50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Janika Siig
Õppematerjali autor
Tööstuskauba Õpetus M3. Jalatsid: Nahkjalatsid- Naha ehitus ja koostis. Nahk koosneb kolmest kihist need on siis epidermis e. Marrasnahk, derma e. Pärisnahk, nahaaluskude. Enne töötlemist marrasnahk eemaldatakse koos karvadega. Pärisnahk on jalatsi materjaliks ja sisaldab kollageeni ja teisi valke. Kui nahalt eemaldatakse karvkate siis sellest jääb iga looma nagale iseloomulik muster ja see on maare. Naha koostises on vesi, valgud, rasvad, mineraalid. Vett on nahas kuni 70%, noorloomade nahas rohkem, vanade loomade nahas vähem. Mida rohkem on nahas rasva seda vähem on vett. Väga vähe vett on roomajate nahas, rohkem vett veeloomade nahas. Naha omadused. ·Paksus: see määrab naha otstarbe, pealsed nahad on õhemad, tallanahad paksemad. ·Poorsus: see määrab naha hügieenilised omadused, nahk on õhku läbilaskev ja samalajal vett pidav. Õhu läbilaskus oleneb ka naha töötlusest. ·Niiskusimavus ja märgus ·Venivus: pealsenahad veniva
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on
· Paenula Kaeluse ja teravatipulise kapuutsiga villane vihmakeep, mida kandsid enamasti talupojad. · Casula Pontsotaoline kehakate. Jalanõud: Siingi kehtis sama põhimõte kui rõivastuse puhul ehk teisisõnu kandja sotsiaalne staatus oli näha ka jalavarjudest. Erinevate ühiskonnaklasside kodanike, sõdurite ja senaatorite jalatsite kuju ja värv olid lausa valitsuse seadlustega kindlaks määratud. Päris esimesed jalanõud olid olnud äärmiselt lihtsad. Kodanike enamus kandis primitiivseid, loomanahatükist meisterdatud sandaale carbatina, mis järgisid jalalaba loomulikku kuju ning kinnitati jala külge rihmaga. Kui jalavarjude vorm ajapikku edasi arenes, sai nende nimetuseks calceus. Halva ilmaga kandsid roomlased kõrge säärega kinniseid saapaid gallicae, mis viitab võimalusele, et nood olid üle võetud gallialastelt.
· Paenula Kaeluse ja teravatipulise kapuutsiga villane vihmakeep, mida kandsid enamasti talupojad. · Casula Pontsotaoline kehakate. Jalanõud: Siingi kehtis sama põhimõte kui rõivastuse puhul ehk teisisõnu kandja sotsiaalne staatus oli näha ka jalavarjudest. Erinevate ühiskonnaklasside kodanike, sõdurite ja senaatorite jalatsite kuju ja värv olid lausa valitsuse seadlustega kindlaks määratud. Päris esimesed jalanõud olid olnud äärmiselt lihtsad. Kodanike enamus kandis primitiivseid, loomanahatükist meisterdatud sandaale carbatina, mis järgisid jalalaba loomulikku kuju ning kinnitati jala külge rihmaga. Kui jalavarjude vorm ajapikku edasi arenes, sai nende nimetuseks calceus. Halva ilmaga kandsid roomlased kõrge säärega kinniseid saapaid gallicae, mis viitab võimalusele, et nood olid üle võetud gallialastelt.
valguskindel, pestav, triigitav (kuni 100 C).Valmistatakse kaitseriideid, nahaimitatsiooniga kotte. Polüvinüülkloriidkihiga pinnatud kangad on eelnevast odavamad ning nende omaduse on järgmised: ei lase vett läbi; tundlik mõningate kemikaalide suhtes; kuumustundlik, kiud pehmeneb 70C juures; harbas ja kergesti murduv külma käes; pole triigitav; kannatab tugevat päikese valgust. Valmistatakse lisandeid rõivastele: vööd, kotid, jalanõud. Sobiv lauakattematerjal. Metallikihiga kaetud kangad. Odavaim viis katta kangas metallitolmuga on pinnata see akrüülemulsiooniga, millele on lisatud alumiiniumijahu. Metallikihiga saavutatakse moeefekte või tekitatakse soojuskiirgusega peegeldust. Kasutamist leiab see kardinate ja päikesevarjude juures, voodrikangana, triikimislaudade kattematerjalidena. Meditsiinis kasutatakse seda soojust tagasipeegelduva kaitserõivana külmumise puhul.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid