mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja majanduskasvu Rahapoliitika eesmärgid Raha stabiilsuse tagamine Hindade stabiilsus Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid luua/ suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki
baasintressimääru. Hinnastabiilsusega seotud infot analüüsitakse kaheosalise süsteemi abil, mis koosneb majandus- ning rahapoliitilisest analüüsist. · Sooritada välisvaluutaoperatsioone. Välisvaluutaoperatsioonid hõlmavad välisvaluutainterventsioone ning välisvaluutareservide intressitulu müüki ja äritehinguid. Valuutatehingute abil mõjutatakse vahetuskursse ja likviidsust euroalal. Keskpangad, kes omavad vajalikkevahendeid ning valuutatehinguid läbi viivad tagavad sellega, et nende valuutaoperatsioonid on kooskõlas Euroopa Keskpanga rahapoliitikaga. · Hoida ja hallata euroala riikide ametlikke välisvaluutareserve Välisvaluutareservid tagavad piisva likviidsuse välisvaluutaoperatsioonide teostamiseks. EKP välisvaluutareservide haldamise eesmärgid on tähtsuse järjekorras likviidsus, turvalisus ja tasuvus
Hoolimata suurtest saavutustest kannatab WIR märkimisväärsete piirangute all. Esiteks ei ole see konverteeritav teistesse valuutadesse. See on ühiskrediidi süsteemide tavaline probleem. Üllatav on see, et enamik inimesi on selle situatsiooniga nii harjunud, et ei pea seda probleemiks. Nad väidavad, et mittekonverteeritus on hoopis tugevus, sest see sunnib osalisi oma tehinguid sooritama võrgustikus sees. Seda võib aga pidada veaks, sest mittekonverteeritus kahjustab likviidsust ja see on valuuta puhul põhiline. Tulemuseks on, et paljud firmad võtavad WIR´idena vastu ainult teatud protsendi, see kahjustab likviidsust aga veelgi. Teine probleem on see, et tarbijaid ei teenindata, osaleda saavad ainult ärid. Ka see kahjustab likviidsust, sest näiteks ettevõtjad ei saa oma töötajatele WIR´ides palka maksta. Mõelda vaid, mis oleks võimalik tänapäevastele üksustele kui need probleemid ületada. Raha võimu kukutamine
Lühiajalise võlgnevuse kattekord 1.638 1.475 Likviidsuskordaja 0.771 0.675 Raha 250,000 250,000 Rahaliste vahendite tase 0.238 0.208 Firma makevõime laenuga ei paranenud, sest suhe likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste vahel Peale laenu võtmist ettevõtte likviidsus langes. See näitaja ei näita hästi firma likviidsust, sest materja Ka selle näitaja alusel likviidsus langes . Likviidsus on väga hea, kui näitaja on suurem kui 0,9, siis on Ka see näitaja näitab likviidsuse langust. Firmajuht ei oleks pidanud laenu võtma vana võlgnevuse tasumiseks, sest firmal endal oleks selleks Enne kui panka laenu minna võtma käibevarade katteks, peaks vaatama, et äkki on võimalik rahalist Näiteks vaadata üle nõuded. Kas ikka kõik arved on ostjate poolt tasutud.
usaldusväärsus ja tähtaegadest kinnipidamine ning eelkõige kvaliteet on Merko Ehitusel aidanud saavutada ja aastate vältel säilitada turuliidri positsiooni Baltikumis. Sõltuvalt tellijate ootustest teostavad kontserni ettevõtted nii väikesemahulisi ehitustöid kui ka mastaapseid, keerukaid ja innovaatilisi projekte. Merko Ehitus on Eesti suurima omakapitaliga ehitusettevõte ning võimelised projekte ise pikaajaliselt finantseerima. Merko Ehituse eesmärgiks on hoida likviidsust. Laenukapitali kaasamisel ollakse konservatiivsed. Jälgitakse, et omatakse piisavalt vajalikke ressursse, et jätkuvalt investeerida atraktiivsetesse projektidesse. Merko Ehitus tegutseb ehitusvaldkonna laial skaalal: ehitades hotelle, muuseume, kultuurikeskusi, ärikeskusi, teenindusasutusi, koole, lasteaedu, elamuid, büroosid, tootmishooneid, spordikomplekse. Insenerehituse valdkonnas ehitatakse sadamarajatisi,
on suuremad/maksuseadustest-kõrgem tulumaks annab tõuke vähem säästa Mis on eelarve?-Eelarve on finantsplaan,kus on välja toodud eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud mingi aja jooksul Mida peab arvestama panga valikul? - ohutust-et raha paigutamisel panka see ei hävineks/tulumäära-mida suurem tulumäär,seda kasulikum on taetud panka kasutada/likviidsust-kui kergesti saad säästud rahaks muuta Mis on liitintress?-Liitintress on intress,mida makstakse põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressilt Millised on krediidi eelised?-kohene omandamine-kauba saab kätte ja maksta võib hiljem/paindlikkus-saab ära kasutada allahin ja lõpumüüke/ohutus-krediitkaart on turvalisem , selle kaotades ei kaota oma laenu/abi ettenägematutes olukordades-krediit pakub leevendust ootamatute väljamin eest Millised on põhilised kindlustusliigid
kõige lihtsam ja odavam variant on selle ligikaudne hindamine (arvestades lähiajal tehtavaid väljamakseid ja laekuvaid summasid); arvutuste teel kasutades erinevaid mudeleid (Baumoli mudel, Miller-Orri konroll-limiidi mudel). Raha ülejäägi kasutamine Võimalused: Vähendada võlgnevusi (ei pruugi alati olla otstarbekas). Investeerida. Tuleb arvestada: Tulusust (yield) - investeeritud varadelt saadavat tulu Riski (risk)- võimalust raha kaotada Likviidsust (liquidity) kui kiiresti saab investeeringu rahaks muuta Tähtaega (maturity) millal saab investeeringu lõpetada Investeerimisvõimalused: Tähtajaline hoius (deposiit) tavaliselt mitte alla kolme kuu ja alates teatud summast; katkestamisel ei saa tulu. Üleöödeposiit kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius kestvusega ühest pangapäevast teise (või reedest esmaspäevani); väga kõrge likviidsus;
7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab õiguse saada osa ettevõtte tulevastest tuludest, võlakirjad, investeerimisfond); pensionikindlustus; kogumiskindlustus; kinnisvara; väärismetallid; kunstiteosed. Hoiusetagamise seadus Liitintress põhisummalt võetakse intress Lihtintress põhisummalt kui ka intressilt Likviitsus on sularahalisus Tarbija ja krediit
Fond sisaldab 40% inflatsiooniga seotud võlakirjad, 30% riigikassa arved (bills), 20% riigikassa võlad (bonds), 10% kuld. Pure Alpha Major Markets fond · 2011 aastal tõi firma turule uue fondi nimega Pure Alpha Major Markets, mida juhib firma tegevdirektor Greg Jensen. 2011 suvel fond avati uute investorite grupile, kes sidusid end fondiga $7,5 miljardiga. Fondi eesmärk on sarnane tema originaalile, kuid ta taotleb suuremat likviidsust investeerides ainult suurematel turgudel. Kasutatud allikad · http://en.wikipedia.org/wiki/Ray_Dalio · http://www.marketfolly.com/2012/03/top-25-highest-earning-hedge-fund.html · http://www.bwater.com/home/our-company/company.aspx · http://en.wikipedia.org/wiki/Bridgewater_Associates · http://www.hedgefundletters.com/category/bridgewater-associates/
Kinnisvara iseäärasused ja nende mõju hinnale. Majanduses kinnisvara on ruumiline alus majandustegevuse korraldamiseks ja mängib mitmesugust rolli: on firmade ja ettevõtete aktivate koostisosa, on tehingute alus, on iseseisva tegevuse ja juhtimise objekt, on investeerimise objekt. Kinnisvara on iseseisev majandussuhete objekt. Kinnisvara koostisosadeks on: maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad vallasasjad. Asukoht mõjutab kinnisvara maksumust, likviidsust, tulukust. Kinnisvara koostisosad suurendavad kinnisvara maksumust, näiteks, kui ei märgata viimistluse iseloomustust, siis kinnisvara võib olla müüdud alla oma väärtuse. 2. Kinnisvaralat saadava tulu iseäärasused. tulu stabiilsus kinnisvara kasutamiseks on vaja suuremahulisi investeeringuid haldamise vajadus 3. Kinnisvaraga seotud õigused ja nende majanduslik hinnang. Omandiõigused kinnisvara osas õiguste pakett: omandiõigus kasutusõigus
· Müügiprognoos ja · Kulude prognoos (ehk Tulude-kulude prognoos) · Kasumiprognoos · Rahavoogude prognoos · Bilansiprognoos · Projekti tasuvuse arvestus Finantsprognooside koostamisel on soovitav kasutada tabelarvutusprogramme (Exel). Prognoosimist alustatakse müügiprognoosi koostamisest esimesel tegevusaastal kuude lõikes ja aastas kokku. Aastane müügiplaan kajastatakse tabelis kasumiprognoos. Ettevõtte raha liikumist ja maksevõimet ehk likviidsust kajastab rahavoogude prognoos. Ostetud seadmed ja hooned kajastatakse prognoositud bilansis real põhivara. Prognooside koostamise käigus tulevad esile äriplaani nõrgad kohad, kuid neid teades saab rakendada erinevaid abinõusid. Odavam on selgitada äriidee tasuvus enne paberil, kui avastada probleemid alles tegevuse käigus, kus tehtud on juba rahalised investeeringud, mida hiljem pole võimalik muuta. Finantsprognoosid annavad lugejale vastused järgmistes küsimustes:
Finantsprognooside sisendid on eelnevate peatükkide väljundid. Seega ei esine ükski number Finantsprognoosides esmakordselt, vaid iga number on eelnevates peatükkides leitud ja põhjendatud. · Finantsanalüüsi eesmärgiks äriplaanis on hinnata, kas planeeritud strateegia rakendamine tagab ettevõtte eduka toimimise ja kas planeeritav investeering tasub end ära investori poolt soovitud ajaga. Selleks hinnatakse prognooside põhjal Firma likviidsust, käibe ja omakapitali rentaablust, kapitali struktuuri ja tasuvuspunkti. · Riskide hindamisel võib lähtuda SWOT analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte või ettevõtjate senise tegevuse ning ärikeskkonna muutuste analüüs. Vastavalt sellele võivad ettevõtte nõrkused olla ettevõtte siseriskideks ja väliskeskkonna ohud välisriskideks.
Oluline jälgida, et ettevõte oma kontoga pidevalt “põhjas” ei istuks• Millised on ettevõtte olulisemate käibekapitali kirjete (ostjad, varud, hankijad) suhe käibesse ning millised on kirjete trendid. Näiteks hankijatele võlgnevus üle 60 päeva on ohumärk, samuti asjaolu, kui varud püsivad samal tasemel, kui ettevõtte käive langeb. Samas sektoriti on need näitajad väga erinevad• Minu isiklik arvamus on, et kui ettevõte on fundamentaalselt OK, on alati võimalik talle likviidsust tekitada.Kapitaliseerituse suhtarvud •Eesmärgiks hinnata, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud omavahenditest ning kui suur osa võõrvahenditest •Omakapitali osakaal = omakapital/koguvarad –normaalne tase alates 20%, hea tase alates 40%, –sõltub siiski palju majandussektorist ning eriti varade kvaliteedist ja likviidsusest.•NB! Laenu ei teenindata omakapitalist, vaid rahavoost, seega on kõrge omakapitali osakaal täiendav positiivne argument ainult siis,
Rahapoliitika eesmärgid: Majanduse üldine kasv Hindade stabiilsus Kõrge tööhõive Maksebilansi tasakaal Sobiv välisvaluutakurss Rahapoliitika teostamise vahendid: Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) – tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehinguid. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajaliselt raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) – pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks ja ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks on keskpankade hulgas levinud meetod Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) - kujutavad
• Nt valitsuse otsused maksustamisega. Eesmärgiks majanduse juhtimine soovitud suunas ehk majanduse üldine kasv. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele: Hinnastabiilsuse kasulikkus: - Hinnad muutuvad läbipaistvamaks - Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski - Väldib tarbetut riskide maandamist Avaturuoperatsiooni eesmärgiks kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turu osalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha osakaalu majanduses, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. Kohustuslik reserv on keskpanga poolt määratud ponentsiaalne osa krediidiasutuse kohustest, mis tuleb hoida reservina keskpangas.
inflatsiooniriski preemiat. Inflatsioon on laenuandjale kahjulik. Väldib tarbetut riskide maandamist – kõrge inflatsioon ajendab varuma reaalka Suurendab sularaha hoidmisest saadavat kasu - inflatsioon kui maks sularaha hoidmise eest. Nn kingatallakulud. 20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid. Avaturuoperatsioonid – Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Eesmärgiks kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Püsivõimalused - (hoiustamine, laenamine) Eesmärgiks on juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks. Laenu andmisel vajalik tagatis.
kuna kapital on pikaajaline finantseerimisallikas. Samas tuleb arvestada, et kapital on suheliselt kallis finantseerimisallikas, mistõttu selline likviidsusharu seab panga kasumlikkusele teatud piirangud. b. Pank, mis haldab väga riskantset laenu- või väärtpaberi portfelli, võib ootamatult kannatada suurte operatsioonikahjumite all, mis võivad loomulikult negatiivselt mõjutada nii likviidsust kui kasumlikkust. c. Kui on tegemist üldriskiga pangaga ning sellise panga tulud kahanevad ja operatsioonikulud jäävad samale tasemele, siis tekkiv negatiivne rahavoog tekitab pangale ilmselt probleemi igapäevaste väljamaksete sooritamiseks ehk tekib likviidsuskriis 1. Tasakaal kasumlikkuse ja maksejõulisuse vahel määrab panga riskipositsiooni keskmises ja pikaajalises perspektiivsis. See seob panga maksejõu riski CAMEL
Esimene seaduste blokk puudutas pangandust.1. 1929 oli USA-s 23000 panka. 1930-1932 oli nendest pankrotti läinud 5000. Veel 20 kuuga läks pankrotti 7000 panka. Panganduse päästmiseks kasutati järgmisi võtteid: * dollar devalveeriti (raha kurssi langetati); suurendati riigivõlga (võeti Maailmapangast laenu ning inimestele hakati võlatähti müüma), makse tõsteti, riik sai palju raha ja seeläbi sai ta mõjutada majandust. Nüüd hakati tegelema pankadega ning arvestati nende likviidsust (rahasumma, mida suvalisel ajal välja võib võtta). Need pangad, millel oli miljard dollarit raha jäid alles, ülejäänud suleti. *Dollari devalveerimine ei põhjustanud suurt hinnatõusu, kuna riigis oli vaba tootmisvõimalusi ja töötajaid. Majanduse reformid: * suured ehitusprojektid (Tennessee oru ümberkujundamine); * ausa konkurentsi koodeks ( kaupadele ja teenustele seati sisse miinimumhinnad, kehtestati miinimumpalk ning maksimaalne tööaja pikkus); * pidid kaitsma, et ei
Subjektiivne vaesus sõltub lisaks leibkonna käsutuses olevatest ressurssidest veel elustiilist ja toimetulekuoskustest. · Objektiivset vaesust, mida võib määratleda nii sissetulekute kui ka kulutuste taseme kaudu. Sagedamini kasutatakse vaesuse hindamiseks sissetulekuid, kuhu juurde võib arvestada ka akumuleeritud varasid, nt kinnisvara, metsa jms. Eestis ei ole seni vaesuse hindamisel akumuleeritud varasid arvesse võetud, sest nende maksumust ja likviidsust on raske hinnata. Vastavalt mõõtmise metoodikale on vaesus kas suhteline või absoluutne. · Suhteline (e. relatiivne) vaesus, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam, sotsiaalmajanduslikust ebavõrdsusest tingitud vaesus. On tõsi,et suhtelise vaesuse kontseptsiooni puhul tuleb arvestada vähemalt kahe ohumomendiga. Esiteks kuulutades vaesteks näiteks 1/5 kõige vaesemaid peresid mõnes riigis,
ettemaksed, kaubavarud jms. Põhivara seevastu on kasutusel pikemalt kui üks aasta – näiteks kontorihoone, auto, kallis arvutiprogramm, kaubamärk, pikaajaline antud laen, investeering tütarettevõttesse jms, amortsisatsioon – ehk kulum, kui palju läheb toote hinnast ajaga maha, omahind – kulud kokku jagatud tootmismahuga, müügiprignoosid – kui palju ja mis hinnaga kavatsetakse tooteid müüa, rahavood – raha liikumine sisse ja välja, näitab ettevõtte likviidsust, kasumiaruanne – kulud, tulud ja kasum/kahjum ja bilanss – aktiva ja passiva osa, raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali 20)Äriplaani olemus, struktuur ja vajalikkus - Äriplaan on oma olemuselt lahtikirjutatud äriidee. Äriplaani sõnaline osa kirjeldab ideed ja selle elluviimiseks vajalikke eeldusi ning toiminguid, ning äriplaani numbriline osa prognoose. Äriplaani on vaja selleks, et
Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 1,89 1,15 1,31 AS Cargohuntersi lühiajaliste käibekordaja näitajad on suhteliselt madalad, seega võib järeldada, et nende arvete tasumise tähtaajad on liiga pikad või nad ei ole piisavalt ranged klientidel oma raha kättesaamise osas. Raha laekumise periood = 360 päeva / lühiajalise võlgnevuse käibekordaja Laekumise aeg ei tohiks ületada ostjatele antava maksetähtaja pikkust, kuna vähendab likviidsust. Väga lühike periood näitab järelmaksuga müügi väikest mahtu või puudumist (nt. jaemüük füüsilisele isikule) 2013. Majandusaasta = 360/1,89 = 190, 47 2014. Majandusaasta = 360/1,15 = 313,04 2015. Majandusaasta = 360/1,31 = 274, 81 Tabel 5. Raha laekumise periood aastatel 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Raha Laekumise periood 190,47 313,04 274,81
valitseva mõju omandamine teise ettevõtja üle. 4. Inimene kui tarbija Säästmine ja investeerimine Säästmist mõjutab: - tulude suurus; - ootused; - pankade intressimäärad; - maksuseadused. Säästmis- ja investeerimisvõimaluste puhul tuleb hinnata: - tulumäära kui suurt tulu on lootust saada - riski kui kindel on raha säilimine ja/või tulu saamine - likviidsust kui kiirelt kättesaadav on raha - kulukust kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud - keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid
SEB FAKTOORING Faktooring võimaldab Teil pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegu parandades sealjuures Teie likviidsust. Faktooringut kasutades loovutate ostjatele esitatud müügiarved SEB-le ja saate vastu tervikliku teenuse - arvete rahastamise, arvete haldamise ja ostjate makseriski maandamise krediidikindlustusega. Faktooring sobib Teie ettevõttele, kui puutute äritegevuse käigus kokku järgmiste teemadega Ostjad suurendavad tellimusi ja soovivad pikemaid maksetähtaegu. Pikem maksetähtaeg võib olla oluline müügieelis. Faktooring võimaldab Teil ostjatega kokku leppida pikemates maksetähtaegades.
hoomamatuid andmemahte. Sellest tulenevalt on ka neil arvutitel spetsiifilised algoritmid, mida tuntakse „algode“ all. Tänapäeval pole tihti enam oluline uute tuulte ega murrangute toomine algoritmide maailma, vaid et kelle arvuti suudab kõige kiiremini arvutada algoritmide tulemusi. Arvutuskiirusest tulenevalt kasutatakse ka väga erinevaid strateegiaid: 1. Market makers – kasum teenitakse täiesti tavalise ostu-müügi vahega. Lisaks pakuvad nad likviidsust oma firma klientidele, mille eest võetakse komisjonitasu. Selliseid tehinguid teevad väga kiired arvutid kasutades algoritme. [9] 2. Ticker tape trading – põhineb sellel, et meedias, suhtluskeskkondades ja –võrgustikes on tahtmatult varjatud informatsiooni turuolukorra kohta – tsitaadid, mahud, arvamused jne. Suure arvutusvõimsusega masinad käivad kogu selle
Erinevate analüüsi tulemuste põhjal üritatakse teha üldistusi ja leida vajalikke lahendusi püstitatud küsimustele. Kui leitud analüüsitulemustega ei osata midagi peale hakata või neid interpreteeritakse valesti ei oma tehtud analüüs erilist kasutegurit. 2.Likviidsuse analüüs Likviidsuse all mõistetakse ettevõtte maksevõimet see tähendab võimet oma võlgnevusi õigeaegselt kustutada. Uuritakse kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused
Kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses VALE TEST 8 Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul ÕIGE Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat ÕIGE Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve VALE Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi ÕIGE Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9
Kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses VALE TEST 8 Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul ÕIGE Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat ÕIGE Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve VALE Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi ÕIGE Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9
Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant- sellega saab kõige madalama intressiga laenu. 20. Ettevõtte krediidivõime hindamine - Ettevõtte puhul hinnatakse: Finantsaruandluse analüüs ·Maksevõime analüüs ·Rentaabluse analüüs ·Rahavoogude analüüs Äriprojekti analüüs ·Eelarve analüüs ·Finantseerimisskeemi analüüs ·Tasuvusanalüüs ·Riskianalüüs Kindlasti tuleb hinnata ka ettevõttele laenu andmiseks tema likviidsust ja maksevõimet ning milline on tõenäosus, et ettevõte võib sattuda pankrotti. 21. Finantsvõimenduse mõju omakapitali rentaablusele joonis finantseerimise pp, slaid 21; kui tulu teenimise üldvüime (BEP) laenu intressimäärast suurem, siis tasub pangalaenu rohkem kasutada, sest siis ROE ehk tulusus omanikele kasvab rohkem. Kui vastupidi, siis ei tasu, sest see hakkab omanike rikkust vähendama. 22. Ettevõtte omafinantseerimine
Kuna finantsturgudel langes oluliselt kommertspaberite emiteerimine, eriti finantssektori osas, otsustas USA keskpank hakata ostma ettevõtete tagamata lühiajalisi võlakirju, kommertspabereid. See pretsedenditu samm oli globaalne otsus, sest see laienes ka väljapoole Ameerika Ühendriike baseeruva peakontoriga pankadele, kellel on New Yorgis harukontorid ja mis peaks aitama parandada ka suuremate Euroopa pankade likviidsust. Kõik suured keskpangad, Euroopa Keskpank (EKP) ja USA Föderaalreserv koos paljude teiste tähtsamate Euroopa ning aasia pankadega otsustasid langetada oktoobris 2008 intressimäärasid. Kõigepealt alandasid USA, Euroopa, nende hulgas Inglismaa ja Rootsi keskpangas intresse 0,5% võrra. See oli EKP oluline samm finantskriisist ülesaamiseks, seda enam, et EKP tõstis veel juulis intressimäärasid. Kas see riskantne tegu oli õige näitab tulevik. See näitab, et
pensionisamba ning kogumiskindlustuse investeerimisportfelli, mille eesmärk on kogutavate säästude investeerimine. Seesami kasvuportfelli eesmärgiks ongi reageerida finantstrugudel toimuvatele sündmustele kiiremini, sidumata portfelli kindla strateegiaga. 3. Fondid Kawe Investeerimisfond on Kawe Kapitali poolt moodustatud segafond, mis pakub seni portfellihaldusena pakutud investeerimisstrateegiat ka väiksema alginvesteeringuga klientidele ja suuremat likviidsust investeeritavatele varadele. Fondi eesmärk on fondi vara väärtuse pikaajaline kasv. Fond arvestab globaalseid majandusprotsesse ning üritab kasu saada võimalikest turu ebaefektiivsustest. Fondi vara investeeritakse peamiselt aktsiatesse ja võlakirjadesse. Fondivalitseja ei ole Fondi vara investeerimisel spetsialiseerunud majandusharude, regioonide ega vara liikide lõikes. 2007. a (varad ja bilansimaht, omakapital, kasum, tootlus jne).
eesmärk. 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid o Rahamassi juhtimine o Vahetuskursi juhtimine o Inflatsiooni otsejuhtimine o Intressimäärade sidumine Rahapol instrumentideks on avaturuoperatsioonid (juhitakse lühiajalist intresside kujunemist), laenu ja hoiuse püsivõimalused, pankade kohustuslikud reservid keskpangas (eesmärgiks stabiliseerida rahaturu intressimäärad ja kontrollida likviidsust) 20. Ostujõu pariteedi teooria Kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Kui vahetuskursid on vabalt kõikuvad, määrab nende taseme rug, mitte pol mõjud või keskpank.
müügist raha kiiremini kui selle eest tasuda tuleb. Vastasel juhul peab ise raha enne ära maksma ning see võib omakorda tekitada vajaduse käibevaradesse täiendavalt investeerida. Võõr-(laenu)kapitali kasutamise näitajad (debt utilization ratios) Kasutatakse firma võlakoormuse analüüsimisel. Annavad võimaluse hinnata firma poolt võetud finantsriskide olemust ja suurust. Liigne võlakoorem mitte ainult ei vähenda firma likviidsust tänu laenu %-deks minevatele suurtele maksetele, vaid võib majanduslanguse korral viia firma makseraskustesse. Saab vaadata ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma-ning võõrkapitali vahel. 1. Võlakordaja (debt ratio ehk debt to total assets ratio) Suhtarv näitab kui suurt osa ettevõttest finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu % kogukapitalist moodustab võõrkapital. Hea tava kohaselt ei tohiks see näitaja ületada 70%.
finantsvahendused erinevate allikate finantsvahendeid ning annavad selle arvelt krediiti. Finantsturud liigitatakse rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks: - Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtajaga kuni 1.a.). Selliste instrumentide hulka kuuluvad valitsuse, ettevõtete ja finantsasutuste poolt emiteeritud vekslid, deposiitsertifikaadid ja muud taolised paberid. Nimetatud vahenditega saavad ettevõtted kindlustada ja reguleerida enda likviidsust. - Kapitaliturgudel ringlevad pikaajalised finantsinstrumendid (üle 1.a.) nendeks on aktsiad ja võlakirjad. Kapitaliturg jaguneb omakorda esma- ja järelturgudeks. Kapitalituru väärtpaberid peavad peale esmast emissiooni läbima esmaturu, kus nendega kaubeldakse nimiväärtuses või ülekurssiga. Järelturgudel kujuneb väärtpaberi hind nõudmise ja pakkumise koondtulemusena.
majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga. 19. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele. 3 20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3) Avaturuoperatsioonid eesmärk kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. Laenu ja hoiuse püsivõimalused eesmärk juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks (üleöölaen, üleööhoius)
Tundlikkuse analuusi eesmargiks on hinnata tegevuskeskkonna uksiku teguri muutumise moju panga riskidele ja kapitali - vajadusele. Naiteks intressiriski mootmisel kasutatakse intressitundlikkuse analuusi, mis naitab, kui palju vaheneb intressitundlike finantsinstrumentide ja kogu intressipositsiooni nuudis - puhasvaartus, kui koik intressikoverad tousevad voi langevad teatud baaspunkti vorra. Arvestades Baltikumi finantsturgude suhteliselt madalat likviidsust ja luhikest kauplemisajalugu, kasutatakse VAR- meetodiga paralleelselt ka stsenaariumianaluuse ja stressteste. Stresskahjumi all moistetakse kahjumi suurust, mis tekib vahetoenaoliste, kuid voimalike negatiivsete stsenaariumite korral naiteks Balti riikide valuutade 50%-se devalveerimise korral Optsiooniportfelle hinnatakse enamusel juhtudel ainult stresstestidega. 40. Riski maandamise meetodid Riski votmisel puutakse end tema negatiivsete tagajargede vastu kindlustada ehk riski katta
pankades ja teistes finantsasutustes; kasutamata, kuid ettevõtte käsutuses olevad krediidid; samuti maksevahendite asendajad nagu tsekid ja vekslid ning välisvaluuta). Investeeringute suurendamine käibevaradesse tähendab küll ettevõtte likviidsusriski vähenemist, kuid samas vähendab see ka tema rentaablust. Järelikult pole ettevõtte liigne likviidsus hea (Van Horne 1995, lk 359, 760). Maksevõimet võib samastada likviidsusega siis, kui likviidsust mõistetakse, kui maksekohustuste tähtaegse tasumise võimet. Kui likviidsust defineeritakse, kui ettevõtte varade omadust transformeeruda maksevahenditeks, ei saa likviidsust otseselt samastada maksevõime mõistega, kuid see on maksevõimega tihedalt seotud, sel juhul on likviidsus maksevõimet iseloomustav suurus (Järve, Kastan 1998, lk 85-86). Maksevõimet saab käsitleda lühi ja pikaajalisena. Lühiajalise maksevõime all mõeldakse
Võlainstrumentide turg on maailmas väga mitmekesine. Kaubeldakse võlakirjade, kommertspaberitega jne. Omandiväärtpaberite turg on vähem heterogeenne. Kaubeldakse liht- ja eelisaktsiatega. Valuutaturg (FOREX) on koht, kus saab osta ja müüa valuutat. Tuletisväärtpaberite turul kaubeldakse tuletisväärtpaberitega (optsioon, futuur, forvard ja swap). Finantsturgude eelis on standardiseeritud teenuste pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, likviidsust ja hinna objektiivset kujunemist turul. Kommertspankade eeliseks on mittestandardsete finantsteenuste pakkumine vastavalt kliendi vajadustele. Sageli pakutakse ka uusi teenuseid. Väärtpaberibörs on väärtpaberite järelturu organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kaubeldakse väärtpaberitega standardiseeritud kujul. Börsil peaksid kujunema objektiivsed väärtpaberite hinnad. Organiseeritud väärtpaberibörsi eesmärk on muuta turg efektiivsemaks ja kaubeldavad instrumendid
1. Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud. Väär 2. Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad. Tõene 3. Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents. Väär 4. Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. Tõene 5. Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve. Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2
protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga 9. Euroala - ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 10. Rahapoliitika eesmärgid: · majanduse üldine kasv; · hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise instrumendid: · Avaturuoperatsioonid - juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenu ja hoiustamise püsivõimalused - keskpank pakub pankadele hoiustamise võimalust ja laenu võtmist. · Kohustuslikud reservid - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. 12. Eesti Panga funktsioonid: · Raharingluse korraldamine
Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud. Väär 2. Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad. Tõene 3. Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods’i konverents. Väär 4. Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. Tõene 5. Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve. Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2
põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime kordaja (kui suure osa katavad suhteliselt likviidsed kirjed ettevõtte lühiajalistest laenudest), võlakordaja (kas ettevõte võlgade hulk kogubilansist on vastavuses ettevõtte poliitikaga), varude käibevälde/kordaja (näitab ettevõtte varude likviidsust, ehk seda, kas varude käibimine on piisavalt efektiivne ja kiire). 28. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte tulevastele investoritele ja põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, sest investorile võiks huvi pakkuda nii ettevõtte kasumlikkus kui ka see, kuidas tal üldiselt läheb, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb),
Leidke oma toodetele/teenustele tasuvuspunkt ehk kasumilävi. Ülesanne 21. Leidke Teie poolt koostatud finantsprognooside põhjal suhtarvud äriplaani investeeringute ja valitud strateegiate hindamiseks. Finantsanalüüsi eesmärk äriplaanis on hinnata , kas planeeritav investeering tasub ära investori poolt soovitud ajaga ning kas planeeritud strateegia võimaldab saavutada ettevõtja poolt püstitatud eesmärke. Selleks hinnake prognooside põhjal näiteks : 21.1. Ettevõtte likviidsust. Likviidsus tähendab ettevõtte suutlikkust tulla toime oma arvete maksmisega. 21.2. Rentaablust ehk kasumlikkust. Rentaablus näitab, kui palju on klient nõus maksma rohkem, kui ettevõte tegelikult toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks raha kulutas. 21.3. Kapitali struktuuri. Kohustuste ja omakapitali suhe näitab võõrkapitali (kohustused kokku) ja omanike kapitali (omakapitali kokku) suhet ettevõtte bilansi passivas. 21.4. Tasuvusaega.
OÜ JALIANHE 2012/2013 CpR =( 4827+0) / 2927 = 1,6 2013/2014 CpR = (6808+0) / 3996 = 1,7 2014/2015 CpR = (7693+0) / 4080 = 1,8 2015/2016 CpR = (8852+0) / 5034 = 1,8 Et selle kordaja arvuline väärtus peaks olema 0,5 või väiksem, on taas järeldatav,et ettevõtte prognoosid on koostatud kas liiga positiivsed vigaselt või ei oska ettevõte prognoosida oma tulevast raha kasutamist otstarbekalt. 3.1.4. Käibekapitali osatähtsus Iseloomustab ettevõtte varade likviidsust, ehk näitab, kui suure osa käibevahenditest pärast lühiajaliste kohustuste mahaarvamist moodustavad ettevõtte kogu varadest. Käibekapital = käibevara lühiajalised kohustused Käibekapitali osatähtsus = (käibevarad lühiajalised kohustused) / koguvara. OÜ JALIANHE 2012/2013 Käibekapital : 7670 2927 = 4743 10 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine
põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime kordaja (kui suure osa katavad suhteliselt likviidsed kirjed ettevõtte lühiajalistest laenudest), võlakordaja (kas ettevõte võlgade hulk kogubilansist on vastavuses ettevõtte poliitikaga), varude käibevälde/kordaja (näitab ettevõtte varude likviidsust, ehk seda, kas varude käibimine on piisavalt efektiivne ja kiire). 28. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte tulevastele investoritele ja põhjendage enda valikut lühidalt? Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, sest investorile võiks huvi pakkuda nii ettevõtte kasumlikkus kui ka see, kuidas tal üldiselt läheb, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb),
likviidsus kergelt kättesaadavana. Kuna selle kategooria hoiustajate motiiviks ei ole kasumi või tulu teenimine siis pangad üldiselt selle kategooria hoiustelt tulu ei maksa, ning neil ei ole ka kohustust seda teha. Pangad ei investeeri selle kategooria kättesaadavaid fonde ei laenude andmisesse ega investeerimisse või muudesse väärtpaberitesse. Kuid pangad võivad seda hoiustajate lühiajalist üleliigset likviidsust kasutada, et anda lühiajalisi laene neile, kes on vältimatute probleemide ning rahavahendite juurdevoolu ja väljavoolu vahelise ebapiisava sünkroniseerimise tõttu likviidsuse ammendanud. Selle kategooria fondid ei nõua, et pangad hoiustajatele kasumist või dividendidest makseid teeksid. Tegelikult võtavad paljude maade kaasaegsed pangad jooksevkonto või tsekikonto hoiustajatelt peale tsekiraamatu maksumuse ka mõõdukaid teenustasusid
faktooring hea finantseerimise viis ettevõtetele, kellel ei ole pangast võimalik laenu saada. Faktooringut on mõttekas kasutada püsiklientide puhul, sest muidu peab iga kliendi kohta määrama limiidid ja maksetingimused, mis tõstab oluliselt müümise tehingukulusid. Faktooring on ettevõttele kasulik järgmiste aspektide tõttu: · aitab suurendada ettevõtte müügikäivet, · suurendab ettevõtte konkurentsivõimet turul; · vähendab finantskohustusi bilansis; · suurendab likviidsust ja maksevõimet; · aitab teha täpsemaid lühiajalisi finantsplaane; · võimaldab klientidele pikemaid maksetähtaegu ja toob seega kliente juurde; · aitab hinnata ostjatega kaasnevat makseriski. Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringufirma ehk faktoori (factor) ja kaupade või teenuste müüja vahel, mille kohaselt faktoor finantseerib müüja käibekapitali müügiarvete diskonteerimise vormis. Tänapäeval hõlmab faktooringu kompleksteenus järgmisi elemente:
kõige lihtsam ja odavam variant on selle ligikaudne hindamine (arvestades lähiajal tehtavaid väljamakseid ja laekuvaid summasid); arvutuste teel kasutades erinevaid mudeleid (Baumoli mudel, Miller-Orri konroll-limiidi mudel). Raha ülejäägi kasutamine Võimalused: Vähendada võlgnevusi (ei pruugi alati olla otstarbekas). Investeerida. Tuleb arvestada: Tulusust (yield) - investeeritud varadelt saadavat tulu Riski (risk)- võimalust raha kaotada Likviidsust (liquidity) kui kiiresti saab investeeringu rahaks muuta Tähtaega (maturity) millal saab investeeringu lõpetada Investeerimisvõimalused: Tähtajaline hoius (deposiit) tavaliselt mitte alla kolme kuu ja alates teatud summast; katkestamisel ei saa tulu. Üleöödeposiit kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius kestvusega ühest pangapäevast teise (või reedest esmaspäevani); 50
faktoorimist, debitoorse võlgnevuse inkasseerimist ning müüja krediidi- ja valuutariski kindlustust. Faktooringuteenus põhineb rahalise nõude faktooringufirmale loovutamisel, millega kaasneb finantseerimine; haldamine ja rahaliste nõudeõiguste kogumine ostjatelt; riski minimeerimine, mis on seotud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega. Faktooring: - võimaldab kiirendada müüja käivet ja suurendada likviidsust - faktooring tagab ühtlase rahavoo - lihtsustab rahavoo planeerimist - vähendab halduskulusid - elimineerib halva debitoorse võlgnevusega seonduva riski - võimaldab ettevõtjana rohkem ressursse oma põhitegevusele pühendada. 27.Selgitada akreditiivi ja pangagarantii olemust ja nende erinevusi. Akreditiiv on ostja panga poolt võetud kohustus tasuda müüjale ärasaadetud kaupade eest eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on täidetud
kogukapital 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes puhaskasum ×100 müügikäive(neto) 3) Omakapitali puhasrentaablus puhaskasum ROE = ×100 omakapitali Selle näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem, kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. Lisaks veel finantssuhtarve äriplaani hindamiseks 1. Ettevõtte likviidsust. Likviidsus tähendab ettevõtte suutlikkust tulla toime oma arvete maksmisega. .2. Rentaablust ehk kasumlikkust. Rentaablus näitab, kui palju on klient nõus maksma rohkem, kui ettevõte tegelikult toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks raha kulutas. 3. Kapitali struktuuri. Kohustuste ja omakapitali suhe näitab võõrkapitali (kohustused kokku) ja omanike kapitali (omakapitali kokku) suhet ettevõtte bilansi passivas. 4. Tasuvusaega.
4. Potentsiaalsete investorite huvi ettevõtte tegevustulemuste, kapitali struktuuri, jätkusuutlikkuse või selle kohta, milline on ettevõtte seis teiste samal tegevusaladel tegutsevate firmadega võrreldes. Raamatupidamise bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupaeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. Bilanss aitab finantsaruannete kasutajatele hinnata ettevotte üldist finantsseisundit ja likviidsust (kas ja kui palju on ettevottel raha voi kergesti rahastatavat vara, milline on ettevotte kohustuste struktuur, kui suur osa varast on soetatud kreeditoride ja kui suur osa investorite kapitaliga). Kuigi ettevotte bilanss voib olla koostatud vastavalt üldkehtivatele põhimotetele, peab analüüsi juures arvestama teatud piirangutega: 1. Bilanss ei peegelda varade tegelikku väärtust, sest hindamise aluseks on võetud soetusmaksumus.
annaabi.ee 
