B1 Passiivkomponendid (0)

Eesti Mereakadeemia - Elektroonika - Rakenduselektroonika

1 Hindamata

Lõik failist

(Komponendid1)

Elektroonikakomponendid
Komponent /element – elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus:
Ehituse järgi: diskreet - ja integraalkomponendid.
Ülekande omaduste järgi: lineaar - ja mittelineaarkomponendid.
Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid
Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid
Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e. gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised)
Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs , SiC jt. ühendid
1.1. Passiivkomponendid

Takistid (resistors)
Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di.
Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne.
Liigitused :

Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid)
Lineaartakistid R = r ja mittelineaartakistid R  r (termistor R = f(tº), varistor R = f(U))

Tingmärgid
- Põhiparameetrid:
Nimitakistus vastavalt reale E6, E12, E24, … või E192:
E6 (1,0; 1,5; 2,2; 3,3; 4,7; 6,8x10n);
E12 (1,0; 1,2; 1,5; 1,8; 2,2; 2,7; 3,3; 3,9; 4,7; 5,6; 6,8; 8,2 x10n). Jne.
Nimitakistuste vahemik 1...1T.
Tolerants (E6 - 20%; E12 – 10%; …).
Nimivõimsus ( 0,1; 0,125; 0,25; 0,5, 1,0 W...). Jne.
Kõrgsagedusel ilmnevad reaktiivsed omadused, mis on tingitud konstruktsioonist.
Tähistuses nimitakistus numbrina ja ühe tähega või värvikoodis.
b) Kondensaatorid (capacitors)
Elektrilaengu salvestid C=Q/U (pF, nF, µF).
Kasutamine: ahelate galv. eraldamine; pulseerpinge silumine; võnkeringide komponent jne.
Koosneb kahest isoleeritud metall - plaadist /kilest.
Reaktiivtak. XC = 1/ωC
Püsikondensaatorid, sh. elektrolüütk.. – polaarsed, suur mahtuvus 0,1 µF…0,1 F, madal töösagedus.
Muutkondensaatorid (seade- ja häälestusk.)

Põhiparameetrid:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Stasinho Õppematerjali autor

komponent mahtuvus nimitakistus metallplaadi komplekstakistus ahelate metallkiht piiramine

Sarnased õppematerjalid

doc

Elektroonika komponendid

TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagutatud segu. Pooljuht materjal

Elektriahelad ja elektroonika alused

pdf

Elektroonika komponendid

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud takistuse hälbega %'des. 2. mu

Elektroonika

doc

Kondensaatorid

Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kondensaatorid Jevgeni Aidamirov 24MEH Tallinn 2009 KONDENSAATORID Otstarve, liigid, parameetrid Kondensaator on mahtuvust tekitav element, millel on alati kaks elektroodi ehk plaati ja nendevaheline isolatsioonikiht. Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus ei ole muudetav ja muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus on kondensaatori mahtuvus normaaltingimust

Elektroonika

108

pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis

Elektroonika

197

pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it