Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu (2)

Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu?
Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni aastatel 1760 -1780, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega.
Tööstuspöörde eeldusteks olid leiutised ning vaba kapitali olemasolu ja selle paigutamine tööstusesse. Põllumajanduses ei vajatud enam niipalju inimesi kui varem, sest inimtööjõud asendus masinatega ning sellepärast kasvavas tööpuuduses maal kolisid inimesed linna ning hakkasid tööle vabrikutes . See üleminek ei olnud aga inimeste jaoks kerge, sest senine elu, kus tehti tööd kodus ja olid olemas oskused, asendus millegi täiesti teistsugusega, tekkis uus mõiste töölkäimine ning sealjuures oli vaja järgida ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest sõltuvaks.
Pikkamööda kujunes välja ostuvõimeline turg . Kui varem tegid inimesed endale ise riide ja sellest rõivad, siis nüüd asendus kõik vabriktootmisega. Inimesed hakkasid ostma vabrikutoodangut. Nii kasvaski lihtinimese seos turu- ja rahamajandusega, kui inimene tahtis midagi osta, pidi tal olema raha, mida saadi kas ise midagi müües või rahapalka teenides. Inimeste elu muutus lihtsamaks, sest enam ei pidanud keegi endale ise riideid valmistama, vaid saadi neid valmistehtud kaubana osta. Samas oli see ka muutus inimeste mõttelaadis, sest vanad traditsioonid muutusid ja asendusid uutega.
Tööstuspöörde käigus toimus suur areng ka transpordis , sest tekkis vajadus vedada toorainet ja turustada valmistoodangut. Seoses auruveduri leiutamisega hakkas laialdaselt levima raudteede ehitus, mis omakorda aitasid kaasa maailmaturu kujunemisele. Puust laevad asendusid rauast laevadega , sest esimesed ei olnud enam turvalised ja piisavalt tugevad. Suured muutused toimusid ka bensiini- ja diiselmootori kasutuselevõtuga, peale mida leiutati ka esimene auto. Inimese jaoks tähendas transpordi areng palju uusi töökohti näiteks raudtee -ehituses või siis reisivõimalust erinevatesse maadesse.
Ühiskonnas toimus aga ümberkihistumine, enamiku rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised kui kõige vaesemad, kes tööstuse arenedes omakorda kihistusid, sest tekkisid oskustöölised, kes said kõrgemat palka. Kodanluse moodustasid haritlased. Kuna enamus inimesed olid kolinud linna, oli maarahvastik vähenenud. Linnade kiire kasv tõi omakorda kaasa aga mitmeid probleeme ühiskonnas. Inimestel puudus tihti kindel elupaik, linnas olid olmeprobleemid ning transport oli lihtinimesele liiga kallis. Inimestel, kellel oli eelnevalt kindel ja korras kodu, pidid nüüd ümber harjuma.
Uus linnaühiskond mõjutas oluliselt ka inimestevahelisi suhteid. Senisega võrreldes kahanes tunduvalt perekonna, kiriku ja vanade traditsioonide roll. Oluliseks said suhted töökaaslastega. Paranesid ka kooliolud ning arstiabi . Linnades arenes seltsielu ning ühiskond muutus vastuvõtlikumaks uutele ideedele ja liikumistele. Negatiivseks ostutus alkoholismi ja prostitutsiooni levik. Üldiselt kasvas inimeste suhtlusringkond ja inimesed tegelesid rohkem ka meelelahutusega.
Mina arvan, et tööstuspöörde tagajärjed inimeste elus on pigem positiivsed, sest paljude masinate kasutuselevõtt muutis kokkuvõtteks inimeste elu kergemaks. Muidugi tõi see kaasa ka palju uut ja võõrast, millega oli raske harjuda, näiteks töölkäimine ja raha said uue tähenduse ning kohanemine linnaeluga oli paljudele raske, aga samas arvan, et tööstuspööre oli väga suur edasiminek inimeste elus ja tõi endaga kaasa palju häid tagajärgi.
Kadri Luik 11A