Mis on feromoonpüünis? Feromoonpüünis on väike gofroplastist majake, kuhu pannakse kuivamatu liimiga sisepõhi ja feromooniga immutatud kapsel. Püünis meelitab isasliblikaid majakesse, kus nad liimipõhjale kinni jäävad ja hukkuvad. Püünised vaid neljale liigile Püünised on praegu neljale kahjuriliigile: 1) õunamähkurile, 2) õunapuu-võrgendikoile, 3) õunakoile, 4) ploomimähkurile. Feromoonpüünis on liigispetsiifiline. See tähendab, et näiteks õunamähkuri püünis tõmbab ligi ainult õunamähkuri liblikaid, teistele see huvi ei paku. Feromoonpüünis hävitab ühe kahjuriliigi paarituslennul olevad isased, mis tähendab, et nende järgnev põlvkond jääb olemata. Nii kahaneb selle liigi arvukus paari-kolme aastaga märgatavalt. Püünised tuleks kasutusele võtta puude õitsemise ajal. Sest õitsemisaeg on kahjurite põhiline lendamisaeg. Aitäh tähelepanu eest. Kasutatud allikad: http://www
ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1,
1. Vähenevad DNA molekuli mõõtmed 2. Tagab parema kaitse kahjustavate mõjude eest. 3. Aitab pärilikul infol valikuliselt avalduda. Organismi paljunemisel kandub infot sisaldav DNA kromosoomidega järglastele. Kromosoom on pärilikkuse info kandja mis asub rakku tuumas ja koosneb DNA molekulidest. Kromosoomide arv ja DNA molekulide arv valdavalt võrdne. Kõikides rakkudes millel on rakutuumad on kromosoomid. Inimese igas keharakus on 46 kromosoomi. See on liigispetsiifiline. Äädikakärbsel 4 kromosoomi. Vere punalibledel puudub rakutuum. Sugurakkudes on aga 23 kromosoomi. Seega laps saab viljastumisel kui sugurakkude tuumad ühinevad saadakse kokku 23+23 kromosoomi. Enne keharakku pooldumist peavad DNA ahelad kahekordistuma. DNA molekuli kahekordistumisel keerduvad ahelad kõigepealt lahti ja kumagi ahelale sünteesitakse uus paariline. Geen on pärilikkuse elementaarfaktor. Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises.
toidurasva on vähe, eritub ka sappi vähe, sapp peetub sapiteedes ja väljasadestuvad soolad võivad tekitada sapikive. Lipiidide oksüdatsioonil tekib palju metaboolset vett 1 kg neutraalrasvade täielikul oksüdatsioonil 1,1 kg vett. · Neutraalrasva sünteesi (lipogeneesi) kohaks organismis on maks ja rasvkude ning selleks kasutatakse toidust saadud rasvu ning süsivesikuid. · Depoorasva koostis on liigispetsiifiline. Need uuenevad kiiresti, nende poolestusaeg on umbes nädal. Rakus sialduvate lipiidide koostis ja hulk püsivad konstantsena isegi nälgimisel,depoorasva hulk ja koostis sõltuvad aga otseselt toitumisest. · Rasvade lagunemisel e. lipolüüsil muudetakse neutraalrasvad rasvkoes või maksas esimes etapina glütserooliks ja rasvhapeteks, seejärel aga vajatakse Krebsi tsüklisse lülitumiseks ja rasvade täielikuks
Suurus 1-100 kb.pTP10 on Corynebacterium striatumM82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus) *Geneetiline info paikneb valdavalt nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA). Vähemalt mõnes elutsüklis esineb diploidsena! *DNA hulka haploidses genoomis nimetatakse C väärtuseks ja on liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis. *Väiksemad genoomid omavad suuremat aktiivsete transposonite klasside hulka. *Genoomide kompleksust väljendatakse DNA reassotsiatsiooni kiiruse C0t½ kaudu. Sõltub omakorda korduv DNA hulgast. *G+C hulga intragenoomne varieeruvus väga suur (L ja H isohoorid). Geenid asuvad valdavalt
I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooria II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb.
kõik tunnused, mis organismil on kujuneb välja: keskkond ja arenemine + geenide ja geeniproduktide aktiivsus endofenotüüp seesmine fenotüüp, fenotüüp on ka kõik need tunnused, mis välja ei paista, näiteks vererühm, mao pH, hormonaalne tase 2. Genotüüp organismi geenide kogum need geenid, mis määravad ära konkreetses ontogeneesi faasis fenotüübi alati liigispetsiifiline- määrab ära liigispetsiifilised tunnused, aga see tunnus võib üksikutel isenditel omavahel erineda Genoom- kogu pärilik materjal, mis on viljastatud munarakk. Genoom ei tööta ontogeneesi etappidel ühtemoodi. Erinevad genoomi osad on aktiveeritud erinevates kudedes, mis täidavad erinevaid funktsioone. Genotüpiseerimine indiviidi geeni(de) erinevuste tuvastamine ühte liiki kuuluvate indiviidide geeni erinevuste määramine
Transgeensetest loomadest: mudelloomad, ravimitetootmine, organi doonerid 22. Võrrelge geneetiliselt muudetud toidu eeliseid ja puudusi. Eelised: kasvatamine odavam, parem kvaliteet, säilib kauem, saab rohkem Puudusedanergeenid, võivad tekitab umbrohu 23. DNA- Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilik informatsioon Geen- DNA lõik, osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom- pärilikkuse kandjad Kromosoomistik- liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome Geenialleel- A,a Dominantne alleel, Retsessiivne alleel mutatiivne muutlikus- on tegemist siis kui tavaliselt väiskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide arvus kombinatiivne muutlikkus- seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks.Kombintatiivse muutlikkuse korral kromosoomid või geenid oma struktuurilt ei muutu. mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis.
alumiseks taluvusläveks. ..mille tõustes organismi areng peatub, nim. ülemiseks taluvusläveks. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. seega see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogiliseks optimumiks. sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. ökoloogilise teguri optimum on liigispetsiifiline. Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim. antropogeenseks teguriks. Mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensalism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. sümbiondid. Ekso- ja endosümbioos. Eksosümbioos on org. vaba kooselu vorm.(taim ja tolmeldaja,sipelgad ja lehetäid).Endosümb
PÄRILIKKUS Pärilikkus on ................................................................................... Kromosoomid on pärilikkuse kandjad. Kromosoomid koosnevad ............................................................... Geen on kromosoomi st. DNA lõik, mis määrab......................................... Kromosoomistik on liigispetsiifiline st igal liigil on ........................ Keharakkudes on kahekordne kromosoomistik – kromosoomid on paari kaupa. Paarilised kromosoomid sisaldavad samu geene. Inimese kõikides keharakkudes on .................kromosoomi e. .................paari. Sugurakkudes on ........................................kromosoomistik – igat kromosoomi üks. Inimese sugurakkudes on ................................kromosoomi. Pärilikkuse tagamine
emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng.
b) füüsikaliste teguritega, kus osa elustikust kantakse ühest kohast teise passiivselt; seda võivad teha näiteks hoovused või voolud. Planktoni leviku seisukohalt viitavad sinised koridorid (ja nendega seonduv passiivne transport hoovuste kaudu) põhjaelustiku mittejuhuslikele biogeograafilistele levikumustritele. [4] Sinised koridorid suudavad vähendada liikide kadumise määra, kuid seda ainult keskmise suurusega fragmentidel, sest erinevate liikide puhul on liikumine liigispetsiifiline ja pinna järjepidev muutumine mõjutab oluliselt liigirikkust. Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum ja seda nimetatakse bentaaliks. Veekogude põhjaelupaikadele on iseloomulik rikkalik struktuurne suure- ja väikseskaalaline varieeruvus ning see on tihedalt seotud füüsikalise settimisega. Nende varieeruvate skaalade identifitseerimine ajas ja ruumis on oluline
Liigse väheväärtuslike alade kaashaaramise vältimiseks kasutati alade piiritlemisel ka lahustükke. Kaitsealused liigid Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse. I kategooriasse kuuluvad haruldased ja otseses hävimisohus olevad liigid (kotkaliigid must-toonekurg, lendorav). (I kaitsekategooria liikide pesapuu avastamisel hakkab seal kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline (25m-500m). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. ) I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). I kategooria liikide täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid,
Ristumisbarjäär- takistab eri liigi isenditel omavahelist ristumist. Säilitatakse liigi puhtus. Presügootsed (energeetiliselt kasulikud): · Geograafiline barjäär- potentsiaalselt ristuvad liigid ei puutu omavahel kokku. · Ökoloogiline barjäär- erinevused paljunemisaegades ja kohtades · Etoloogiline barjääe- loomadel partneri identifitseerimine värvuse, häälitsuste, suuruse, lõhna alusel. Taimede tolmukatel liigispetsiifiline ligimeelitamine. · Sugelundite sobimatus (kehtib putukate kohta) · Võõraste sugurakkude hukkumine teise liigi suguteedes kehasisesel viljastumisel. Postsügootsed (viljastumisjärgne): · Iseeneslikud abordid. Näiteks kui Euroopa naarits ristub Ameerika naaritsaga. · Hübriidide viljatus. Näiteks muul. · Hübriidide alakohasus- viljakad ainult vanematega või omavahel ristumisel. Omadustelt jäävad vanematele alla
Toob sisse sotsiaalse ja seda eristama- vermimine. kogemused teevad ta vajadus tema järele raamatut- Lapse ja ema vahelise ema tuleb tagasi. kultuurilise aspekti. Ütleb et on heaks vüi halvaks. seotuse iseloom, eraldamisest Kiindumssuhte Igal astmel on konflikt liigispetsiifiline Organism reageerib tingitud ärritus, lein ja kaotusvalu stiilid(turvaline, imiku- ja varases lapseeas mis tuleb lahendada kaasasündinud käitumine. keskkonnale ja samas vältiv ja ärev-
liitumisejärel. Bioloogiliselt on fertilisatsioonil kaks tähendust: • kahe gameedi liitumisega taastatakse keharakkudele omane diploidne kromosoomistik; • fertilisatsiooniga aktiveeritakse munarakk arenema. Kehaväline viljastumine (merisiiliku näitel). o Oma/võõra äratundmine - Kemoatraktsioon (sperakt, resakt) o Kemoatraktsioon ehk spermi ligi meelitamine keemiliste ühenditega munaraku poolt; liigispetsiifiline, munaraku poolt ajaliselt kontrollitud. Ühe liigi ühendid (sperakt/resakt) ei avalda mõju teise liigi spermidele. o Sperakt ehk merisiiliku spermi küljes retseptor (atraktandile). o Resakt ehk merisiiliku spermide atraktant munarakus. o Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (akrosomaaljätke, bindiin, viljastumiskühmuke)
Omandatud immuunsus jaguneb aktiivseks (läbipõdemine) ja passiivseks (vaktsineerimine) immuunsuseks. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elulõpuni. Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha vastu tekib püsiv immuunsus ehk inimene ei jää nendesse haigustesse uuesti. Gripi ja düsenteeria korral tekib vaid lühiajaline immunsus, seega inimene võib neid mitukorda elus. Kaasasündinud immuunsus on liigispetsiifiline, ei muutu organismi elu jooksul, toimib kiiresti, moodustab esimese kaitseliini, pole piisavalt tõhus. Inimesi tuleb vaktsineerida, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut. Vaktsineerimine on vaktsiini viimine organismi.Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest (viirusebakteritest) või nende toksiinidest (mürkidest). Kaitsevõime saavutamiseks peab vaktsineerima korduvalt ja õigete vaheaegade tagant, sellega
1. Karüotüüp liigispetsiifiline kromosoomistik 2. Sügoot viljastatud munarakk 3. Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse 4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest....
7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul 8. Miks imikule rinnapiim? Rinnapiim on liigispetsiifiline, seetõttu ongi emapiim imikule parim toit. Rinnapiim: *sisaldab imikule vajalikke toitaineid *vähendab nakkuste riski *on imikule kergesti seeditav *alati käepärast, õige temperatuuriga ja tasuta Emapiim katab lapse vee-, valkude, rasvade, süsivesikute, mineraalainete ja mikroelementide vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. 9. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi Rinnapiim: sisaldab kõiki imikule vajalikke aineid. On odav ja kättesaadav. Kergesti seeditav
· Eluviisilt, välimuselt sarnaneb rohkem vetikale. · Pole eriti oluline zooplanktoni toidulaual. · Toodavad surres mürke, mis on inimestele ja loomadele ohtlikud. Ränivetikad: · Ränivetikad on üherakulised või koloonialised mikroskoopilised organismid. · Liike maailmas 100 000. · Iseloomulikuks tunnuseks on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser. · Organismi surres see talletub põhjamudas. · Pantser on liigispetsiifiline. Rohevetikad: · Leidub üherakulisi viburitega ja viburiteta, koloniaalseid, hulkrakseid, niitjaid. · Suurus mõnest mikromeetrist, mõnekümne sentimeetrini. Zooplankton: · Järvevees elab palju palja silmaga nähtamatuid, väga tillukesi loomi ,kes moodustavad kokku hõljumi e zooplanktoni. · Vesikirbulised (1mm pikkune) · Aerjalgsed · Keriloomad Kaldapiirkonna selgrootud: 1. Mudatigu (lymnaea stagnalis)- veedab oma elu vees.
Kohad, millel on nimi objekti või tegevuse järgi, aga neid pole enam olemas (piimakombinaadi ülesõit- kalde tee ja pärna tn ristmik, pärmivabrik- ülejõel, kammivabrik- tehase tn, aparaaditehas). Paiganimi endiselt on, aga objekt ise on hävinenud või ei toimi enam nii nagu kunagi algselt. 7. Linna ökosemiootika. *Mis on omailm? Tajuilm + mõjuilm. Kõik mida organism tajub, on tema tajuilm/-väli, kõik mida organism ise mõjutab, on tema mõjuilm/-väli. LIIGISPETSIIFILINE *Kuidas omailma uurida? Läbi hemeroobsuse ehk konkreetse liigi uurimise. *Mis on ökoväli ja millised on ökoväljad linnatingimustes? Ökoväli on liigi vajadustele sobilik ruumiline paigutus (suluspesitseja otsib puuõõnsusi, kuhu pesa teha). Ökoväljad linnatingimustes on vägagi mitmekesised ja võimaldavad paljudel liikidel linnas elada (varjupaigad, vesi, tuli, toit, teised loomad). 8. Linnaelustik, muster ja protsessid. Linnaelustik = muster + protsess
organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. Väliskeskkonna tegurid võivad olla infektsioossed, milleks on mitmesugused mikroobid ja viirused või nende poolt tekitatud toksiinid ehk mürgid. Väliskeskonna tegurid võivad aga olla ka mitteinfektsioossed. Organismis endas võivad mitteomased võõrstuktuurid tekkida vale ainevahetuse ja mutatsioonide tulemusel. Immuunsusel eristatakse järgmisi liike: 1. Loomulik immuunsus, mis on küllaltki püsiv ja jaguneb omakorda 1.1. Liigispetsiifiline 1.2. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastatavate antikehadega. 2. Omandatud immuunsus 2.1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida kokkupuutel haigusetekitajaga ilma haigustunnuste avaldumiseta. See immuunus on küllaltki spetsiifiline, st. kujuneb välja ühe kindla haigusetekitaja suhtes (n. leetrite, sarlakite või difteeria tekitaja suhtes). 2.2
kui kulutavad, seega on netoproduktsioon nullis). Fotosünteesi ja päikesekiirguse vahelist seost näitab kõver p ja e kõver madala kiirguse korral on fotosünteesi intensiivsus lineaarselt proportsionaalne valguskiirguse suurenemisega. Kompensatsioonivalgus(Ec) valguskiirgus, mille korral fotosüntees ja respiratsioon on süsiniku sidumise ja vabanemise osas võrdsed. Nii palju kui toodetakse nii palju ka lõhutakse ära. Netoproduktsioon on nullis. Valguse kiirgus Ec on liigispetsiifiline(ühe liigi piires).Valgusküllastumine - produktsioon enam ei tõuse hoolimata valguse lisamisest. P ja e suhet tähistatakse alfaga. Ek- alfa ja P maksimumi vahelisest kiirgusest, e. küllastunud valgus. Netofotosüntees fotosünteesist hingamine maha, bruto kõik kokku... Valgusega kohanemine (Aklimatsioon) Maismaa ja kõik veetaimed omavad võimet valgusega kohaneda. Neil on võime raku sees olevate klorofüllide ja lisapigmentide hulka muuta
üha laienev raietegevus. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda: · luba loomade häälte salvestamiseks · sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline (25 meetrist lendoraval, 500 meetrini kaljukotkal). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevadsuvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb.
millised ühikud omavahel asendatavad: kommunikatsiooni sünkroonia ja diakroonia Etogramm: kollektsioon tähenduslikest teadetest, mida antud liik kasutab – käitumisjoonis (kuigi ei pruugi olla kehaliste pooside, ilmete kirjeldus) 5. Kood võib olla seotud keskkonnatingimustega (inimestel peaaegu ei esine), mingi kood, mis esineb, võib olla seotud keskkonnatunnustega – nt ritsikate laulu puhul oluline laulu rütm, mis on liigispetsiifiline, nad on kõigusoojased ning ka nende liigiomase laulu äratundmise võimekus sõltub temperatuurist, kui temperatuur liiga erinev, siis laulab üks liiga kiiresti, teine aeglaselt. Teine näide: mesilastants sõltub päikese nurgast, aga koodi sõltuvus keskkonnas ei oma praktilist tähendust ja mesilased suudavad ka natuke kompenseerida. SÜNTAKTIKA: repertuaar ja kood puudutavad teate koodi PRAGMAATIKA SEMANTIKA
lüüsitakse akrosoomi ensüümide toimel ja toimub spermi sisenemine. Sperm tungib munarakku ja ta mitokondrid lagunevad. Toimub spermi ja ootsüüdi membraanide kokkusualmine bindiini toimel. Spermi sisenemisele järgneb Ca-ioonide sissevool. Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kemotaktilised molekulid (peptiidid) on rangelt liigispetsiifilised. Samuti takistab vale spermi jõudmist munarakuni kallerkest, mis liigispetsiifiliselt peab sinna sattunud spermid kinni neid aktiveerides. Veel on liigispetsiifiline bindiin. Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon). Kiire blokaad toimub munaraku membraani elektrilise potentsiaali muutmisega (-70mV -> +20mV). Sperm saab munarakuga liituda aga ainult -70mV juures. Toimub kiiresti, aga on lühiajaline. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu, mis liigub perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku-
keskendumist; 3) ehmatav muster (liblikad tiibu lahti tehes); 4) hoiatusvärvus erk värv, näitab, et on väga mürgine 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi; Parasiit organism, kes hangib lõviosa ressurssidest ühelt või mõnelt peremeesorganismilt. Rohkem kui 50% asustavatest liikidest parasiidid igal liigil on vähemalt üks liigispetsiifiline parasiit. Jagunevad: Mikroparasiidid ( mikroobid) ja makroparasiidid Puhas kasvukiirus R0 (järglaste arv, mida keskmiselt üks isend elu jooksul toodab) R 0 = 1 stabiilne; R0 < 1 populatsioon hääbub; R0 > 1 populatsioon kasvab (epideemia) R0 suureneb kui a) Pikeneb aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks (L) b) Suureneb nakkusele vastuvõtlike isendite tihedus populatsioonis (S) c) Suurem parasiidi ülekandekiirus () R0 = LS
o Verminmine - teatud sensitiivne periood, kus organism õpib kogemuse seotult stiimuliga ja see kinnistub. - N. Tinbergen - Eksperimentaalse etoloogia rajaja J. Bowlby - Piaget'i mõjutaja - Arendas edasi sensitiivsuse teooriat, kiindumus ema ja lapse vahel, kui periood saab läbi siis kiindumust ei teki Etoloogilise teooria neli peamist ideed ·Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine ·Evolutsiooniline vaatenurk ·Õppimise eelsoodumus ·Etoloogiline metodoloogia KONTEKSTUALISM Lev Võgotski (1896-1934) - Sündis venemaal, juba 15-aastaselt kutsi väikeseks professoriks, särav talent - Psühholoogia Mozart; ta oli väga andekas. - Näeb konteksti ja isiku suhtlemist kui üht protsessi. - Sotsiokultuuriline arenguteooria o Vaatles lapse ja keskkonna vastastikust mõju
Suurus 1-100 kb. pTP10 on Corynebacterium striatum M82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus). Valdavalt paikneb geneetiline info nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA). Vähemalt mõnes elutsüklis esineb diploidsena, DNA hulka haploidses genoomis nimetatakse C väärtuseks ja on liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis, Väiksemad genoomid omavad suuremat aktiivsete transposonite klasside hulka, Genoomide kompleksust väljendatakse DNA reassotsiatsiooni kiiruse C0t½ kaudu. Sõltub omakorda korduv-DNA hulgast, G+C hulga intragenoomne varieeruvus väga suur (L ja H isohoorid). Geenid asuvad valdavalt GC rikastes
· Ligimeelitav kroonlehtede või küpsete voljade kromoplastid; · Lehtede värvuse muutumine enne varisemist kromoplastidesse kogunevad jääkained, millest taim tahab vabaneda. Leukoplastid: esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, mis ei muutu roheliseks ja fotosünteesivaks. Leukoplastide tuntud vorm on amüloplast, millel on põhiliselt säilituslik ülesanne, sinna kuhjub kas graanulitena või klastritena tärklis. Terade kuju on liigispetsiifiline. Plastiidid võivad üksteiseks üle minna: kromokloro porgandi juureosa üleminekud päikese mõjul; klorokromo viljade küpsemine, lehtede langemine; leukokloro kartulimugulates päikesekiirguse mõjul. 1 Rakubioloogia
Ligimeelitav kroonlehtede või küpsete voljade kromoplastid; Lehtede värvuse muutumine enne varisemist kromoplastidesse kogunevad jääkained, millest taim tahab vabaneda. Leukoplastid: esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, mis ei muutu roheliseks ja fotosünteesivaks. Leukoplastide tuntud vorm on amüloplast, millel on põhiliselt säilituslik ülesanne, sinna kuhjub kas graanulitena või klastritena tärklis. Terade kuju on liigispetsiifiline. Plastiidid võivad üksteiseks üle minna: kromokloro porgandi juureosa üleminekud päikese mõjul; klorokromo viljade küpsemine, lehtede langemine; leukokloro kartulimugulates päikesekiirguse mõjul. 16 Rakubioloogia
Rannaniit * + + + + Luhaniit * + + * + * + Pärandkooslusi kujundavad koos: 1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4.mullastik; 5.ümbritsevad alad ja nende elustik Erinevate keskkonnategurite mõju pärandkoosluste elustikule ja arengule Fundamentaalne niss-liigispetsiifiline ökoloogiliste amplituudide kogum erinevate keskkonnatingimuste suhtes Realiseerunud niss- keskkonnatingimuste ulatus, kus liigi isendid ka tegelikult elavad(fundamentaalse nisi alaosa ning on temast väiksem interaktsioonide tõttu teiste organismidega) Liebigi seadus (Shelfordi variandis) kõige enam piirab organismi kasvu see keskkonnategur, mis rahuldab kasvuvajadusi kõige vähem, s.t.
Lüsotsüüm Aluseline keskkond o Nahk: Higi Rasu Madal pH Normaalne mikrofloora o Silmad: Pisaratega pesemine Lüsotsüüm · Adhesioon o Kinnitumiseks on vaja retsptorit peremeesorganismi pinnal ja komplementaarset adhesiini bakteri pinnal o Seostumine on koe- ja liigispetsiifiline o Adhesiinideks võivad olla: Piilide tipuvalgud Rakukesta välismembraani valgud Rakukesta polüsahhariidid Kapsli polüsahhariidid Rakukesta teihhuuhapped (G(+) bakteritel) o Bakterite seostumist takistavad: Naha ja limaskestade epiteelirakkude pidev uuenemine Lüsotsüüm, antimikroobsed peptiidid, laktoferriin
ALUSELINE MULD (lubjarikas muld, pH üle7,5) Lubikas, angerpist, varretu ohakas, seakapsas. Mineraalainete transport mullas • Kolm võimalikku viisi mineraalainete kättesaamiseks: – otsene kontakt juurega (tavaliselt juuri 1% mulla mahust) – massivool piki veepotentsiaali gradienti (transpiratsioon, leostumine) - Liigispetsiifiline • Taime vanusest ja päevaajast sõltuv • Mulla kuivamisele tundlik (sademed soodustavad) • Toitainete ja vee omastamine võib aga aset leida juure erinevates piirkondades – difusioon piki kontsentratsiooni gradienti Massivoolu ja difusiooni vahekord sõltub taime vajadusest, iooni kontsentratsioonist mullalahuses ja efektiivsest difusioonikonstandist
levikumustrid võivad olla mõjutatud ka vertikaalsete mõjutuste ja varieeruvate suremuse riskide poolt erinevates piirkondades (Paris et al., 2007; Cowen & Sponaugle, 2009). Vastavalt sellele, kui hea või halb ühendatus teatud piirkondade või liikide vahel on, saame paremini planeerida merekaitsealasid ja kõike sellega seonduvat. Sinised koridorid suudavad vähendada liikide kadumise määra, kuid seda ainult keskmise suurusega fragmentidel, sest erinevate liikide puhul on liikumine liigispetsiifiline ja pinna järjepidev muutumine mõjutab oluliselt liigirikkust (Martin et al., 2006). 9 2.2. Merekaitsealade võrgustike olulisus Isoleeritud kaitsealad ei suuda tihtipeale pikaajaliselt säilitada bioloogilist mitmekesisust ning seepärast on vajalik luua kaitsealade võrgustik, mis ühendab nii olemasolevad kui loodavad kaitsealad (Roberts, 1997). Kui spetsiifilise kaitsealaga ühenduses olevad
ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas. Oksütotsiin - põhjustab emaka kontraktsioone ning lüpsmisel alveoole ümbritsevate müoepiteelirakkude ja silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e. kasvuhormoon, GH - organismi kasvu määrav liigispetsiifiline faktor, stimuleerib noorloomade kasvu ja valgu biosünteesi, täiskasvanutel toimib ainevahetuse regulaatorina, olles insuliini antagonistiks, põhjustades vere suhkrusisalduse suurenemist ja vähendades selle talletamist, suurendades rasvhapete kasutamist. GH toime avaldub insuliinisarnaste kasvufaktorite 1 ja 2 vahendusel (IGF-1ja IGF-2), mis sünteesitakse maksas. Folliikuleid stimuleeriv hormoon, FSH - stimuleerib ovariaalfolliikulite kasvu emasloomadel ja spermiogeneesi isasloomadel,
18,19 saj. Evolutsiooni ideed mis Darwinilt tulid on seotud teadmisega et loodus valib välja halastamatult need omadused mis on vajalikud ellujäämiseks. Darwin arvas et intelligentsus jt ja ka füüsilised struktuurid on evolutsiooni tulemus, kui need ellujäämist suurendavad on olemas kui ei siis kaovad. Vastandub biheiviorismile. Aktiivne organism kes elab loomulikus konkreetses keskkonnas. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: 1. Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. Pärilik ja kohastuv. Käitumine on stereotüüpne kõigil liigi esindajatel. Koosneb alati ühesugustest käitumisjärgnevustest. Käitumine ilmneb eelneva kogemuseta, mis oleks võimaldanud selle ära õppimist. Kindel käitumine on suhteliselt muutumatu. Käitumine vaatamata kogemusele ja õppimisele on kõigil liigi esindajatel sama. NT kõik laululinnu liigi esindajad hakkavad laulma suguküpseks saamisel sama laulu isegi kui nad ei
vetikatel ja taimedel, imetajatel ei ole kõige suurem genoom. DNA hulk on kõige suurem ainuraksetel, selgrootutel, putukatel ja kaladel. Väikseim bakteritel ja arhedel. 3. PPT 1. Kromosoomid (tsentromeerid, telomeerid, alleelid) kromosoomid (ingl. Chromosomes)- Eukarüootsetes rakkudes mitoosi või meioosi ajal nähtavad valkudega kondenseerunud DNA- molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). Kromosoomide arv rakkudes on liigispetsiifiline. Igas kromosoomis paiknevad geenid lineaarses järjestuses. Ka bakterite ja viiruste genoome nimetatakse sageli kromosoomideks. tsentromeer (ingl. Centromere)- Koht, kus kaks tütarkromatiidi on teineteisega seotud. Tsentromeeri piirkonda tekib ka kinetohoorne kompleks, kuhu raku jagunemisel seostuvad kääviniidid. telomeer (ingl. Telomere)- Eukarüootsete kromosoomide otstes paiknev unikaalne struktuur, mis ei lase kromosoomidel omavahel
Kindlat seost lesta nahahaavandite sageduse ja merevee reostuse vahel pole suudetud tõestada, kuigi on andmeid, et mõnedes saastatud piirkondades on seda patoloogiat sagedamini. Akuutsete v paranevate haavanditega kalu, eriti selliseid, kes on tugevalt kõhnunud, tuleb lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas.
hästi natuke spetsiifilisem ning risk viie aasta jooksul vähki haigestuda on pap-testiga uurituil 44x suurem kui HPV testiga. Tekitab emakakaelavähki, levib sugulisel teel. Seega võib vähk olla nakkushaigus. Kusjuures 100% emakakaelavähi juhtudest on viraalse tekkega. HPV kapsiidi valgud on L1 ja L2 geenidelt transleeritavad (late1, late2). Ta on DNA viirus, üks väiksemaid. Episomaalne tema genoom ei lülitu kromosoomi. HPV on hästi levinud ka loomadel, aga siiski liigispetsiifiline. Inglismaal on hästi palju koertel. Lisaks koespetsiifilised (ainult epiteeli, aga erinevad viirused nakatavad erinevat epiteeli). Madala riskiga HPVd vähkkasvajaid ei anna tekitavad kondüloome, tüükaid. P53 ja veel mõned hoiavad rakkude paljunemise kontrolli all. Vähkkasvaja tekib kui viirus integreerub kromosoomi ja blokeerib paljunemiskontrolli mehanismid ära rakud hakkavad paljunema. Lisaks blokeerivad immuunsüsteemi.
Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. · Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine · Evolutsiooniline vaatenurk · Õppimise eelsoodumus · Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik. Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu
NB! Need ei ole eksamiküsimused. Need on märksõnad, mille tausta teada. Eksamiküsimused (3 suuremat, 3 väiksemat) on pigem laiemat tüüpi ja integreeritud teadmistele suunatud. Põhinevad loengumaterjalidel ja üldisemas kontekstis seminarides käsitletud teemadel. Seminariartiklite üksikuid detaile eksamil ei küsita. Genoomi arhitektuur: • Liigispetsiifilised kromosoomid ja nende evolutsioon, homoloogia (sünteensuse) kaardid. Kromosoomistik on liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome. Näiteks inimestel on 46 kromosoomi, koertel 78, kassidel 38, tubakal ja kartulil 48 jne. • Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks. Eukromatiin on valdavalt dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on transkriptsiooniliselt aktiivne interfaasis. On geenirikas. Eukromatiini iseloomustab
DNA kompleks, mida on lihtne eraldada, seejärel eemaldatakse valk-DNA kompleks ja nende vahel olevad ristsidemed lõhutakse, proteinaasiga töötlemise järel on lahuses valgud ja DNA eraldi, DNA puhastatakse välja, selleks ajaks on proovi jäänud vaid see osa DNAst, millega oli seotud huvitav valk, tuvastatakse uuritava valgu seondumispiirkond. 16. Eukarüootsete kromosoomide morfoloogia. Kromosoomide arv, suurus, kuju on liigispetsiifiline. Karüotüüp on igale liigile iseloomulik metafaasi kromosoomide arv, suurus ja kuju. Kromosoomide värvimine teatud histoloogilised värvid seonduvad teatud metafaasi kromosoomialadega tugevamalt kui teistega, mistõttu moodustub kromosoomidele iseloomulik värvusmuster, värvitriipe saab kasutada kromosoomi pikkuse (vahemaade) hindamiseks ning teistest kromosoomidest eristamiseks. Milleks kasutatakse FISH analüüsi? Kromosoomialade täpsemaks kirjeldamiseks. 17
On oluline uurida loomulikku keskkonda Tunneb huvi bioloogiliste ja evolutsiooniliste sarnasuste vastu 17.-18.sajand Teadusharuna saame rääkida K.Z.Lorenz`st ja N.Tinbergenist. K. von Frisch - uuris loomade meeleelundeid J. Bowlby - suur osa on spontaansel tegutsemisel Etoloogilise teooria peamised ideed: K. Lorenz - põhiidee õppimisega ja selle eelsoodumusega Instiktid on loodud selleks, et ellu jääda (õppimine läheb sinna alla) Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine (näiteks linnu laul, inimeste refleksid - haaramine, imemine) - tekivad füüsilise küpsemise ajal meil on kaasasündinud käitumismustrid Evolutsiooniline vaatenurk - need omadused, mis soodustavad ellujäämist, antakse edasi Õppimise eelsoodumus - sensitiivne periood ehk kriitiline periood, kus ollakse
vaadata ja valikuliselt lahata. Liguloosi profülaktika tiigimajandeis seisneb kalatoiduliste lindude eemale peletamises ja hävitamises ning tiigipõhjade süstemaatilises töötlemises kloor või kustutamata lubjaga. Ümarussidest( Nematoda) põhjustatud haigused-nematodoosid. · Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõie seinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60)
ahenemine). ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas. Oksütotsiin - põhjustab emaka kontraktsioone ning lüpsmisel alveoole ümbritsevate müoepiteelirakkude ja silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e. kasvuhormoon, GH - organismi kasvu määrav liigispetsiifiline faktor, stimuleerib noorloomade kasvu ja valgu biosünteesi, täiskasvanutel toimib ainevahetuse regulaatorina, olles insuliini antagonistiks, põhjustades vere suhkrusisalduse suurenemist ja vähendades selle talletamist, suurendades rasvhapete kasutamist. GH toime avaldub insuliinisarnaste kasvufaktorite 1 ja 2 vahendusel (IGF-1ja IGF-2), mis sünteesitakse maksas. Folliikuleid stimuleeriv hormoon, FSH - stimuleerib ovariaalfolliikulite kasvu emasloomadel ja spermiogeneesi isasloomadel,
organismides. DNAs on informatsioon, mis realiseerub läbi RNA, moodustub valk ja see toimub läbi ribosoomi. Erinevates diferenseerunud rakkudes on valguprodukt (kus talle on pandud juurde teised molekulid) on erinev, aga muud asjad on üldjoontes samad. Genoom on rakus olev kogu DNA. Diploidsetes organismides loetakse genoomiks haploidset karnituuri. Kogu kromosoomis olev DNA on genoom. Genoom pole sama mis on karüotüüp, see on liigispetsiifiline. Genoom on nukleiinhape, kromosoom on kompleks nukleiinhappest ja tervest erinevast reast valkudest. Eukarüootidel on genoom paigutatud kromosoomidesse, prokarüootidel on ta tsirkulaane (plasmiidis või nukleoidis, üksainuke kromosoom). Genoom on pakendatud kuna rakk on väike. DNA molekul ühes kromosoomis on piisavalt pikk. et tagada DNA pakitus ja funktsionaalsus, on DNA omakorda erinevalt pakitud sinnamaani kuni saame mitootilise kromosoomi. DNA ja valkude kompleksi nimetatakse
omased sekundaarsed sugutunnused XI. Immuunsus ja selle liigid. 1. Antigeenid ja antikehad ning nende osalus organismi kaitsereaktsioonides ja haiguslikes protsessides. Immuunsus ja selle liigid: organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastupanuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes/organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. 1. Loomulik immuunsus – küllaltki püsiv a. Liigispetsiifiline b. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastavate antikehadega 2. Omandatud immuunsus 42 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks a. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt
o Sugunäärmete alaareng – meestel kuni suguvõime kaoni, naistele tekivad meestele omased sekundaarsed sugutunnused X. IMMUUNSUS JA SELLE LIIGID Immuunsus ja selle liigid: organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastupanuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes/organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. 1. Loomulik immuunsus – küllaltki püsiv 1. Liigispetsiifiline 2. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastavate antikehadega b. Omandatud immuunsus 1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida ka kokkupuutel haigustekitajaga ilma haigustunnuste avaldusmiseta. 2. Kunstlikult omandatud 1. Aktiivne – organism ise töötab välja organismi viidud nõrgestatud haigustekitaja mõjul kaitsekehad
taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Ökoloogiline amplituud jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele. Teguri mõju kogu amplituudi vahemikus pole organismile sama- teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest jääb mõlemale poole teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. Optimum on liigispetsiifiline. 60 Organismidevahelised suhted. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nim antropogeenseks teguriks. Sõltuvalt organismide vastasmõjule kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensialism,
annaabi.ee 
