DNA, geenid ja kromosoomid (0)

DNA; geenid ja kromosoomid
Geneetika – teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikust.
Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele ülekandumise seaduspärasusi ja uurib ka tunnuste avaldumise seaduspärasusi.
Pärilikkus – organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus, mis ei sõltu kasvust ja arengukeskkonnast.
Järglastele pärandatakse pärilik (geneetiline) informatsioon, mis koos keskkonnaga määrab nende tunnuste avaldumise.
Pärilikkuse kandja on organismi geneetiline süsteem (geenid koos neid kopeeriva mehhanismiga.
Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Selleks aineks on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Iga DNA ahel koosneb kahest pikast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud . Miks on valgud ka DNA ahel spiraalselt keerdunud?

Vähenevad DNA molekuli mõõtmed

Tagab parema kaitse kahjustavate mõjude eest.

Aitab pärilikul infol valikuliselt avalduda.
Organismi paljunemisel kandub infot sisaldav DNA kromosoomidega järglastele.
Kromosoom on pärilikkuse info kandja mis asub rakku tuumas ja koosneb DNA molekulidest.
Kromosoomide arv ja DNA molekulide arv valdavalt võrdne.
Kõikides rakkudes millel on rakutuumad on kromosoomid. Inimese igas keharakus on 46 kromosoomi. See on liigispetsiifiline. Äädikakärbsel 4 kromosoomi. Vere punalibledel puudub rakutuum.
Sugurakkudes on aga 23 kromosoomi. Seega laps saab viljastumisel kui sugurakkude tuumad ühinevad saadakse kokku 23+23 kromosoomi. Enne keharakku pooldumist peavad DNA ahelad kahekordistuma. DNA molekuli kahekordistumisel keerduvad ahelad kõigepealt lahti ja kumagi ahelale sünteesitakse uus paariline .
Geen on pärilikkuse elementaarfaktor.
Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud mis osalevad organismi elutegevuses ja ülesehituses. On ka selliseid geene mis kontrollivad teiste geenide avaldumist.
Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt. Üks neist on pärit isalt teine emalt. Ühel geenil on kaks eri vormi e. alleeli. Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõjuga. Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nim dominantseks alleeliks.
Allasurutud alleeli nimetatakse retsessiivseks alleeliks.
Geene saab funktsiooni alusel jaotada kaheks:

struktuurgeenid

regulaatorgeenid ülesandeks struktuurgeenide avaldumise kontrollimine.
1 geen  1 tunnus
1 geen  mitu tunnust N: pigmendi sünteesi määrav geen.
Palju geene  üks tunnus. Iseloomulik lai muutlikkuse aste. N: kasv, kehakaal, vaimsed võimed.