Renesanss (0)

Renessanss .
14. sajand muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Roomakatoliku kirik elas läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid olid seotud ka kirikuga, paavsti residents viidi Roomast üle Avignoni , mis lõppes roomakatoliku kiriku lõhenemisega e. Suure Skismaga ( 1378-1417 ), mil korraga valitses mitu paavsti. Kriis tõusis reformatsiooniliikumisena veelgi teravamalt pinnale, tekkis lõhe kiriku õpetuslikul tasandil.
Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Usk ja kirik hakkasid inimese teadvuses eristuma. Ilmalikustumine võis tähendada ka kriitilist või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Üheks näiteks oli G. Boccaccio "Dekameron". Muusikas kerkivad esile uued ilmalikud žanrid , mis hakkavad edaspidi määrama kunstmuusika stiili. .Kirikumuusika jääb konservatiivseks kõigil järgnevail sajandeil.
1324-1325 saadab paavst Johannes XXII ilmalikku muusikat tauniva läkituse, mis on erakordne Euroopa muusikaajaloos, kuna nii kõrgel tasemel seisukohavõtte kohtab harva. Keelati moteti ja polüfoonilise ( mitmehäälne ) muusika laulmine kirikus.
14. sajandil domineerib konkurentsitult pikka aega nii kultuuri kui ka poliitilises pildis Prantsusmaa. Kuid Valois 'de dünastia ja Inglise kuningas Edward III vahel tekib tüli, mis kujuneb saja-aastaseks sõjaks ( 1337 -1453 ). Oluliseks tüliõunaks on Madalmaad, mis olid 15. sajandil Euroopa rikkaim piirkond. Prantsusmaa kaotab Inglismaale suuri alasid. 1415 aasta Azincourti lahingut peetakse prantsuse rüütlikultuuri lõpuks.
Samas rikastub kiiresti Põhja-Itaalia, hakkas kujunema varakapitalistlik linnaühiskond. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest nn. Humanistlik mõtlemine. Suhe maailmaga oli väga aktiivne:
1. kiire loodusteaduste areng
2. 16. sajandil algasid suured maadeavastused
3. trükikunsti leiutamine Veneetsias ( Petrucci)
4. arenes välja nooditrükitehnika
Uueks mõtteviisiks said arutelud mõiste ilus üle nii muusikas kui ka kunstis. Keskaja arutelu põhineb mõistel õige. Väärtustati inimese meelelist ilu, seda. mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib.
Itaalias kerkib renessanss jõuliselt kunstis ja kirjanduses, muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega.
1. muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Areneb kompositsioonitehnika .
2. muusika on enam seotud tekstiga . Sõnad inspireerivad muusikalisi kujundeid, rütmipilt lihtsustub oluliselt, on tasakaalustatud.
3. ideaaliks saab lihtne. väljendusrikas, laulev meloodia
ARS NOVA
"Uus kunst " 1320- 1380 , mille esindajad vastandasid oma loomingut vanale. Toimus oluline muutus kunstmuusikas. Liikumine tekis Prantsusmaal. Alusepanijaks loetakse Philippe de Vitry ( luuletaja, filosoof , diplomaat, ajaloolane , matemaatik , muusikateoreetik). Oluliseima teose "Ars Nova" järgi hakati nimetama ka kirjeldatavat ajastut.
1. kirikumuusikas hakati komponeerima terviklikke missa ordinaariumi osi ( Kyrie , Gloria, Credo , sanctus , Agnus Dei)
2. motett muutus kiriklikust teosest kõige esinduslikumaks ja keerukamaks žanriks. Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud motette .
3. kirikumuusika kõrvale kerkis mitmehäälne ilmalik laul, peamiselt ballaadid .
4. tekkis uus rütmisüsteem, taktimõõt, täiuslikuks peet 9/8 . V4, 6/8
Väljapaistvamaks heliloojaks kujunes Guillaume de Machaut , kelle loomingut tuntakse ka tänapäeval. Oli mitmete ülikute teenistuses, olles tuntud ka kui poliitik , luuletajaja kanoonik Reimsi katedraali juures.
1380-1422 valitseb Prantsusmaad vaimuhaige kuningas Charles VI, mis oli kõige kriitilisem ajajärk Prantsusmaa jaoks. Õukonnas tekib uus peenutsev ja maneerlik kunst , mille tehnikas saavutati küll omamoodi täius, kuid selle ajastu kunstil ja muusikal pole sügavalt väärtuslikke teoseid. Puuduvad tõsiseltvõetavad isiksused .
15. sajandi alul olid Madalmaad soodsaks pinnaseks kunstile ja muusikale . Rikas Burgundia riik koondas kunstnikke ja muusikuid sõdadest vaevatud Prantsusmaalt, saksamaalt, Inglismaalt ja Itaaliast . Kultuur saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. Kujunes renessansiajastu kõrgkultuuri ideaal. 15, sajandi lõpul Burgundia nõrgenes ja kõrgkultuur "pudenes" mööda Euroopat laiali, kõige enam Itaaliasse, aga ka Prantsusmaale. Kuna Inglise ülikutel oli palju residentse Prantsusmaal, mängis sealsetes kapellides palju inglise muusikuid. Omakorda mõjutasid nad tugevalt prantsuse muusikuid ja selles sulamis tekkis mitmehäälne muusika, mida varem Euroopas ei kasutatud. Inglased rikastavad ka oluliselt Prantsuse kirikumuusikat, eriti missas.
Kuna nooditrükikunst oli saanud ulatusliku leviku, levis ilmalik muusika ka õukondades trükistena. Trükiti ka lihtsamaid rahvalikku laadi laule. Tekkis uus žanr nn. viimistletuim ja lihtsaim polüfoonia vorm kaanon , mis kujunes ka ülikute intellektuaalseks mänguks.
Madalmaade stiili arengut võib jagada 5 etapiks.
I põlvkond 1420 - 1460 Burgundia ajastu. Uued žanrid (missatsükkel, ühetekstiline motett, polüfooniline ilmalik laul). Uue stiili alusepanijaiks Guillaume Dufay ja Gilles Binchois , kes olid ka tihedalt omavahel seotud. Uusaegse heakõlalise muusikastiili põhilised arendajad ja rajajad .
II põlvkond 1460 - 1490 Burgundija riigi langusaeg. Tekkis uus polüfooniatehnika kaanon , arenes välja meisterlik kaanonitehnika. Tähtsaim helilooja Ida-Flandriast pärit Johannes Ockeghem ( katedraali koori laulja, kuningakapelli liige ja juht, St. Martini varameister)
III põlvkond 1440-1460 kõrgrenessanss kujutavas kunstis Raffael, Leonardo da Vinci. Tekkis lihtne akkordika, lihtne tekst, tasakaalustatus muusikas. Tundelised varjundid nii muusikas kui ka tekstis. Suurim helilooja Josquin Desprez , keda kaasaegsed nimetavad "muusika' vürstiks. Juhtis Itaalia parimat õukonnakapelli, tegutses ka Rooma paavsti kapellis. Paljud tema teosed ilusid trükis juba tema eluajal. Oli meisterlik helilooja, valdas täiuslikult kaanonitehnikat.
IV põlvkond 1520 - 1560 Euroopa kultuurile kriitiline periood, tugevad poliitilised võitlused, kiriku reformilaine 1517 . Martin Luther 1 protestantlik kirikureform kujundas täiesti uue olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas. Kuna tal oli väga hea muusikaline haridus , siis pidas ta muusikat väga oluliseks kasvatuslikust seisukohast . Rõhutas muusika vajalikkust koolisüsteemis, et haarata läbi kirikukoraalide laulmise rohkem rahvast kogudustesse.
Samas tekib uus mõiste musica reservata e. keerukas väikesele kuulajaskonnale reserveeritud muusika. Maneerlikkus on iseloomulik kriisiperioodidele.
V põlvkond 1560-1600 itaallaste kiire tõus, kujuneb mitu uut põlvkonda . Maneerlikkusest kasvab välja uus modernism - jõulisus, dramatism , julged kõlavärvid, virtuoossus kaunistustes. Euroopa imetletuim helilooja Orlandus Lassus ( tuntud kui Orlando di Lasso), loonud üle 2000 teose. Valdas mitut võõrkeelt, hea muusikalise haridusega, lapsepõlves olevat tal olnud kaunis hääl, mille tõttu on teda isegi röövitud. 1570 - aadliseisus,
1574 -Kuldkannuse rüütel ( haruldane auavaldus muusikutele). Tal oli hulgaliselt õpilasi kõikjalt Euroopast, seega on ta tugevalt mõjutanud kogu Euroopa muusikapilti, eriti saksa kultuuris. Tema polüfooniatehnika arenes edasi H. Shützi ja J.S. Bachi loomingus.
Kirikumuusikas kujunes tähtsaimaks heliloojaks Rooma koolkonna esindaja Giovanni Pierluig da Palestrina , kes polnud oma eluajal nii kulus kui Lassus, kuid kelle tehnikaharjutusi kompositsiooni alal kasutatakse kõrgkoolides tänapäevani. Tema muusikateoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Paraku tunnustati teda rohkem pärast surma.
Inglismaa lõi lahku roomakatolikust kirikust 1532 poliitilistel põhjustel. .Kirikumuusikasse ilmus lihtne inglisekeelne tekst ja koraalid vahetasid välja polüfoonilise muusika st. juurdus lihtne akordiline stiil. Silmapaistvam esindaja Thomas Tallis, kes omandas koos William Byrdiga nooditrükkimise privileegi ja andis välja selle ajastu tähtsaima motetikogu "Cantiones sacrae".
16. sajandil tekkisid uued ilmaliku laulu stiilid
1. prantsuse shansoon - algselt lihtne karjuselaul , hiljem väljakirjutatud motetitaoline 4-häälne laul
2. itaalia villanella - rõhutatult lihtne, sageli 3-häälne
3. madalmaades madrigal - lihvitud heliloojate laulud. tõsised armastuslaulud , filosoofilise, erootilise, aga ka religioosse alltekstiga. Lauldi õukondades.
4. Saksamaal meistersingerite ühehäälne laul. koos nooditrükiga tekivad kodanlikud seltskonnalaulud
5. Inglismaal lautosaatel aariad e. soololaul . itaalia eeskujul inglise tekstiga madrigal.
Instrumentaalmuusika .
Kasutusel olid orel , klavessiini erinevad tüübid. Kasutusele võeti trompet ja tromboon, mis olid kasutuses linnamuusikute ansamblites, hiljem isegi kirikus. Ansamblimuusika oli enamasti tantsumuusikaks või lihtsalt seltskonna lõbustamiseks. Alates 16. sajandist oli mitusada aastat enesestmõistetav noodist laulmise oskus ja mitme pilli korralik valdamine .l6.sajandi lõpus hakati instrumentaalpalu nimetama ka sonata'ks ( sonare - kõlama ).
Madalmaades oli ansamblimuusika rangelt polüfooniline , paljude eredate teemadega, mida imiteeritakse uutes lõikudes. (17. saj. Fuuga eelkäija).
HÄÄLDUSED:
Azincourt - azänku:r
Boccaccio, Giovanni - bo'katšo džo'vanni
Philippe de Virty - phriip dö vitri:
Guillaume de Machaut - gijo:m dö mašo:
Guillaume Dufay - gijo:m düfa'I
Gilles Binchois - žill bänšua
Jousquin Desprez- žoskä:n de'pre:
4