Kuidas
mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu?
Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni
aastatel 1760 -1780, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek
manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus
masintootmisega.
Tööstuspöörde eeldusteks olid leiutised ning vaba kapitali
olemasolu ja selle paigutamine tööstusesse. Põllumajanduses ei
vajatud enam niipalju inimesi kui varem, sest inimtööjõud asendus
masinatega ning sellepärast kasvavas tööpuuduses maal kolisid inimesed linna ning hakkasid tööle vabrikutes . See üleminek ei
olnud aga inimeste jaoks kerge, sest senine elu, kus tehti tööd
kodus ja olid olemas oskused, asendus millegi täiesti teistsugusega,
tekkis uus mõiste töölkäimine ning sealjuures oli vaja järgida
ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kadri Luik
Õppematerjali autor
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöördeks peetakse ajavahemikku 1760-1780, mille jooksul toimus inimeste igapäevaelus mitmeid muutusi. Tööstusliku revolutsiooni käigus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Inglismaalt alguse saanud tööstuspöörde tekkimise eeldusteks oli masinate leiutamine ning nende jätkuv täiustamine. Väga oluline oli ka kapitali olemasolu ja selle tööstusse paigutamise võimalused. Kuna masinate leiutamisega hakkas
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? 1760.-1780. aastail algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret. Tööstusliku pööre alusteks olid uued leiutised, mis vähendasid inimeste käsitsi tehtavat tööd, selle asemel hakati tootma masinatega ja loodi vabrikud. Aga kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Üleminek vabrikutööstusele tekitas palju vabu töökohti linnadesse. Aina enam inimesi liikus maalt linna, kuna põllumajanduses polnud enam nii palju tööjõudu tarvis, kui varem. Suurema osa põllutööst tegid masinad. Ka käsitöölised ei suutnud konkureerida odavama vabrikutoodanguga ning suundusid käsitöölt vabrikutööle. Vabrikutööle üleminek ei olnud aga inimestele kerge. See tähendas väljumist
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstusrevolutsiooni, mis sai alguse 1760.-1780. aastail Inglismaal ja oli pöördepunktiks maailma ajaloos. Majanduses tähendas tööstuspööre üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline protsess side- ja liiklusvahendites, kudumis- ja ketrusmasinate leiutamine moodustasid tööstusrevolutsiooni tehnoloogilise külje
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele
Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni 18-19sajandil, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng ja kaubanduse kiire laienemine. Kuid kuidas muutus tööstusliku pöördega inimeste igapäevaelu? Tööstuspööre oli inimestele suureks katsumuseks. See mõjutas nende igapäevaelu märgatavalt, kuna tööjõudu ei vajatud enam nii palju. Varerm manufaktuurides oli iga tootmisetapi jaoks vaja mitmeid inimesi, kuid nüüd kui tekkisid vabrikud vähenes see arv mitmeid kordi. Kui varem said inimesed käia tööl kodus, siis nüüd pidid nad hakkama selleks linna või tehastesse sõitma. Nüüd tuli hakata järgima ka kindlaid kellaaegu. Töötundide arv vähenes umbes poole võrra. Kui varem käidi tööl 12-16h, siis nüüd olid tööpäevad u 8h pikkused
KUIDAS MÕJUTAS TÖÖSTUSPÖÖRE INIMESTE IGAPÄEVAELU? Juba 1760-1780 aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revulutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid lihtsalt ja kiiret tootmist. Käsitsi valmistamine asentati masinatega. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ning võimalus omandada kutseharidus. Kuid kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna tööjõuga varustati ainult kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandust siis kaotasid paljud töölised selles vallas töökohad. Ka paljud käsitöölised pidid valima tööstustöölise ameti, kes ei suutnud aga konkureerida masinatega. Üleminek vabrikutööle ei olnud inimeste jaoks kerge. See tähendas eelkõige seda, et inimesed pidid väljuma oma harjutud keskkonnast ning harjuma teiste oludega. Puudusid ka vajalikud oskused. Kõige
1716 sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, ka tsiviilelu korraldamise aluseks, selle taga Peeter I maalmavaade- sõjavägi pidi olema ühsikonna mudelik, seal rakendatavaid põhimõtteid tuli ning pidigi kasutama kõigis ühiskonnaelu sfäärides. Sõjaväe ülesanded: aitas valitsusel ellu viia agressiivset vallutuspoliitikat ning riiklust kaitsta, isevalitsusele toeks sisemise korra hoidmisel ning mõjutas sisepoliitilist võimuvõitlust, milles eriline roll oli kaardiväel. kaardiväe osatähtsusele sai saatuslikuks 1825. aasta detsembrimäss, sest pärast seda keisriks saanud Nikolai I hakkas sihiteadlikult vähendama kaardiväe osa poliitikas. Dekabristide vandenõu Pärast võitu Napoleoni üle koondusid liberaalselt meelestatud vene aadlikest revolutsionäärid. vabamüürlaste loozide eeskujul loodud salaühingutesse (Päästeliit, Hüvanguliit,
See, et valitsus kontrollib kõike on väga oluline. Puudusid rahvusvahelised kokkulepped – õigustas riigi kontrolli. Iga toll tuli kasutada oma riigi hüvanguks, rikkuse suurendamiseks. Smith- kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Ründas merkantilistlike riike. Ta oli vabakaubanduse pooldaja. 9) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse? Füsiokraadid olid 18 saj teisel poolel majandusteadlased Prantsusmaal, enne suurt prantsuse revolutsiooni (1789), nad olid liberaalid. Vabakaubanduse ja ettevõtluse pooldajad. Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid. Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid