B1 Passiivkomponendid (0)

Eesti Mereakadeemia - Elektroonika - Rakenduselektroonika

1 Hindamata

(Komponendid1)

Elektroonikakomponendid
Komponent /element – elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus:
Ehituse järgi: diskreet - ja integraalkomponendid.
Ülekande omaduste järgi: lineaar - ja mittelineaarkomponendid.
Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid
Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid
Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e. gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised)
Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs , SiC jt. ühendid
1.1. Passiivkomponendid

Takistid (resistors)
Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di.
Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne.
Liigitused :

Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid)
Lineaartakistid R = r ja mittelineaartakistid R  r (termistor R = f(tº), varistor R = f(U))

Tingmärgid
- Põhiparameetrid:
Nimitakistus vastavalt reale E6, E12, E24, … või E192:
E6 (1,0; 1,5; 2,2; 3,3; 4,7; 6,8x10n);
E12 (1,0; 1,2; 1,5; 1,8; 2,2; 2,7; 3,3; 3,9; 4,7; 5,6; 6,8; 8,2 x10n). Jne.
Nimitakistuste vahemik 1...1T.
Tolerants (E6 - 20%; E12 – 10%; …).
Nimivõimsus ( 0,1; 0,125; 0,25; 0,5, 1,0 W...). Jne.
Kõrgsagedusel ilmnevad reaktiivsed omadused, mis on tingitud konstruktsioonist.
Tähistuses nimitakistus numbrina ja ühe tähega või värvikoodis.
b) Kondensaatorid (capacitors)
Elektrilaengu salvestid C=Q/U (pF, nF, µF).
Kasutamine: ahelate galv. eraldamine; pulseerpinge silumine; võnkeringide komponent jne.
Koosneb kahest isoleeritud metall - plaadist /kilest.
Reaktiivtak. XC = 1/ωC
Püsikondensaatorid, sh. elektrolüütk.. – polaarsed, suur mahtuvus 0,1 µF…0,1 F, madal töösagedus.
Muutkondensaatorid (seade- ja häälestusk.)

Põhiparameetrid:

Nimimahtuvus (E6, E12, E24).
Tolerants (20%, 10%, 5%), elektrolüütk. kuni 100%. Nimipinge . Jne.
Kõrgsagedusel komplekstakistus Z = R + jX.
Tähistamine sarnaselt takistitega (nimimahtuvus numbrina ja ühik ühe tähega). Värvikood sama mis takistitel. Pinged ja tolerantsid esitatakse ka koodiga .

Induktiivpoolid e. drosselid (inductances)
Kõik voolujuhtivad elemendid on mingil määral induktiivsed. E = - Ldi/dt
Kasutamine: pulseervoolu silumine, võnkeringide komponent, kõrgsagedusvoolu piiramine jne. Välditakse kasutamist mikrolülitustes.
L = 0,1 µH… 100 mH.
Ehitus: mähis silindrilisel dielektrikalusel, raud- või õhksüdamik (kõrgsagedusel ferriit - suur eritakistus ) ja metallvarje. Reaktiivtakistus X = ωL
Põhiparameetrid:
Induktiivsus vastavalt reale E6 ja E12.
Hüvetegur Q=X/R= ωL/R (R – energiakadu poolis).
Kõrgsagedusel komplekstakistus.

Resonaatorid (võnkeringide ekvivalendid)
- Kvartsresonaator e. kvarts (kvartsplaadike kahe metallplaadi vahel). Hea sageduse stabiilsus. Valmistatakse F= 2kHz… 200 MHz.
- Piesokeraamiline filter. Ehitus ja tööpõhimõte (piesokristall) sama mis kvartsresonaatoris. Kasut. raadiote vahesagedusvõimendites ja mikrokontrollerite taktgeneraatorites. Kehvemad kui kvartsid.
e) Trafod. Vahelduvpinge tõstmine/langetamine ja ahelate galvaaniline lahtisidestus.
Liigitus:
Toitetrafod. Kõrgsagedustel ka sobitustrafod. Südamik ferromagnetiline: madalal sag. 50 Hz teras, kõrg.sag. ferriit. Ülekandetegur ( keerdude arvu suhe w1/w2=U1/U2; P1  P2)
f) Infoesitusseadised
Vaakumseadised: hõõglampindikaatorid, kineskoobid (25...30 kV!), magnetronid (2,4 GHz)
Plasmaseadised: tärkindikaatorid, värvikuvarid
Vedelkristallseadised e. LCD: eestvalgustusega (käekellad) ja tagantvalgustusega (kuvarid)
Pooljuhtseadised (valgusdioodid e. LED, laserid )
g) Pistmikud
Seadmete omavaheliseks ühendamiseks. Kaks poolt: pistik ja pesa (male, female ). Olmes võrgupistmikud, audio-video-, antennipistmikud, arvutipistmikud. Standardiseeritud: DIN, ISO ja IEC Euroopas ja RCA USAs, Jaapanis, MIL USA armees . Valikul tähtsad vool ja pinge, keskkond ja eluiga. Tavaliselt messing . Audiotehnikas ka kullatud kiht (ei oksüdeeru). SCART (video ja audiosignaalid), USB, RJ (telefonikaabel), HDMI jne.

Trükiplaadid (circuit boards)
Alus dielektriline plaat või kile, millele on kantud metallkiht või mitu isoleeritud metallkihti, mis moodustavad juhtmed . Pealt kaetud dielektrilise kilega. Plaadile kinnitatakse komponendid. Trükiplaadid kinnitatakse karkassile või otse korpuse külge. Korpus kaitseb plaate väliskeskkonna mõjutuste eest.

Muud
Lülitid, releed , herkonid, juhtmed, kaablid ( varje maandada). Jne.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Stasinho Õppematerjali autor

komponent mahtuvus nimitakistus metallplaadi komplekstakistus ahelate metallkiht piiramine

Sarnased õppematerjalid

doc

Elektroonika komponendid

TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagutatud segu. Pooljuht materjal

Elektriahelad ja elektroonika alused

pdf

Elektroonika komponendid

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud takistuse hälbega %'des. 2. mu

Elektroonika

doc

Kondensaatorid

Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kondensaatorid Jevgeni Aidamirov 24MEH Tallinn 2009 KONDENSAATORID Otstarve, liigid, parameetrid Kondensaator on mahtuvust tekitav element, millel on alati kaks elektroodi ehk plaati ja nendevaheline isolatsioonikiht. Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus ei ole muudetav ja muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus on kondensaatori mahtuvus normaaltingimust

Elektroonika

108

pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis

Elektroonika

197

pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk