Ajalugu: feodalism, vasall, kõrgkeskaeg, keskaegne Eesti, keskaegne Euroopa (0)

Ajalugu
Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla ning senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima ja vajadusel ilmuma sõjaväeteenistusse.
Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel.
Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad.
Senjöör oli suurfeodaal , kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid . Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka haldusvõim.
Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Lään – maavaldus mille senjöör andis vasallile kasutada tasuks sõjaliste teenuste eest.
Kõrgkeskaja alguseks peetakse 11. Sajandit ja lõpuks 15. Sajandit. Sellel ajajärgul toimusid suured sotsiaalsed ja poliitilised muutused. Tänu rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasvule hakkas taastuma linnastumine ja linnaelu . Järjest enam hakkas arenema käsitöö, rahandus ning kaubandus. Hakati ülesehitama keskaegseid linnuseid ning ümberkorraldama kirikuid.
Ühiskond jagunes kolmeks: olid aadlikud , vaimulikud ja lihtrahvas . Lihtrahvas omakorda jagunes talupoegadeks, käsitöölisteks ja kaupmeesteks.
Eristusid ka maaühiskond ja linnaühiskond.
Linnades elasid aadlikud, vaimulikud, kaupmehed ja käsitöölised. Linnaelanikud oli rohkem informeeritud maailmas toimuvast ning ka laiema silmaringiga. Neil olid suuremad võimalused võtta osa erinevatest kultuuriüritustest.
Elati kahe või kolmekordsetes majades , sööki oli palju ning see oli rikkalik. Väga hinnati kala mida ka kuivatati ja soolati. Peamiselt söödi kaks korda päevas, keskpäeval ja õhtul. Põhitoit oli liharoog ja rikkamad said lubada endale ka magusaid ja vürtsitatud veine.
Maaelanikud elasid väikestes külades, mida ümbritsesid tohutud põllud. Suurema osa oma ajast nad tegid tööd ning suuremate tööde korral abistati üksteist. Talupojad olid kõik sunnismaised ning pidid elama seal koos oma naise ja lastega. Neil oli kohustus maksta renti ning teha teotööd. Pideva töötegemise tõttu kannatas aga nende seltsielu, neil polnud ka eriti võimalusi osavõtta kultuuriüritustest. Suurem osa talurahvast olid kirjaoskamatud kuid sügavalt usklikud. Talupojad kandsid linasest või villasest kangast rõivaid, mis olid tumedat värvi. Võrreldes linlastega oli talurahval söögi valik palju väiksem, põhiliseks söögiks oli leib ja puder, mille juurde joodi kalja või õlut. Liha söödi väga harva, see oli suuremate pidustuste ajal. Kala said nad aga tihedamini.
Feodaalid elasid hästi kindlustatud linnustes. Nende lemmiktegevuseks oli jahipidamine , kust saadi ka liha toidulauale. Feodaalide toidulaud oli samuti rikkalik, söödi erinevat liha, saia ning joodi veini. Riided olid neil linasest või puuvillast. Puuvill tuli kasutusele 13, sajandil ning seda peeti pikka aega luksuskaubaks. Tolajal otsustati rikkuse üle riietuse järgi, seega lasti näiteks mantel õmmelda kas kalevist või siidist ning lasti ääristada ja vooderdada karusnahkadega. Väga oluliseks oli keskaja inimestel puhtuse hoidmine.
Keskajal arvati et maailmas on võitlus hea ja kurja vahel. Arvati et kõike otsustab jumal. Palju tähtsamaks maisest elust peeti seda mis tuleb peale surma. Usuti et kui inimene on otsustanud pühendada end jumalale ning oma maises elus teinud head saab ta peale surma paradiisi. Kui inimene on aga pühendanud ennast saatanale ning teinud elus pattu läheb ta otse põrgusse.
Keskaegne Eesti
Eesti keskaja ajalisteks piirideks loetakse 1227. aastat, mil vallutati Saaremaa ristisõdijate poolt kuni 1558 kui algas Liivi sõda.
Eesti kuulus koos Lätiga Vana- Liivimaa koosseisu mis omakorda kuulus Saksa- Rooma riigi koosseisu. Algselt oli Eesti jaotunud Liivi ordu, Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Hiljem aga müüs oma valdused Taani aga Saksa ordule kes pantis need omakorda Liivi ordule. Seega jäid järgi vaid Liivi ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond.
Eestis oli keskajal 9 linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Viljandi, Uus-Pärnu, Narva , Rakvere ja Paide.
Olulisemaks majandusharuks oli põllumajandus.
Eestis valitses samuti kolm seisust nagu ka Euroopas: aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas
Valdav osa eesti elanikkonnast olid siiski eestalsed (umbes 90%)
Keskaegne Euroopa
Ühiskonna areng oli kiireim Vahemere-äärsetes maades. Kõik linnastatumateks aladeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana piirkonnad) ja Madalmaad. Tähtsamad kaubateed oli idamaadele.
Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia : mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve.
Keskaja teisel poolel tekkisid Euroopasse ülikoolid. Need olid vajalikud, sest väga paljud noored soovisid minna kloostrikooli ning seetõttu oli vaja luua uued õppeasutused kus omavahel seoti ilmalik ja kiriklik õppesuund. Esimesed ülikoolid olid Lääne-Euroopas Bologna ülikool, Salerno ja Pariisi ülikool.