimine, hõbeda ja pronksi sepistamine, polnud alalist sõjaväge, iga inimene on ühiskonna täisväärtuslik liige, maaharimine (ühiskondlik), puudus raha, kaubandus, oli riiklik jaotussüst, riigiladudes 10 a varud,
Ühiskond: inkad ja aristokraatia , kohalikud ülikud, talupojad. Iga üksuse eesotsas töödejuhataja, ühiskonna eesotsas Sapa Inca , 3 keeldu: ära valeta/varasta/laiskle
Kultuurisaavutused: kirurgia , kalender ( 12 kuud, 30 päeva, nädal= 10p), kümnendsüst, rippsillad, teed, metallitöötlus, ülikud 4 a koolis, ülestähendused kipudes, terrasspõllundus, kivilihvimikunst, glasuuritud ja lakitud keraamika, ketšua keel (runa simi), rangelt tsentraliseeritud totalitaarne riik
Miks kadusid?: Hispaania vallutus ( 1531 ), F.Pizarro
Usund:taevajumal on maailma loonud, preestrite osa tagasihoidlik , ohverdati harva
Inkade eelsed tsivilisatsioonid:
CHAVIN :
  • 1800-400 eKr
  • drenaaažisüst, terrassid, kivipüramiid-tempel, kuldehted, olmeekide kaasaegne, Andide emakultuur

PARACAS:
  • 1300 eKr- 150 pKr
  • sajad maa-alused matmispaigad, kõrgelt arenenud kirurgia, sots. kihistus

NAZCA:
  • Peruu rannikuorgudes
  • 300 eKr kuni 600 pKr
  • metalli- ja tekstiilitöö poolest tuntud

TIAHUANACO:
  • õitseaeg I AT teisel poolel
  • võimsa tseremooniakeskusega tugev riik

HUARI:
  • hästiorganiseeritud
  • arenenud niisutussüst, omapärane arhitektuuristiil,
  • eripärane kunstistiil -teemaks tiivuline inglifiguur

CHANCAY:

CHIMU:
  • 1000 -1470
  • vallutati inkade poolt
  • hästikorraldatud ühiskond
  • arhitektid

Asteekid-tolteegid-olemeegid-maiad ja inkad #1 Asteekid-tolteegid-olemeegid-maiad ja inkad #2 Asteekid-tolteegid-olemeegid-maiad ja inkad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KadiM Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Ameerika põliskultuurid
21
doc

Ameerika põliskultuurid

Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 ­ 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille

Ajalugu
Kauged tsivilisatsioonid
8
doc

Kauged tsivilisatsioonid

Geogr olud: tsiv kujunes mehhiko kiltmaal, ja yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks. Jõed võimaldasid rajada niisutussüsteeme. Yucatani ps-l oli vaja põlluharimiseks metsi langetada ja maad kuivendada. Pikka aega levis alepõllundus. Hakkasid levima ka kunstpõllud (loodusliku jõe/järve või kanalumuda ja kõdunevad taimed kokku). Põlluharimine muutus peamiseks elatusallikaks Mehhikos kui ka Yucatanis ­ III a.t eKr. 5. OLMEEGID, MAIAD, ASTEEGID. Tsiv algus, olmeegid: Elanikud olid kiviaja tasemel : metalli kasutada ei osanud. Sellegipoolest arenesid mitmed asulad väikesteks linnadeks oma ülemkihi ja kohaliku valitsejaga. Kõige silmapaistvamad linnad tekkisid umbes 1200.a eKr Mehhiko lahe lõunarannikul, madaliku ja mehhiko kiltmaa piirialal. Need olid olmeekide linnad. Linnad olid väiksed, valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega

Ajalugu
Keskaeg II
10
doc

Keskaeg II

Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat. Ka filosoofia oli arenenud. Astronoomid olid loonud kaks kalendrit ­ päikese- ja usukalendri. Piktograafiline kiri, mille märke kanti hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud. MAAJADE LINNRIIGID · RIIGID: Kesk-Ameerika kõrgkultuuri loojad olid maajad ehk maiad, elasid Yucatani poolsaarel. Neil ei olnud ühtset riiki, vaid iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust. Hiljem moodustasid linnriigid omavahel ka lõdva liidu. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia ja preesterkond. Linnriiki juhtis ametnike abil preesterkuningas, kelle võim oli pärandatav. Lihtravas koosnes vabadest maaharijatest, käsitöölistes. Olid ka orjad. Maaharimises tunti alepõllundust

Ajalugu
Lähis-Ida-Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
28
pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa ­ Aafrika Egiptus ­ Sergei Stadnikov Mesopotaamia ­ Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima ­ Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg

Kultuur
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

On peetud hilisemate kultuuride alusepanijateks. Neile oli omane suurte kivipeade valmistamine (basaldist). Nende püha loom oli jaaguar. Hästi palju tehti kujusid, mis pidid olema jaaguari ja naise järeltulijad (beebijaaguarid). Tegeleti pallimängudega: olid suured väljakud, pall oli kautsukist ja seda ei tohtinud lasta maha kukkuda, seda aeti edasi õla või puusaga. Yucatani poolsaarel tekkis Maia tsivilisatsioon (I aastatuhat eKr). Põlde sai rajada tänu kuivenduskanalitele. Maiad hakkasid ehitama püramiidtempleid (nagu olmeegid), mille ümber kujunesid linnad. Ei tekkinud üks riik, vaid terve rida erinevaid linnriike. On leitud ~120 erineva linna jäänuseid (kõik ei eksisteerinud paralleelselt). Nad eksisteerisid 300-900 pKr. Linna keskuses oli püramiidtempel ja selle läheduses kuningate residents ja väiksemad templid. Igat maiade riiki valitses kuningas. Temast madalamale jäi sõjaväeline aristokraatia, preesterkond, ametnikkond ja talupojad

Ajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

olid ka rahulikud põlluharijad ja edukad mitmel teadus- ja kunstialal. Eriti kõrgelt olid arenenud matemaatikas ja astronoomias. Neil oli väga täpne kalender, mis jagas aasta 260 päevaks. Ehitiste asend maastikul suhestati tähtede paigutusega taevavõlvil ja tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. Samuti oli maajadel oma kiri ja ajalookirjutus, kuid neil puudusid metallist tööriistad ja ratas. Inkade kultuur: Erinevalt teistest Vana-Ameerika kultuuridest, elasid inkad müüridega kaitstud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem. Inkad olid ka väga osavad ehitajad. Nad ehitasid suurepäraseid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. Müürides ühendasid nad kivid tappidega või andsid neile nii täpse kuju, et nad juba oma raskusega hästi koos püsisid. Kõrgelt oli ka arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine). Tuntuimad teosed

Kultuuriajalugu
Võrdlev usundilugu konspekt
28
docx

Võrdlev usundilugu konspekt

I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) ­ 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf ­ püha märk tõlkes Kiri ­ info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe jutustus ­ reisikiri) Ptahhotep

Võrdlev usuteadus
Keskaeg ja varauusaeg
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia ­ suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon ­ kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei sa

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun