tõrjuvaks. Ära kasuta kloor-pleegitavaid aineid sisaldavaid pesuvahendeid. Heledate ja täisnahksete jalanõude puhul kasuta värvitut kingahooldusvahendit. Seemis- ja veluurnahk Puhastage kuivi jalatseid vajaduse korral spetsiaalsete harjade ja käsnadega, eemaldades tolmu ja kuiva lahtise pori, seejärel hõõruge määrdunud kohta seemisnahakiviga või töödelge spetsiaalse hooldusvahendiga, laske kuivada ja harjake jalanõud lõpuks ettevaatlikult ühes suunas. Oluline on kaitsta seemisnahka niiskuse eest - kasutada spetsiaalseid hooldusvahendeid, et nahapinda vett tõrjuvaks muuta. Aniliinnahk Aniliinnahk on õrn nahk, mis on värvitud aniliinvärvidega. On säilitatud naha loomulik muster. Puhastada ettevaatlikult, eemaldades lahtise pori spetsiaalsete harjade või käsnadega. Hooldada spetsiaalsete vahade ja õlidega. Nubuknahk
Eelnevalt hooldamata jalatsid saavad ruttu märjaks ja pärast kuivamist jäävad jalatsitele valged soolarandid. Kaitstes ja hooldades jalanõusid, pikendate nende kandmise aega ja tunnete ennast nendes mugavalt. Kingades ja saabastes on soovitatav kasutada vahetatavaid sisetaldu. Need kaitsevad nii kingi, sokke kui ka jalgu higistamise, niiskuse ja külmetamise eest.4 Soovitatav on valida 1cm võrra suuremad jalanõud, eriti sisetaldu kasutades. Nii on jalal ruumi hingata. Küsige müüja käest võimalikult palju infot jalatsite kasutamise, kandmise ja hooldamise kohta. Hooajale mittesobivad jalanõud täida jalatsivormidega, et vorm ei kaoks. Hooldusvahenditest olulisemad on: Nahka küllastavad lähevad naha sisse, toidavad ja muudavad naha pehmeks; Nahka katvad muudavad jalatsi pinna vett tõrjuvaks;
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
· Meriliis Evart Kautsukipuu · Kummipuul on suur majanduslik tähtsus, sest selle saagist tehakse kummi(lateksit) · Puu nõuab palju vihma · Kasvatatakse peamiselt KaguAasias, aga ka Indias, Hiinas ja KeskAafrikas · Vanemad puud annavad rohkem saaki kui nooremad puud Mis on kumm ? · Kumm on kõrgelastne marerjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Rakendused · Veekindlad riided ja jalanõud · Kummikindad · Elektrijuhtmete isolatsioon · Kustutuskumm Kummipuu seemned Ajalugu · Kummipuu kasvas esialgu Amazonases. · 1873 taheti istutada kummipuud väljaspoole Brasiiliasse · Teine riik kuhu nad seemned külvasid oli India
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
6 kasukaid ja jalanõusid. Kleidid, rüüd ja kalevikuued on sageli aplikatsioonide ja helmestega kaunistatud. Kasukaid õmmeldakse kõige sagedamini põhjapõdranahast, vähem põdra-, jänese-, orava- ja lambanahast. Põhjapõdranahksed kasukad kaunistatakse tumedamatest ja heledamatest nahatükkidest ja värvilistest riidetükkidest kokku õmmeldud ornamendiribadega. Ka jalanõud tehakse põhjapõdranahast: talvised jalanõud on karvasaapad, suviste jalanõude nahal on karvad ära kraabitud. Rohkesti kannavad naised ostetud rõivaid: kleite, pükse, kampsuneid, dzempreid, mantleid, jopesid, kummikuid ja kingi. Meeste traditsioonilistest rõivastest kantakse tänapäeval vähesel määral särki, rohkesti aga ülerõivaid ja jalanõusid. Traditsiooniline särk on aplikatsioonidega kaunistatud. Suviseks ülerõivaks on riidest umbkuub, talviseks põhjapõdranahast umbkasukas, mõlemad on kapuutsiga
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on
· Paenula Kaeluse ja teravatipulise kapuutsiga villane vihmakeep, mida kandsid enamasti talupojad. · Casula Pontsotaoline kehakate. Jalanõud: Siingi kehtis sama põhimõte kui rõivastuse puhul ehk teisisõnu kandja sotsiaalne staatus oli näha ka jalavarjudest. Erinevate ühiskonnaklasside kodanike, sõdurite ja senaatorite jalatsite kuju ja värv olid lausa valitsuse seadlustega kindlaks määratud. Päris esimesed jalanõud olid olnud äärmiselt lihtsad. Kodanike enamus kandis primitiivseid, loomanahatükist meisterdatud sandaale carbatina, mis järgisid jalalaba loomulikku kuju ning kinnitati jala külge rihmaga. Kui jalavarjude vorm ajapikku edasi arenes, sai nende nimetuseks calceus. Halva ilmaga kandsid roomlased kõrge säärega kinniseid saapaid gallicae, mis viitab võimalusele, et nood olid üle võetud gallialastelt.
Kõik kommentaarid