kaasnevad suured tehingukulud. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 10 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks
30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 250 mln Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust. vahetusvahend väärtuse mõõt ja arvestusühik maksevahend väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile)
akumulatsioonivahend - raha kasutatakse rikkuse kogumise ja säilitamise vahendina; maksevahend - võimaldab omandada kaupu praegu, kuid tasuda nende eest hiljem ( edasilükatud mak Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 3 Punktid: 2 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust.
akumulatsioonivahend - raha kasutatakse rikkuse kogumise ja säilitamise vahendina; maksevahend - võimaldab omandada kaupu praegu, kuid tasuda nende eest hiljem ( edasilükatud mak Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 3 Punktid: 2 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust.
Samas tobe piirang, sest olid ju ka 5-mündised. Piirangud on ka rikutud raha puhul. Krooni ajal loeti rikutuks seda kui rahatäht ei olnud säilinud vähemalt 51%) - Kõik ülejäänud maksevahendid on need, mis on rahast väiksema likviidsusega, kuid mida on võimalik kasutada maksevahendina. Teised maksevahendid ehk alternatiivrahad. Likviidsus – tähendab seda, kui kiiresti ja ilma erilise täiendava kuluta on võimalik mingit vara rahaks muuta. Kõige likviidsem on raha, see on mõõdupuu. Muud maksevahendid eristatakse omavahel likviidsuse alusel. Alternatiivrahad: välisvaluuta, tšekid, plastikraha (maksekaardid, kinkekaardid), sularahata ülekanded. Mündi esikülg – avers Tagakülg – revers Ametlikuks valuutaks muutus kroon 20.06.1992 kell 4.00. 1993 jaanuaris on meil kasutusel raharingluses 66% arveraha (hoiuseid) ja 34% sularaha. Nt Belgias on vastavad näitajad 55 ja 45%.
Laenu ja võlakirjade teine suur erinevus on see, et laenu võtab ettevõte tavaliselt ühelt pagalt, võlakirju aga müüb ettevõte sadadele või koguni tuhandetele inimestele ja ettevõtetele. Likviidne ettevõte ''Likviidsus'' on sõna, mida ettevõtete finantsjuhid sageli kasutavad. Kui öeldakse, et ettevõte on likviidne, mõeldakse seda, et ettevõte suudab oma maksukohustusi õigel ajal täita. Likviidne on ettevõte, millel on palju likviidset vara. Kõige likviidsem varon raha- see, mis seisab ettevõtte kassas või pangakontol. Likviidsuselt järgmised varad on väärtpaberid: võlakirjad, fondiosakud ja aksiad, mida üldjuhul on väimalik kiirest maha müüa. Aksia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aksionäri) õigsust osale ettevõtte varast ja kasumist. Kolmandal kohal on debitoorne võlgnevus. See väljend tähistab ostjate tasumata arveid. Likviidse vara hulka ei kuulu tootmisvarud, sest nende rahaks muutmine võib võtta aega mitu kuud.
• püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest • lühiajalised või ajutised investeeringud finantseeri lühiajalistest allikatest. • püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti. 21 Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust; Raha ja väärtpaberite juhtimise eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine. Raha on kõige likviidsem vara ja raha juhtimisel on eesmärgiks maksevõime riski minimeerimine võimalikult väikeste vahenditega. Raha juhtimise instrumendiks on kassaplaan. Nõuete (debitoorse võlgnevuse) juhtimise eesmärgiks on kontrolli kindlustamine raha laekumise üle ja ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub
jätkuvat kasvu. - Tõene Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase tõuseb. - Tõene Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. - Tõene Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. - Vale Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. - Tõene Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. - Tõene Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. - Tõene Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt väiksema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. - Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse
investeeringud; valuutahoiused. 6922,1 Raha jagamine erinevatesse hulkadesse toimub likviidsuse alusel. Iga järgmine (suurem) rahaturu osa sisaldab eelmist (väiksemat). Arvud on Eesti kohta miljonites kroonides ja pärinevad aastast 1999. Likviidsus - raha kohese kasutamise võimalus. Milline rahahulga osa on kõige likviidsem? ....................................................................................... Tänapäeva infoühiskonnas on ka vähemlikviitsete varade likviidseks muutmine üpris lihtne. Piir raha ja näivraha vahel on kadumas. 2 10.2 10.2.1 Valuutakurss Valuutakurss ühe riigi raha hind teise riigi rahas.
lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Vali üks: Tõene Väär Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse mõõt ja arvestusühik, millega väljendatakse hüviste hindu. Vali üks: Tõene Väär Kuluinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine väheneb, kui rahabaas M0 väheneb. Vali üks: Tõene Väär Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. Vali üks: Tõene Väär SKP-d mõõdetakse kolmest aspektist: tulude meetod, kulude meetod ning tootmise meetod. Seejuures kõigi kolme meetodi puhul on saadav lõpptulemus erinev. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kohustusliku reservimäära tõstmine. Vali üks: Tõene Väär Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades. Vali üks: Tõene
akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard. Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944
II etapp: aastate vaheline võrdlus ehk struktuurianalüüs. 5. Efektiivsus (tuua näiteks ka 3 suhtarvu). Näitab kui kiiresti ettevõttes varasi kasutatakse. Suhtarvud: varade käibekordaja, debitoorse võlgnevuse käibevälde, varude käibevälde. 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua näiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Likviidsus on lühiajaline arvete tasumise võime. Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja. 7. Rentaablus (tuua näiteks ka 2 suhtarvu). Kasumi suhe mingisse teise näitajasse ehk sisulisels jooksev tasuvus, tulusus. Varade rentaablus – näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvusest.
absoluutsuurustes (summas), kuid võimalik on tuua välja ka protsentuaalsed muutused aastate lõikes. Rahalises väljenduses on võimalik leida ettevõtte peamisi finantseisundit mõjutavaid tegureid, protsentuaalkuju võimaldab kindlaks teha, kui olulised on olnud muutused ja millised need võiksid olla edaspidi. Analüüsides AS Dale LD bilansinäitajaid on näha käibevarade vähenemist 0,3% võrra. Kõige likviidsem vahend- raha, on võrreldes 2010 aastaga vähenenud. 2011 aasta bilanss näitab, et kassas raha puudub. Võrreldes 2010 aastaga on toimunud varade suurenemine 0,03% võrra. Tegu võib olla tooraine kallinemisega turul. Põhivara maksumus on ettevõttes aastate jooksul võrdlemiselt stabiilne olnud. Võrreldes 2010 aastaga on 2011 aasta põhivarad suurenenud 0,06% võrra. Kohustused kokku on vähenenud
r =i-π i=r+ π Fisheri võrrand r on reaalne intressimäär (eesti keeles kasutatakse ka mõistet kasvikumäär) i on nominaalne intressimäär ning π inflatsioonimäär Ex ante reaalne intressimäär on i-E π (oodatav) Ex post reaalne intressimäär on i- π (reaalne) d M ( ) =L(i , Y ) raha nõudlusfunktsioon P L tähistab rahanõudlust, kuna raha on kõikidest aktivatest kõige likviidsem ja tehingute vahendamiseks on seda kõige lihtsam kasutada (likviidsus ja tehingukulud on pöördseoses) 4.Avatud majandus Selliselt võib avatud majanduse kogutoodangu Y jagada neljaks allosaks: 1. Cd kodumaiste hüviste (toodete ja teenuste) tarbimine 2. Id kodumaiste kaupade investeerimine 3. Gd kodumaiste toodete ja teenuste ostud (kodumaise) avaliku sektori poolt 4. X kodumaiste hüviste eksport (väljavedu) Y =C d + I d +G d + X C=C d +C f
b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 17. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 18. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. võlakirjad c. jooksvad deposiidid d. veoautod 19. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 5%. PV = 100 / 1,05 + 100 / 1,052 + 1100 / 1,053 = 95 + 91 + 951 = 1137 krooni a. 975 b. 1136 c. 1000 d. 1321 20
kulud on 25 krooni, värvikulud on 5 krooni ja köitmise kulud on 25 ning mõõtulõikamise kulud samuti 20 krooni. Mitu krooni on ühe toote lisandväärtus? a. 100 b. 150 c. 200 d. 250 39. Kas Phillipsi kõver iseloomustab: a. investeeringute suurus sõltuvalt SKP suurusest b. tööhõive suuruse ja rahvatulu muutuse vahelist seost c. inflatsiooni ja tööpuuduse vahelist seost d. inflatsiooni ja SKP vahelist seost 40. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. võlakirjad c. jooksvad deposiidid d. veoautod 41. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 42. Netoinvesteeringud on a
Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 41 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 42 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 43 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 44 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 54 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 55 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 56 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eesti riigieelarve tuludest umbes 3/4 moodustavad mittemaksulised tulud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 57 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ostuvõime pariteet tähendab, et erinevatel turgudel on samadel
vormistamine FINANTSARUANNETE ANALÜÜS Finantssuhte arvud jagatakse erinevatesse rühmadesse Likviidusese suhtavud 1. Maksevõime suhtarvud - maksevõime või likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet enneaegselt oma võlgnevust kustutada. Reeglina kustutatakse lühiajalised võlgnevused käibekapitali arvelt. Likviidsuse alusel jaguneb käibevara nelja rühma. a. Kõige likviidsem vara - sularaha ja pangakontod b. Lühiajalised väärtpaberid c. Lühiajalised nõuded d. Varud Esimene näitaja on puhas käibekapital. See ei ole suhtarv. Puhas käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajalisi kohustusi. Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhas käibekapital, seda kõrgem on ettevõtte likviidsus ja ta suudab
Maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik (väärtuse mõõt), akumulatsioonivahend(raha toodab raha), laenamisvahend, üldise hinnataseme mõõtmine. 7. raha tüübid läbi aegade Täisväärtuslik kaupraha (kuld, hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha. 8. likviidsuse mõisted. Näited Likviidne rahaline v kergesti rahaks muudetav. Likviidsus sõltub: kui kergesti seda saab osta v müüa; tehingukulude suurus; hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. (Kõige likviidsem) raha, tähtajaline hoius, arvelduskonto, valitsuse võlakirjad, firmade võlakirjad, aktsiad, materiaalne kinnis- ja vallasvara. 9. väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused Mida paremini raha järgmisi funktsioone täidab, seda kvaliteetsem ta on: osadeks jaotatavus, võltsimiskindlus, kulumiskindlus, liikumiskiirus, likviidsus, inflatsioonikindlus, omahind (rahaühiku väljaandmise hind). 10. raha pakkumine mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi
N.ö tänane paberraha. 2loeng 16. oktoober Kahesugust raha- osa on see, mis on seaduslik maksevahend.On riigi poolt seaduslikuks kuulutatud- paberrahad, mündid ( Eestis euro). Seda peavad kõik vastu võtma majandustehingutes, sellest keelduda ei tohi. Kõik muud mida saab kasutada maksevahendiks ei ole seaduslik makevahend = mitteseaduslik maksevahend. Ei ole kohustust seda raha vastu võtma. Erineb selle poolest, milline on nende likviidsus. Kõige likviidsem on raha. Kõik ülejäänud maksevahendid on vähem likviidsed. Likviidsus tähendab seda kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta on võimalik vahetada muud vara rahaks. Muud vahendid- arvetel olevad rahad ehk ülekanderahad. Pangakaardid. see on vähemlikviidne kuna peame täiendavaid kulusid kandma- pangale teenunstasu, ülekandetasud jne. Valuutad, tsekid. Mida rohkem piiranguid seatakse raha väljavõtmiseks ( nt tähtajaline hoius) seda vähem likviidne on vara.
• Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 4. Raha omadused • Stabiilsus • Kulumiskindlus • Kaasaskantavus • Ühtlus • Jagatavus 5. Raha likviidsuse püramiid Kõige likviidsem on sularaha → krediitkaart → jooksevkonto → lühiajalised riigi võlakirjad → pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem, pikaajalised riigi võlakirjad vähemlikviidsed. 6. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Raha vormi järgi: • Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall • Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha.
3. erinevused raamatupidamise arvestuses; 4. ühe ja sama suhtarvu puhul kasutatakse mitmesuguseid arvutamise meetodeid (nimi on üks kuid sisu on erinev) 2.2.1. Maksevõime analüüs Maksevõime e. likviidsuse suhtarvud Likviidsus näitab ettevõtte üldist maksevõimet ehk võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajalisi kohustusi (ehk käibepassivad). Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte käibeaktivad e. käibevarad maksevahenditeks. Kõige likviidsem käibevara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest kui kiiresti ja kui lihtsalt suudetakse varasid konverteerida sularahaks võiselle ekvivalendiks. Käibevaradeks loetakse: · raha ja väärtpaberid · ostjate tasumata arved · kauba- ja tootmisvarud · muud käibevarad Samas (likviidsuse kahanemise) järjekorras esinevad nad ka bilansis. Jaotus näitab, et kõige kergem on tasuda võlga sularahas või pangakontodel oleva raha arvelt.
TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi...
USA Eagle 1 oz 1 332 Allikas: (Investeerimiskulla hinnad ... 2012) Kuldmüntide hind sõltub kulla väärtusest, neile on graveeritud valmimisaasta ning väike kvaliteedinäitaja, mis muudab kauplemise lihtsamaks. Neid münte on lihtne ära tunda, nad on standardkaalu ja puhtusega. Investorid eelistavad just 1-untsiseid kuldmünte, mis on kõige levinum, mugavam, likviidsem ning turvalisem viis kulda omada. (Kosares 2007, 26) 5 Suurem osa eksperte soovitab investoritel hoiduda kullakangidest. Kuigi vahendustasud ja juurdehindlused on kangidel veidi väiksemad kui müntidel, tulevad mängu mitmed komplikatsioonid, ... näiteks soovitakse vahetada muu kauba vastu, majanduse kokkuvarisemise korral, kuid ostja ei või kunagi teada, kas kangid on ehtsad või võltsitud. (Kosares 2007, 30)
b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. * deebetsisendid c. kreeditsisendid d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c
TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioo...
· väärtusmõõt raha abil hinnatakse kaupade ja teenuste väärtust, teeb teenused ja kaubad omavahel võrreldavaks. · akumulatsioonivahend rikkus on paigutatud rahasse. On raskendatud kui inflatsioonimäär on kõrge, siis raha kaotab väärtust ja rikkus väheneb. Rahapakkumine on kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid saavad kasutada oma tegevuses. Kasutatakse kolme rahamõõtu ehk agregaati, mis erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Kõige likviidsem on sularaha, vähem likviidsed on aktsiad ja kõige vähem likviidne on kinnisvara. Kõike on võimalik teha sularahaks, aga see on seotud aja- ja rahakuludega, mida nimetatakse tegurikuluks. Rahamõõdud ehk agregaadid on erinevates riikides erinevad, tähistatakse M1, M2, M3, kusjuures M1 on kõige likviidsem ja M3 kõige vähem likviidne. 8 M1 = sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused
_ püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest _ lühiajalised või ajutised investeeringud finantseeri lühiajalistest allikatest. _ püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti. 22. Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust; Käibevarade juhtimine lähtuvalt käibevara koosseisust. Raha ja väärtpaberite juhtimise eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine. Raha on kõige likviidsem vara ja raha juhtimisel on eesmärgiks maksevõime riski minimeerimine võimalikult väikeste vahenditega. Raha juhtimise instrumendiks on kassaplaan. Nõuete (debitoorse võlgnevuse) juhtimise eesmärgiks on kontrolli kindlustamine raha laekumise üle ja ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja tegevuse tulemuslikkus
kes jällegi osa sellest välja laenab. Kui selline protsess tõrgeteta jätkub, ja raha alati taashoiustatakse, siis võib esialgsest 100 eurosest hoiusest saada 100+90+81+...=1000 eurot ehk üldkujul: RP=D+D(1-r)+D(1-r) ruudus +...+D(1-r)astmes n=ZD(1-r) astmes n, n=0 D on esialgne hoius r-kohustuslik reservi määr n-hoiustamiste arv 15.Rahvusvahelise valuutaturu olemus ja turuosalised. Rahvusvaheline valuutaturg on kõige likviidsem ja kõige suurema mahuga finantsturg maailmas. Rahvusvaheline valuutaturg toimib 24 tundi ööpäevas, esmaspäevast reedeni. Sõltuvalt maakera ajavöönditest toimub kauplemine maailma põhiliste finantskeskuste vahel, nagu London, New York, Tokio, Pariis, Zürich, Frankfurt, Hongkong, Singapur, Sidney. Valuutaturg on turg, mida nimetatakse ka lühendiga OTC ehk over the counter turg. See tähendab, et turg ei paikne ühes konkreetses kohas, nagu näiteks aktsiabörs
Raha pakkumine sõltub turunõudlusest – kuni 70ndateni sai pank mõjutada inflatsiooni. Ta teatas eelmisel kvartalil ette, et raha emiteeritakse juurde. Raha mõõtmine – raha agregaatide koosseisu, mis mõõdavad raha pakkumist, arvatakse erinevaid finantsvarasid, mis erinevad oma likviidsuse poolest, ehk oma likviidsuse taseme poolest. Baasraha MØ – sisaldab ringluses olevat sularaha + pankade kassades olevat raha (kõige likviidsem) M1= MØ+ vähemlikviidsed varad (säästuhoiused on vähem likviidsed hoiused + ...) M2= M1 + tähtajalised hoiused M3 = M2 + Akumuleerimise eesmärgil hoitavad varad INFLATSIOON Kui raha pakkumine langeb alla taset, mis on vajalik majandusekasvu jagamiseks, siis jääb majanduskasv oma potentsiaalist maha Kui raha pakkumine ületab taset, mis on vajalik majanduse reaalse kasu kindlustamiseks, siis selle tulemusel raha väärtus langeb ning tekib inflatsioon.
1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark)
1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus 3. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem ning pikaajalised riigi võlakirjad kõige vähem likviidsed. 4. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark)
Nimetu pant järgi võivad VK-d olla suunatud jae- ja hulgiturule- VK- hoiuste arvu järgi võib hoiused jaotada jae- ja ehitisele Pandiobjektid peavad vastama järgm. põhi- d võivad olla erineva tähtajaga. Pikaajalisteks on riigi- hulgihoiusteks. Nõudmiseni hoiused (Demand nõuetele: 1)pandi ese on pantija omand, 2)pandi ese on laenu obligatsioonid (Treasury Bond), lühiajalised on Deposit)- eraHo peamised. Kõige likviidsem peale üleantav ja pantimine on lubatud seadusega; 3)panditud riigikassa võlatähed (Treasury Bill). Väärtpaberite sularaha. Kuidas jõuab raha nõudehoiusele? esemele on lubatud pöörata sissenõuet ja arestida; emiteerimine- müük esmasel turul, kusjuures ostjateks
(2, lk 306) Likviidsussuhtarvude analüüs seisneb põhiliselt lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud. (2, lk 307) Likviidsus on lühiajaline maksevõime ja maksevõime all mõeldakse pikaajalist arvete tasumise võimet. Varade likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. (17, lk 120) Kõige likviidsem vara on raha kassas või pangaarvel. (2, lk 307) Likviidsuse ja maksevõime analüüs on üks olulisemaid analüüse, sest ettevõtete pankrotte põhjustab valdavalt maksevõimetus. (17, lk 120) Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Maksevõime näitaja kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil. Maksevõime näitajad jagunevad kahte rühma: lühiajalised likviidsuse näitajad ja pikaajalised maksejõulisuse näitajad
pikaajal. kapitalis, · intressikulude kattekordaja, · vältimatute maksete kattekordaja, · kassapõhised kattekordajad (võlgade, finantseerimisteg. tulenev. kohustusl. maksete ja intressi- maksete rahakate). Pikaajal. kreeditorid peaksid huvituma ka firma lühivõlgade tasumisvõimest (sellest sõltub intres- side õigeaegne laekum.) ja rentaablusnäitajate dünaamikast. Likviidsus - isel. e/v võimet muuta e/v varad maksevahendeiks, et tasuda kaupade ja teenuste eest. Kõige likviidsem vara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest, millise ajakuluga ja kergusega suudet. neid konvert. sularahaks või selle ekvivalentideks. Likviidsus näi- tab e/v võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajal. kohustusi. 16 Maksevõime üldine tase e. lühiajal. võlgnevuse kattekordaja - e/v võime tasuda oma võlgu. Maksevõime tase aitab võrrelda ka eri suurusega e/v-te finantsseise omavahel, kuna elimin
eeldusel, et jätad selle oma kontole. Ül- liitintress Tähtajaline hoius on 1000eur, aastane interssimäär 5% ja intressi arvutatakse kord aasta. Aasta lõpuks on 1050 eurot. Teisel aastal teenid intressi 5%. Kui suureks on hoius kasvanud kahe aasta lõpuks? 1102,5euri Likviidsus Kui kiiresti on võimalik sinu tehtud investeering rahaks muuta, mida kergem on raha välja võtta, seda suurem on likviidsus. Likviidsusel on ka oma hind odav. Kõige likviidsem on hoida sularaha pangakontol, sealt teenid kõige vähem. Vaba raha arvelduskontol- pole eriti tulus. Tähtajaline hoius Vaba raha hoidmiseks kindlaks tähtajaks. Tähtajalise hoiuse intress võrreldes kasutushoiusega kõrgem Intress- Raha laenaja e. Võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. Väljendatakse portsentides. Investeerimishoius- Tähtajaline hoius, mis sobib pikemaajaliseks hoiustamiseks, kõrgema tulu eesmärgil.
põhivara finantseerimiseks. Rahandusteoorias väidetakse, et käibevarade püsivat osa tuleks rahastada pikaajaliste allikatega. Kui seda reeglit ei järgita, siis tekib väike või lausa negatiivne käibekapital. Käibevarasse tehtavad investeeringut tehakse edaspidist tulu silmas pidades. Firma likviidsus on otseses sõltuvuses käibevaradesse tehtavatest investeeringutest. Mida suuremad on investeeringud käibevarasse, seda likviidsem on ettevõte. Käibevarasse investeerimine on oluline, kuna enamasti moodustavad käibevarad suure osa ettevõtte koguvaradest ja seetõttu on investeeringud käibevarasse enamasti küllaltki mahukad. 42. Rahakonto juhtimise põhiprintsiibid Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida
tegemiseks. M2 võrdub M1 pluss säästu- ja tähtajalised hoiused. Järelikult saab seda raha tehingute sooritamiseks kasutada teatava aja jooksul, mitte otsekohe. Seega peamine erinevus, mis rahaagregaate eristab, on likviidsus. Varade likviidsus näitab seda, kui kiiresti on neid võimalik kasutada maksete sooritamiseks. Kuna M1 mõõdab raha hulka, mida kasutataksegi maksete sooritamiseks, siis on see vara kõige likviidsem. M2 moodustub rahast, mida saab samuti maksete sooritamiseks kasutada, kuid mitte nii kiiresti kui raha, mida mõõdetakse M1-ga. Seega raha M1-s on likviidsem kui M2-s. Peale M1 ja M2 on veel teisigi rahaagregaate, mis samuti eristuvad peamiselt likviidsuse alusel. Mida likviidsem vara on, siis reeglina seda vähem teenib ta intressitulu. Nõudmiseni hoiustelt teenitakse väga vähe intressitulu,
piirkonnas sotsiaalseid probleeme lahendada või majanduselu elavdada. 13. Raha funktsioonid. Vahetusvahend – ühiskondlik või kogukondlik kokkulepe, et seda sellena kasutatakse. Kokkulepe on kas otsene, kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha saab vahetusvahendina kasutada vaid siis kui see on väärtuslik kõigi kasutajate silmis. 1.Raha kui akumulatsioonivahend – väärtuse säilitaja, väärtpaber 2.Raha kui vahetusvahend – raha on kõigist väärpabereist likviidsem, kuna teda saab kergesti vahetada ükskõik milise kauba vastu. 3. Raha kui väärtusmõõt ehk arvestusühik – võimaldab lihtsustada raamatupidamist ning teeb võrreldavaks erinevate majandusüksuste tegevuse tulemused.Raha väärtus on seda kõrgem,mida madalam on hüvise hind 14. Rahaagregaadid. Rahaagregaadid: M0 ehk baasraha MB/B ehk rahaagregaat M0 MB (M0)koosneb sularahast ringluses ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa. (kohustusted krediidiasutuste ees)
Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel (vt RS lisas 1 toodud bilansiskeemi) ja bilansi kohustuste kirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjestuses kuuluvad kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil. IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused näidatakse eespool, likviidsem ja lühiajaline loetelu lõpus. IAS nõuab ligikaudu 15 bilansikirje väljatoomist. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid ja kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi loetavusele. Alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist võib ebaolulisi kirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud (nt
12 · varade kogust (need on likviidsed ressursid, et tagada saabuvate kohustuste täitmist) · kulutusi (mis kaasnevad vara konverteerimisel rahaks). (5 lk 16) Nende näitajate abil saab leida vastust küsimusele, kas ettevõte on suuteline täita oma lühiajalisi kohustusi õigeaegselt. See puudutab kõige likviidsem osa ettevõte varast ja tema kohustused kõige lühema tähtajaga. Antud näitajad arvestatakse bilansi kirjete põhjal. Varad bilansis on järjestatud vastavalt likviidsusele, ehk sõltuvalt ajast mis on vajalik muutmiseks neid maksevahendiks. Mida kiiremini ja võimalikult väikeste kuludega saab vara muuta rahaks, seda likviidsem see vara on. Ettevõtte likviidsus näitab ettevõtte võime õigeaegselt tasuda oma ettenähtud kohustusi.
sularahana hoitava raha protsentuaalset osakaalu pangadeposiitidest ning selle näitaja kasv vähendab raha pakkumist pankade poolt. Õige 77. Panga lisareservid XR on reservid, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem kohustuslikust reservist. Vale 78. Mõiste ,,raha likviidsus" käsitlemisel peame arvestama, et: kõik eelpool nimetatud on õiged ( raha on võrreldes kõikide teiste kaupadega kõige likviidsem, likviidsus näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab vara konverteerida sularahaks, rahaagregaatidest on sularaha kõige likviidsem, mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on kaubavahetuse tehingukulu) 79. Raha funktsioonideks ei ole olla: kliiring ehk tasaarveldustehing 80. Tüüpilise kommertspanga bilansi aktiva (varade) poole kirjeteks on kõik järgnevad, välja arvatud: nõudehoiused 81. Uldtunnustatud kaupraha ei ole üldreeglina: heterogeenne ja mitteportatiivne 82
Hoiustamine sõltub usaldusest panga ja kogu pangandussüsteemi vastu, ühiskonna jõukusastmest ja säästmiskalduvustest (tähtajalised hoiused)- teised fiantsasutused, erinevalt kommertspankadest ei tohi avalikkuselt kaasata deposiite, küll tohivad aga teha võlakirjaemisioone. Selle ressursi arvel saab pank laenata (luues sedasi raha). Hoiused moodustavad Eesti kommertspankade bilansimahust 60%. Hoiuseda jagunevad: ¤ nõudmiseni hoius (Eestis 60% hoiustest) -kõige likviidsem, mõeldud arveldusteks võib olla ka välisvaluutas Tähtajalised hoiused (40% hoiustest Eestis, majanduse arenguga ja säästude tekkimisega seoses on nende osakaal kõikidest hoiustest suurenenud): ¤ säästuhoius- sobib pikemaajaliseks raha kogumiseks ja säilitamiseks (6-24 kuud)- hoiustaja teeb igakuiseid sissemakseid (annuiteetsissemakseid) ja saab siis teatud kindla summa tähtpäeval. Kui ennetähtaegselt lõpetada siis intresse vahel ei maksta.
hind rendileandja ja rendilevõtja omavahelisest kokkuleppest. Makrotasandi riskid on laiaulatuslikumad ning kinnisvaraomanikel ei ole nende eest kaitset, kuna mõju on suunatud üldisest globaalsest keskkonnast üksikule ning hõlmab suuremat osa kinnisvaraga seotud tegevustest. Kinnisvaraturg on oma olemuselt väga mitmekesine, kuna turul olevad kinnisvaraobjektid pole alati üheselt võrreldavad. Erinevalt finantsvaradest on kinnisvaraturg vähem likviidsem, mistõttu võib vara müügiperiood kujuneda pikemaks. Põhjuseks, miks kinnisvaraturg on võrreldes finantsvaradega kõrgema likviidsusriskiga, on madalam tehingute tase, suuremad tehingukulud ning väiksem turuosaliste arv. Seega esineb likviidsusrisk eelkõige tingimusel, et turuaktiivsus on madal ning sagedaste tehingute teostamine ei ole võimalik. Sellest tulenevalt eksisteerib turul informatsiooni asümmeetria ning hinna määramiseks piisava võrdlusmäära puudumisel
põhivara jaakmaksumusse: 34. Mille järgi planeeritakse tulumaks? Alates 2000. aastast ei pea Eesti ettevõtted enam tulumaksu maksma tekkinud kasumist (labi maksuamortisatsiooni deklaratsiooni korrigeerimiste), vaid valjamakstavatelt dividendidelt ehk netodividendidelt (DIV). Tulumaks kajastatakse dividendide valjakuulutamise hetkel. 35. Mille järgi planeeritakse turustuskulud, üldhalduskulud? 36. Mille järgi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Kõige likviidsem vara on raha. Raha võib kull planeerida mingisse suhtesse kaibevarast või koguni muugikaibest, aga see peab võrduma rahavoo eelarve viimase kirjega raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus ehk sisuliselt tuleb rahakonto seis sealt. Sellisel meetodil planeerides ei ole vaja kasutada MS Exceli iteratsioonitehnikat (vt naide AFN mudeli alapunktis), sest bilanss viiakse tasakaalu tehingute tegemisel rahajaagi muuduga. Tahele
Intress sõltub raha pakkumisest. Fikseeritud; suurendame v vähendame raha massi-intress muutub (alaneb) – püstised M- id Inflatsiooni pole, kui nõudlust ei ole. Majanduskasv on madal. Raha instrumendid M0 (rahabaas)=sularaha (C) ja pankade vahendid Eesti Pangas (reservid) M1=sularaha+ nõudmiseni hoiused M2= M1 + tähtajalised hoiused M3= M2 + muud likviidsed vahendid „Raha asendajad“- CD, säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm. Näeme raha paljunemist, raha on likviidsem, raha tegemine sularahaks on keerulisem, kuidas keskpanga poolt kontrollime? Rahamass Mõjutab majandusaktiivsust Makromajandustegurite mõju Rahamassi kujundamine keskpanga poolt (monetaarpoliitika): Reservmäära muutmine Vabaturu operatsioonid o Väärpaberite ost-müük o Intressimäärade juhtimine o Likviidsus Püsivõimalused o Laenamine o hoiustamine
Rahapakkumine on kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid saavad kasutada oma tegevuses. Tänapäeval on piir raha ja mõnel teisel kujul hoitava vara vahel ebaselge. Enamasti on erinevus selles, et muid varasid ei saa kasutada vahetus- ja maksevahendina, seega on raha laiemas tähenduses - kõik meid ümbritsevad materiaalsed varad. Kasutatakse kolme rahamõõtu ehk agregaati, mis erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Kõige likviidsem on sularaha, vähem likviidsed on aktsiad ja kõige vähem likviidne on kinnisvara. Kõike on võimalik teha sularahaks, aga see on seotud aja- ja rahakuludega, mida nimetatakse tegurikuluks. Rahamõõdud on erinevates riikides erinevad, tähistatakse M1, M2, M3, kusjuures M1 on kõige likviidsem ja M3 kõige vähem likviidne. M1 = sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid
üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS Vara likviidsus sõltub sellest: kui kergesti seda saab osta või müüa; millised on ostmise või müümise tehingukulud, milline on vara hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Raha likviidsus: vahetatavus a) sularaha kõige likviidsem vara; b) krediitkaart; c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid
maksevõime hindamiseks ja tuleviku prognoosimiseks. Kui maksevõime on küllalt tugev ja on aasta-aastalt paranenud, siis võib ettevõte planeerida ka suuremaid kulutusi nõudvaid tuleviku arengukavasid, sest mitteküllaldase omakapitali olemasolu korral on tal võimalik saada laenu, lasta välja uusi aktsiaid ning muuta kasumi jaotamist ja dividendide väljamaksmist (Tsistjakov 1996, lk 21). Hinnates ettevõte maksevõimet eelistatakse vara, mis on likviidsem, kuna seda on võimalik kiiremini muuta käibevaraks. Likviidsuse tagamiseks peavad rahaseis ja raha sissetulek olema samas suurusjärgus, kui antud perioodi raha väljaminek. Kapitali kasutusaeg peab olema vastavuses tema siduvuskestusega. Kuldne bilansireegel ütleb, et pika kasutusajaga varad peavad olema finantseeritud pikaajaliste vahenditega. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega.
annaabi.ee 
