Renessanssi muusika (0)

5 VÄGA HEA

Renessanssi muusika :

Renessanss – keskajale järgnenud 14-16 sajandil väldanud perioood Euroopa kultuuriajaloos. ( Renaissance – taassünd pr.keeles). Algas Itaalias ning levis sajandite jooksul kogu ülejäänud Euroopasse.
Põhja – Itaalias kujunes kogu EU-le eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond . selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn „ humanistlik “ mõtlemine – st. väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest.

Ars nova oli muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320 - 1380 , see sillutas teed renessansiajastule muusikas. See mõiste võeti kasutusele et muusikateoreetikud saaksid eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust 1320. See oli uue põlvkonna muusikastiil.

Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta.
Hakati seostama teost ja autorit
3- ja 4-häälsed motetid
Mitmehäälsed ilmalikud seltskonnalaulud tõusid kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale.

14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks.

Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) – esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika žanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel „La messe de Nostre Dame“. Ta kuulus ka samuti vaimulike kõrgkihi hulka. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus žanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli.

Madalmaad kujunesid 15-16 saj. EU kultuurikeskuseks, sest Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke ning muusikuid ja teisi kultuuritegelasi üle terve Euroopa ning sedasi tekkis seal ka 15.saj esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone.

Missa ordinaariumiosade tsükkel – tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis oli tavaliselt tenorihääles. Missa on läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus.
Leina missa e. reekviem – Oli missa erivorm.
Motett – mitmehäälne (polüfooniline) ladinakeelne vaimulik laul. Enamasti loodud jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut.
Ilmalik polüfooniline laul(mitmehäälne) – Ilmalik mitmehäälne laul – 15.sajandil enamasti prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandusid ka itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel.

Polüfoonia – (kreeka keelest – „palju helisid “ ) mitmehäälsus

Kaanon – omalaadne intellektuaalne mänd, kus teose esitamine algab antud reegli alusel häälte tuletamisest ja muusika „lõpuni komponeerimisest“ . Kaanon võib ka tähendada sama meloodia esitamist teises hääles hilisema algusega. Tuletatud hääl võib aga ette andtud meloodiat ka kindlate reeglite järgi töödelda (vähikaanon – viimasest noodist esimeseni, peegelkaanon – kõik käigud ja hüpped vahetavad oma suunda, vähipeegelkaanon – mõlemal eelnevalt nimetatud moel korraga.)

Guillaume Dufay (1400-1474) – võib pidada uusaegse heakülalise kompositsioonilaadi peamiseks rajajaks. Ta suutis oma muusikas ühendada prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga.
Johannes Ockeghem (1404- 1497) – 15. Saj. Teise poole tähtsaim Madalmaade helilooja. Samuti oli ka heloloojate õpetaja.
Josquin Desprez ( 1450 -1521) - Teda nimetati muusika vürstiks, kes avas paljude inimeste kõrvad muusikale . Tema loomingule on iseloomulik tasakaalustatud ja selge vorm. Ta pidas vokaalmuusikas väga oluliseks sõnalist teksti ja püüdis muusikas anda edasi selle tundesisu.
Orlandus Lassus (1532 – 1594) – Impulsiivne, jõuline ja värvirohke väljenduslaad. Kasutas muusikas hästi julgeid võtteid.

Martin Luther alustas on 95 teesi naelutamisega kirikuuksele protsessi, mis muutis kogu Lääne – Euroopat. Ta kutsus ülesse kirikut tulema tagasi piibli õpetuse juurde.

Vasturegormatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku regormatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Sellega nõuti gregoriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust.

Madrigal on tõsine itaalia mitmehäälne laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus. See kajastas nii igapäevaseid elusõndmusi kui ka tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale .
Varased madrigalid olid neljahäälsed, lihtsa polüfooniaga, hiljem aga viie-kuni seitsmehäälsed ja keeruka polüfooniaga.

16. Sajandi muusika oli peamiselt improvisatsiooniline. Tulid kasutusele uued klahvpillid: klavikord , oreli ja klavessiini erinevad tüübid; keelpillid : lauto, vioolad ; puupuhkpillid(enamasti ansamblipillidena kasutusel): plokkflööt, pommer , krummhornid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 13 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisaaat Õppematerjali autor

Kokkuvõte Renesanssi aja muusikast

muusika missa helilooja mitmehäälne meloodia tsükkel muusikastiil mitmehäälne laul hüpped

Sarnased õppematerjalid

docx

RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand

RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna

Kategoriseerimata

doc

Renessanss (14.-16. saj)

Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14

Muusikaajalugu

doc

Renessanssi asjastu muusika

· Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ars nova muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut

Muusika

doc

RENESSANSS

MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid"

Muusikaajalugu

doc

Keskaja ja renessanss muusika

Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni

Muusika ajalugu

odt

Renessanss ehk taassünd

Renessanss Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopakultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest

Muusikaõpetus

docx

Muusikaajalugu - renesanss

14-17 saj Renesanss on otsetõlkes taassünd. Mõiste “renesanss” võeti kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis:  Vararenesanss 14. saj-15. saj I pool - avaldus Prantsuse ja Itaalia muusikas  Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad  Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes?  Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse  Raha tähtsus kasvas  Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat  Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei)  Taasavastati antiikmaailma suursugusus  Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja

Muusikaajalugu

doc

Renesanss

RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid