· Toiduprobleemid- toidupuudus · Mullastiku hävimine · Taastamatute loodusvarade liig kasutamine · Happevihmad · Kliima soojenemine 16. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälje moodustavad kulutused : · Eluasemele, · Transpordile, · Söögile · Igapäevastele kaupadele · Teenustele 17. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? Inimene vähendab liigirikkust, kuna inimesed hävitavad paljude loomade elupaigad ning inimtegevusega kaasneb ka maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljudele liikidele hukatuslikuks saanud. 18. Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus? · Vähendavad kohalikku liigirikkust 19. Millised piirangud kehtivad üksikisikutele Eesti looduskaitselisest seisukohast? · Liikumiskeelud (loodusreservaat) · Keskkonna saastamise vähendamine,
eristada kuivi ja märgi (soo)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Puisniitude liigirikkuse põhjuseks on pikaajaline ja regulaarne niitmine. Mullad on happelised. http://www.pky.ee/puisniidud/puisniidud.htm Saaremaa puisniitude muld on lubjarikas. Lääne Eestis aga happelised. Mullad on viljakad ja niisked. Liigirikkust mõjutab kasvutingimuste ruumiline ebaühtlus. "Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse" Vilju Lilleleht lk. 69
äravoolurežiimist ning toitainete võimalikust peetusest jõesängis. Saastatus mõjutab ka kalade populatsiooni. Kalade liikide arv on vähenenud Kiisa lõigus,kus ongi üks suurimaid reostatuse asupaiki. Kuid Kohilast ülesvoolu on kalastiku kesise seisundi põhjuseks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud jõelõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ning võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keila_joe_valgala_reostuskoormuse_uuring.pdf http://www.sakuvald.ee/documents/379795/588312/Seletuskiri+-+120914.pdf/bed70a80- 7836-449b-9681-56911caf6024
väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke Metsa harvendamine, jättes sinna 10-30 protsenti puid ja põõsaid. Loomade karjatamine Heinategu Puisniidult orgaanilise aine väljaviimine Elutingimuste ruumiline mosaiiksus Lääne-Eesti ja saarte muldade lubjarikkus (aluseline pH) soosib üldist taimede liigirikkust. Suure liigifondi olemasolu ehk ümbruskonna elustiku suur liikide arv Puisniitude säilitamine Kestev niitmine Võsastumise piiramine Ei tohiks ülesse harida põllumaaks Karjatadda vähem Tingimuste muutmine Hooldamise lõpetamine- Metsastumine, võsastumine Rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks Varise ja kuluhulga järsk tõus 800ha=0,017%(1999) VS 800 000ha=17%(1900) Puisniitude kaitse
Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega. Ühtlasi alanevad veetasemed, mis ohustab 20 miljoni inimese joogivee kättesaadavust. Doonaul on sageli toimunud hävitavad kevadised üleujutused. Suured reostused. Majanduslik kasutamine:
Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega. Ühtlasi alanevad veetasemed, mis ohustab 20 miljoni inimese joogivee kättesaadavust. Doonaul on sageli toimunud hävitavad kevadised üleujutused. Suured reostused. Majanduslik kasutamine: Doonau on üks peamisi Euroopa kaubanduslikke veeteid (läbib selliseid tähtsaid linnu nagu Viin, Budapest, Bratislava ja Belgrad). On joogiveeks 20 miljonile inimesele. Puhkemajandus, turism. Trans-Euroopa võrgustik.
Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast. Liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. 1-2 aasta tagant 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) 4) Ka mullaviljakus on väga oluline. 5) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Aluseline pH 3.Puisniidul läheb vaja rohkelt valgust ja sademeid.Inimesed peavad puisniitu iga 1-2 aasta tagant niitma , muidu see keskkond võsastub. Vajalik on mitmesuguste talgute korraldamine, mis turgutab puisniitude püsimajäämist. 4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning
·Suures mahus hüdroenergiat toodetakse Põhja- Ameerikas, Skandinaaviamaades, Hiinas ja Venemaal. Hüdroenergia eelised ·Energiat on võimalik toota siis, kui parasjagu vaja on. ·Elektrienergia tootmine kõige odavam. ·Hüdroelektrijaamad ei saasta õhku. Hüdroenergiaga kaasnevad keskkonnaprobleemid ·Jõevee omadused halvenevad. ·Veeorganismide arvukuse vähenemine. ·Rändetõkked kaladele. ·Üleujutused. ·Majanduslik kahju (rikutud veekogu looduslikku seisundit ja liigirikkust on keeruline ja kulukas taastada). Geotermaalenergia ·Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia, mis on põhiliselt tekkinud radioaktiivsete elementide lagunemisel. · On olemas rohkem kui ühte tüüpi geotermaalenergiat, kuid soojuse ja elektri tootmiseks kasutatakse peamiselt ainult ühte hüdrotermilist energiat. · Euroopas kasutusel 18.sajandist. · Elektrienergiat hakati tootma 20. sajandi alguses. · 1960 hakkas USA-s tööle esimene geotermaalelektrijaam.
Loomade kohastumistes on põhilised öine eluviis, maa sees koobastes elamine ja higinäärmete puudumine. Samuti on nad harjunud tarbima vähe vett (nt kaamel). Eesti kuulub parasvöötme segametsade vööndisse, kus kõige loomulikum taimekooslus on mets, liigniisketes kohtades ka niit ja soo. Eraldi taimekooslusena saab vaadelda ka rannikuid, luiteid, veekogusid. Eesti taimkattes on umbes 1500 liiki ja 550 liiki samblaid, 800 liiki samblikke ja 3000 liiki vetikaid. Taimkatte liigirikkust soodustavad mullastiku mitmekesisus, kliima üleminekuline iseloom, pikk rannajoon. Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused on puisniidud. Lisaks viljakale mullale soodustavad liigrikkust hõredalt kasvavad puud. Selle tulemusena kasvab puisniitudel nii metsa kui ka niidutaimi. Näiteks kaitsealusel Laelatu puisniidul on loendatud 465 erinevat taimeliiki. Tegu on väga liigirikka alaga, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt
uued vaenlased jne.) Mida väiksem populatsioon ja väiksem geneetiline mitmekesisus, seda ohustatum populatsioon Too näide! Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosüntees Mulla teke Kliima kujundamine. CO₂ sidumine, sademete hulga säilitamine, õhuniiskuse reguleerimine, temperatuuri reguleerimine Rannikualade puhver Erosiooni vähendamine Inimesele: põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, tööstustoorainena, tervise säilitamiseks, keskkonna puhastamiseks
pikkamööda harvendades, võsa lõigates, loomi karjatades ning lehisvihtu ja hilisemal ajal heina tehes. Puisniitude levik laienes kiiresti pärast vikati laialdasemat kasutuselevõttu esimese aastatuhande teises pooles p.Kr. Tegurid püsimajäämiseks Puisniidu regulaarne niitmine: tekitab ja hoiab tasakaalu metsa ja niiduliikide üheaegse esinemise vahel Muldade lubjarikkus soosib üldist taimede liigirikkust Mõõdukas mitmekesine inimmõju (puudepõõsaste raiumine, okste pügamine, pinnase tasandamine ja riisumine, lõkke tegemine) Tingimuste muutumine Muldade viljakuse kadumise tagajärjel hukuvad ka taimed. Puisniitude niitmata jätmisel kasvab puisniit liiga rohtu, taimedel ja loomadel võimatu seal elada Osakaal Eesti looduses Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammipuisniite
põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. Probleemiks on järves tekkiv hapnikupuudus. Lindude kaitseks on loodud LoodePeipsi linnuala ja Sahmeni loodusala. Luidete ja nende vahele tekkinud sooalade taimekoosluste kaitseks on Järvevälja ja Smolnitsa maastikukaitseala. Et hoida kalade liigirikkust on kalade püügi kogustele peale pandud kvoodid ja kalade kudemisajal ei tohi neid püüda.
mis omakorda teeb vee häguseks. Mistõttu halvene veesisese suurtaimestiku, veeselgrootute ja kalade elukeskkond ning nende arvukus langeb. Tekib bakteritele ja seentele soodne elukeskkond ja nad hävitavad kogu vees oleva hapniku, mis toob kaasa veekogu täieliku hävingu. 3) Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on kiirelt tõusnud fosiilsete kütuste põletamise tagajärjel. 4) Küttimine ohustab suuresti liigirikkust. 4. Kuna paljud liigid on oma looduslikest elupaikadest välja surnud või ei saa inimetegvuse tõttu säilida, on Maa liigirikkuse säilitamisel oluline roll GEENIPANKADEL, LOOMAAEDADEL, SUUTREL AKVAARIUMITEL, BOTAANIKAAEDADEL, SEEMNEPANKADEL. (ka kaitsealad) 5. Looduskaitse maailmas ja Eestis Väga palju on loodud ülemaailmseid lepinguid ja konventsioone, millega tagatakse looduskaitse. Eesti on ühinenud nt AEWA ja EUROBATSiga
Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra! Läänemere rannikualade tõus ja mõõn on VÄHEMÄRGATAVAD, 3 cm. Soomes on graniitrannik, Lätis on levinud pikad liivarannad. Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast! Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aasate tagusesse aega! Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust! Kasari jõgi toob aasta jooksul tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. RANNIKULÕUKAD on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud! Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Seal kasvavad mitmed soolalembesed taimed, nagu rannikas, rand-teeleht, soolarohi jt. Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned, lagled!
läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida liigirikkust, mis kohati 1 ruutmeetri kohta ületab ka troopiliste metsade oma. Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimused, nii varju kui valgust ning tekib piisavalt huumust, et taimed saaksid edukalt meid oma kohalolekuga õnnistada. Kliima on seal sama heitlik, kui eesti suvi. Aastaajad vahelduvad ja kunagi ei või teada, et järgmine talv võib meenutada hoopis kevadet või suvi hoopis sügist. ..........................................................................................................
ootavad enamasti tsoneeringute kohendamist, olles seni paiguti hellas ooteseisundis. Kummaline on seegi, et Eesti kaitsealade sihtkaitsevööndites võib igaüks piiranguteta seeni korjata. Näiteks Austria Salzburgi liidumaal keelab seadus kõikjal korjata või hävitada mittesöödavaid või tundmata seeni. Ja ikkagi! Osalt küll tänu Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustustele on meil loodud head eeldused kaitsta teiste elusolendite kõrval paremini ka seente liigirikkust. Enamik kaitsealuseid seeneliike on huvilistele tundmatud ja oma tagasihoidliku välimuse tõttu ka vähe märgatavad. Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9, II kategoorias 27 ja III kategoorias 10. 2004. aasta looduskaitseseaduse alusel on võetud kaitse alla 17 varem kaitseta liiki: I kategooria: II kategooria: poropoorik Amylocystis lapponica lepa-kärbseseen Amanita friabilis
- Jäätmed - Toidupuudus 11. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? - kodu - transport - söök, jook - kaubad, teenused kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge: - säästa vett (mitte lasta veel joosta, kui hambaid pesed) - säästa energiat (kustutada tuled toas, kus parasjagu ei viibi) - käi jala või kasuta ühistransporti - sorteeri prügi 12. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? SUURENDAB: looduskaitse all olevad liigid, looduskaitse alad, mutandid(eesel) VÄHENDAB: kasvukohtade/elupaikate hävitamine/killustumine/killustamine/reostamine/vaesestumine, kliimamuutustega, võõrliigi sisse toomisega, haiguste levitamisega, EESTIS: Kõige liigirikkamad (taime)kooslused puisniidud (ühel ruutmeetril üle 70 taimeliigi). Põhjuseks metsa ja niidukoosluse koosesinemine Kõige liigivaesemad rabad ja vähetoitelised järved. 13
elupaikadena. Eesmärk on kaitsta lindude pesitsus- ja sulgimispaiku. 7.Ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelist kaubastamist puudutav kokkulepe. Eesmärk on lõpetada ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubutsemine ja korraldada rahvusvaheline järelevalve. 8.ÜRO bioloogilise mitmekesisuse kokkulepe. Eesmärk on kaitsta maailma ja eriti troopiliste vihmametsade liigirikkust. 9.ÜRO kliimamuutuste kokkulepe. Eesmärk pidurdada kasvuhoonegaaside tootmist ja metsade hävitamist. Mõisted: Keskkonnaseire tegeleb keskkonnaseisundi pideva jälgimisega. Keskkonnaseisundi hinnang annab ülevaate seire vaatlustulemustest ja käsitleb hetkeolukorda vaatluse momendil. Keskkonnaseisundi prognoos on püüe ette ennustada keskkonna olukorda tulevikus lähtudes seire tulemustest.
Põllumajandustootmise intensiivistumine vähendab põllumajandusmaastiku mosaiiksust ja looduslikele liikidele sobivaid elupaigatüüpe (M. Semm 2003). Põldude liigirikkus Liigirikkuse seisukohalt tuleks oma talu maadel säilitada vanad taluasemed, kivivaredega või kännuhunnikutega jäätmaasiilud, metsatukad jms., sest nad on olulised pesitsus ja varjupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele. Sageli on võimalik põllumajandusmaastike liigirikkust ja maastikulist mitmekesisust ise suurendada, rajades näiteks mitmeaastase taimestikuga põllupeenraid, põõsasribasid, märgalasid. Lisaks saab põllumees hoida ja aidata oma talu ümbruskonnas talvituvaid loomi ja linde talviste söögipaikade rajamise ja pesakastide valmistamisega (M. Semm 2003). Servaalad (põllupeenrad) Kahe koosluse vahele jääv servaala on oluline paljudele liikidele. Metsaservade
Tutvustatakse meetodeid elurikkuse säilitamiseks linnades ning selgitatakse selle olulisust. Väga asjalik ja huvitav allikas. 16. Heldur Sander. Anders Levald. Loodus linnas, linn looduses. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/5 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1093 Artikkel käsitleb haljasalasid linnamaastikus- nende kujunemist, nende tähendust linnamaastikus eri aegadel, liigirikkust, vanu ja uusi parke, omandisuhteid, hooldamist, jätkusuutlikkust, raha, linnametsi, rohelisi konflikte. Tuuakse erinevaid konkreetseid näiteid. 17. Heldur Sander. Tallinna pargid ja puiesteed. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/6 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1143 Artiklis räägitakse Tallinna parkide jätkusuutlikkusest, nende ajaloost, otstarvetest. Samuti haljastusest ning ka arusaamatustest linnahaljastuse ümber. Käsitletakse erinevaid konkreetseid
jahipidamine, loomade ja taimedega kauplemine, rahvameditsiin (loomade arvelt). Võõrliigid - tänu rahvusvahelise kaubanduse ja turismi tõttu satuvad paljud taime ja loomaliigid, mikroorganismid ja viirused üha sagedamini alale, kuhu nad inimese kaasabita ilmselgelt ei satuks. Võõrliikide sissetoomise eesmärk on suuremalt jaolt ikka selleks et arendada põllumajandust ja iluaiandust. Teiseks et suurendada jahiloomade liigirikkust ning samas satuvad võõrliigid erinevatesse kohtadesse ka juhuslikult. Haigused - suurenenud inimeste liikuvus, inimasutuste laienemine ja võõrliikide loodusesse asustamine on haiguste levikule oluliselt kaasa aidanud.
lokaalset elupaika asustavate koosluste liigiline mitmekesisus, Regionaalne mitmekesisus hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega, Globaalne mitmekesisus kogu maakera liigiline mitmekesisus.Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid:Laiaulatuslikud globaalsed või regionaalsed mõjutused:Ajalugu ja vanus,Geograafilised gradiendid ,Territooriumi suurus ,Isolatsioon või saarelisus Kas laiuskraadi gradient per se saab mõjutada liigirikkust Maal? Laiuskraadi gradiendiga korreleeruvad paljud klimaatilised faktorid, eluskoosluste produktiivsus, mitmed geoloogilis-ajaloolised protsessid jne. Tegemist on kompleksgradiendiga. Miks on on suurtel laiuskraadidel väiksem bioloogiline mitmekesisus?1)Füüsiline keskkond varieeruv (näiteks aastaajad)2)Organismid ei saa olla väga spetsialiseerunud 3)Keskkonnatingimuste suur varieeruvus võib viia kiirele väljasuremisele (näiteks üks halb talv).Vertikaalsed diversiteedi
[13] Roomajad on levinud kõikidel mandritel (peale Antarktise) ja kõikides kliimavöötmetes samuti (peamiselt soojematel aladel) meredes ja ookeanides. Roomajate levik minevikus hõlmas ka külmemaid piirkondi kui tänapäeval. Praegune asustus on seotud roomajate keskkonna temperatuurist sõltuva kehatemperatuuriga. Suur osa praegusaja roomajaid on lihatoidulised. [13] Antud töö eesmärk on võrrelda Eesti roomajate liigirikkust Soomega ja leida liikide ohustatus ning selle põhjused. Püüda seletada nende liigirikkuse põhjuseid liigirikkust määravate tegurite alusel. Selles töös leian ka Eestis ja Soomes roomajate liikide arvukuse. Samuti püüan leida vastuse küsimusele: ,,Miilist rolli roomajad toiduahelas täidavad?" . Eesti roomajad Eesti roomajad on Eesti Vabariigi territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Eestis on 5 liiki roomajaid, kes kõik kuuluvad looduskaitse alla
sügavustes umbes 4 kraadi. 5.Põhjapoolkeral on pinnakihi temperatuur 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Kuna: 1)maismaal ja maailmamerel on erinev vahekord. 2)lõunapoolkera polaaralade temperatuur on 10-15 kraadi madalam kui põhjapoolkeral, mis jahutab vee ja õhu temperatuuri rohkem. 3)hoovuste mõju. 6.Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2)sulfaadid 3) karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli. 7.Soolsuse põhjused erinevatel laiustel on: 1)ekvaatori all väiksem- palju sademeid. 2)arktilistel aladel väiksem- magedat vett lisandub jõgedest, liustike sulamisveed, väike aurumine. 3)parasvöötmes väiksem- lisandub palju magedat vett jõgedest, aurumine väiksem. 4)lähistroopilistel aladel suurem- suur aurumine. 8.Maailmamere tähtsus: 1)vetikad toodavad suure osa hapnikust. 2)on liigiliselt väga mitmekesine, soodne elukeskkond paljudele liikidele.
Erineval produktiivsus tasemel erinev. Juurkonkurents leevendub tänu toitainete produktiivsuse suhte kasvule ja konkurents liigub maa peale. Kui rohumaad eutrofeeruvad, siis sellega konkurents muutub. Algselt on juurkonkurents (sümmeetriline), mis liigub üle võsukonkurentsiks (rohkem asümmeetriline). Suured liigid kasvavad suuremaks ja väiksemad jäävad veel väiksemaks (väljasuremine). Süsteem saab sümmeetrilise konkurentsi oludes oma liigirikkust säilitada. Asümmeetriline, mis kasvab ajas. Väike väiksemaks ja suurem suuremaks. Oluline liikide väljasuremises! Kassitapuliste näide: 4 isendit võsu konkurentsis!!! 6. Millised tunnused määravad taimeliikide konkurentsivõime (konkurentse mõju tähenduses, konkurentse vastuse tähenduses)? Konkurentsivõime on konkurentne mõju. Konkurentse mõju tähenduses määravad taimede puhul konkurentsivõime biomass ja sellega seotud parameetrid ning suure biomassi saavutamise kiirus
Matsalu rahvuspargis asuvad Euroopa ühes suuremad ranna- ja luhaniidud, sest seal on olulised lindude pesitsuskohad. Rannaniitudel on sobiv pidada loomi nagu lambad ja hobused, kes hoiavad niidu puhtana, et see ülearu rohtu ei kasvaks. Niitude omanikud peaksid nende eest hoolitsema, et võsa ei pääseks võimutsema. Niitude liigirikkus sõltub sellest, kuidas neid hooldatakse. Ohtlik on niitudel kulu põletada. Hoides niite, hoiame neis olevat taimede ja loomade liigirikkust. 2. NIIDU TAIMESTIK Niitude taimestik on kõigi teiste meie elukooslustega võrreldes märksa liigirikkam. (1) Põhiosa taimedest moodustavad kõrrelised. Niisketel niitudel asendavad kõrrelisi tarnad. Eesti liigirikkaimad niidud asuvad Lääne-Eestis. Nii on Laelatu Kaitsealal loendatud 465 erinevat taimeliiki. (3) Niidu taimestik jaguneb järgmisteks osadeks: 1) kõrrelised, 2) liblikõielised, 3) teised niidutaimed. Kõrrelise vars on nagu sile toru, milles on paksemad kohad
puurkaevudes. Ülevaade Võru veekogudest andis selge pildi sellest, et vee kvaliteeti üritatakse parandada iga aastaga järjest enam, kuid see on raskendatud, sest näiteks suureneb prügi hulk ja ka inimeste hoolimatus. Võru linna veekogudest kõige puhtam on Kubija ja saastatuim on Tamula järv. Vee saastatust parandatakse vee puhastamisega. Võru linna maapind on toitainete rikas, kuid seda rikuvad peamiselt laienev teedevõrgustik ja reovesi. Maapinna reostus vähendab ka taimede liigirikkust. Võru linna maapinda tasakaalustavad enim metsad. Tõin välja ka graafiku Võrumaa pinnasest. Linna õhk on saastatud enim tänu sõidukite heitegaasidest ja tööstushoonetest, mis paiskavad õhku ohtlikke kemikaale. Õhu reostust saab vältida, kasutades keskkonnasõbralikke meetmeid. Kasutades ühistransporti ja keskkonnasõbralikke kütuseid. Samuti tuleb linnas propageerida keskkonnasõbralikku eluviisi. Ka õhu puhul on olulised puhtuse säilitajad
ei ole rajal märkimisväärseid tõuse ega langusi. Rada on raske näiteks lapsevankriga loodust nautima tulnud inimestele, sest rada 1 on tõesti liiga kitsas ning kivine selle jaoks. Vajalikud jalanõud sõlutvad aastaajast, kuival perioodil piisab mugavatest matkajalanõudest, vihmasel perioodil on vajalikud veekindlad jalanõud. Rada on kõige huvitavam suvisel ajal, mil on näha sealset liigirikkust. Sügisel leidub metsa all palju seeni ning ajalooga võib tutvuda igal aastaajal. Rada on peamiselt vaid metsavaheline, läbib, vaatluspunktides on näha kas niiduala või vaated astangule, kuid nende juurest keerab rada kohe siiski metsa tagasi. Rada on tähistatud teeviitade ning puudele tehtud märgistega (Joonis 6). Raja skeemi ning asukohta näitav teabetahvel on vaid raja alguses ning keskusehoones. Raja alguses keskuse
sest maismaal ja maailmamerel on erinev vahekord, llõunapoolkera polaaralade temp. on 10-15 kraadi madalam, kui põhjapoolkeral ning lisaks ka hoovuste mõjul. 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku. Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2)sulfaadid 3) karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli. 7. Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? *lähistroopilistel aladel suurem aurumine- aurumine suur *parasvöötmes väiksem, lisandub palju magedat vett jõgedest aurumine väike *ekvaatori all väiksem- palju sademeid *arktilistel aladel väiksem,magedat vett lisandub jõgedest väike aurumine 8. Maailmamere tähtsus Maailmamere tähtsus- see kujundab Maa kliimat, on liigiliselt väga
liikurmasinad (lennukid, autod, rongid jne)). 5.) Mis on süvaökoloogia platvorm? (8 printsiipi) Süvaökoloogia 8 printsiipi: 1.) Elu on mitmekesisuses väärtus omaette, mis ei sõltu tema kasulikkusest inimesele. 2.) Elurikkus ja mitmekesisus näitavad tema heaolu ja on väärtused iseeneses; nad toetavad inimeste ja muude organismide eluväärtuse eneseteostamist Maal. 3.) Inimesel pole õigust vähendada looduse mitmekesisust ja liigirikkust, v.a. elutähtsate vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. 4.) Inimese mõju maailmas on liiga suur ning seoses maakera elanike arvu kasvuga on see muutunud halvaks/ohtlikuks; looduse ja elu heaolu eeldab vähemat hulka inimesi. 5.) Inimese elustiil on selle mõju võtmeelement- muutused inimese elutingimustes eeldavad muutusi majandus- ja tehnopoliitikas, inimühiskonna ideoloogiates.; 6.) Elu, sh kultuuriline mitmekesisus on tagatud vaid siis, kui üldine inimmõju keskkonnale
Lambad on rohkem valivad, eristades taimi liigilise täpsusega. Eelistatud on sarikalised, mitmed kõrrelised ja käpalised ning puittaimedest lodjapuu. Veised on vähem valivad, eelistavad siiski kõrrelisi. Söödavaks osutusid ka toksiline maarja-sõnajalg ja maikelluke. Kui loomadele karjamaal lisasööta ei anta, siis üldine toitainete bilanss oluliselt ei muutu. Lisasöötmine toob toitaineid juurde ning suureneb pinnase viljakus. See vähendab rohustu liigirikkust, domineerima võivad hakata suurekasvulised nitrofiilsed liigid. Tugevasti karjatatavatel aladel on muld õhuvaesem ja struktuurilt taimekasvuks ebasobivam. Rohukamara tallamine suurendab mosaiiksust mikrorikete tekkimise tõttu, näiteks loomade jälgedes. See suurendab seemnelist levimist. Paljud liigid on tundlikud tallamise suhtes ja kõrge karjatamiskoormuse juures kaovad, nt. käpalised. Kariloomad ei söö oma väljaheidete kõrvalt, mis võimaldab paljudel taimedel (sh
[3] Pinnase kobestamisega aitavad sipelgad kaasa mullareaktsiooni ja metsauuenemistingimuste paranemisele. Puudel ronides levitavad nad viirusi ja baktereid, mis põhjustavad putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest nad toituvad, aitavad kuklased kaudselt kaasa metsale kasulike parasiitputukate arengule, kes suguküpseks saamiseks vajavad samuti lehetäinestet [4] Käesolevas referaadis võrreldakse sipelgate liigirikkust erinevates riikides ja liigirikkuse tegureid. Üldkirjeldus Sipelgad (Formicidae) on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad kes moodustavad sipelglaste (Formicidae) sugukonna. Maailmas on umbes 15000 liiki, kellest põhiosa elavad troopikas. Eestis on aga 53 liiki sipelgaid. [1] Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased(Lasius) ja punakad raudsikud (Myrmica).
võivad teha näiteks hoovused või voolud. Planktoni leviku seisukohalt viitavad sinised koridorid (ja nendega seonduv passiivne transport hoovuste kaudu) põhjaelustiku mittejuhuslikele biogeograafilistele levikumustritele. [4] Sinised koridorid suudavad vähendada liikide kadumise määra, kuid seda ainult keskmise suurusega fragmentidel, sest erinevate liikide puhul on liikumine liigispetsiifiline ja pinna järjepidev muutumine mõjutab oluliselt liigirikkust. Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum ja seda nimetatakse bentaaliks. Veekogude põhjaelupaikadele on iseloomulik rikkalik struktuurne suure- ja väikseskaalaline varieeruvus ning see on tihedalt seotud füüsikalise settimisega. Nende varieeruvate skaalade identifitseerimine ajas ja ruumis on oluline eeldus selleks, et mõista erinevaid protsesse, mis on ökosüsteemides tekitatud nii biootiliste kui abiootiliste tegurite mõjul
Väldituks osutuvad ohakad, harilik mailane, lamba- ja punane aruhein, kadakas, kuusk, sarapuu. Veised on vähem valivad, eelistavad siiski kõrrelisi. Söödavaks osutusid ka toksiline maarja-sõnajalg ja maikelluke. Kui loomadele karjamaal lisasööta ei anta, siis üldine toitainete bilanss oluliselt ei muutu. Lisasöötmine toob toitaineid juurde ning suureneb pinnase viljakus. See vähendab rohustu liigirikkust, domineerima võivad hakata suurekasvulised nitrofiilsed liigid. Tugevasti karjatatavatel aladel on muld õhuvaesem ja struktuurilt taimekasvuks ebasobivam. Rohukamara tallamine suurendab mosaiiksust mikrorikete tekkimise tõttu, näiteks loomade jälgedes. See suurendab seemnelist levimist. Paljud liigid on tundlikud tallamise suhtes ja kõrge karjatamiskoormuse juures kaovad, nt. käpalised. Kariloomad ei söö oma väljaheidete kõrvalt, mis võimaldab paljudel taimedel (sh.
kasutanud. Niitude kadumine toimub üha kiiremas tempos. Karta on, et järgmise mõnekümne aasta jooksul kaob enamik neist meie maastikupildist ning säilivad vaid looduskaitsealadel. Õnneks on olemas loodukaitseorganisatsioonid, kes hooldavad niite nii, et nende looduslik omapära säiliks. Üha enam põllumehi pöördub tagasi looduslike põlluharimismeetodite juurde ühest küljest ei ohusta need niite, teisalt aga aitavad säilitada nende liigirikkust. Riiklikud dotatsioonid võivad mõjutada põllumehi säilitama niitudel elutsevate kaitsealuste loomaliikide ellujäämisvõimalusi. Niisugustel püüdlustel võib aga olla ka 8 lisakasu. Näiteks kõrge õistaimede sisaldusega "magusa" heina eest maksavad hobusekasvatajad meelsasti kõrgemat hinda. Paljudes piirkondades on aga kaitsmiseks juba liiga hilja: looduslikud niidud on lakanud olemast
praegust maastikustruktuuri, liikide levilaid ja elukohavalivust, võivad mõnedki liikidest kaduda väga suurelt alalt. Pealegi on väljasuremisvõlg võrdlemisi universaalne nähtus, mis suuremal või vähemal määral annab tunda kõigis hiljutise killustumise all kannatanud kooslustes. Looduskaitse seisukohalt on väljasuremisvõlg väga oluline. Loendades liikide arvu, võtmata samas arvesse hiljutisi maastikumuutusi ning nende tõttu toimuvaid tulevasi väljasuremisi, võime liigirikkust tunduvalt ülehinnata ja samas koosluse ohustatuse taset alahinnata. Teadmine, et liigirikkus on tugevalt seotud pindala ja sidususega, lubab näha koosluste tegelikku tulevikku ning samas annab võimaluse kadumisohus liikide kaitseks veel midagi ette võtta. Nimeta paleosoikumi ajastud, millises ajastus toimus elurikkuse kiire kasv ja kuidas seda nimetatakse? Ajastud: · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · DEVON 416-359,2 m.a.t.
loomastiku kaitse kohta – nn loodusdirektiiv – ja euroopa nõukogu direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv Eestis looduskaitseseadus. 28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks – lk 221 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik – liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. -tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239) 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255 Kas maksimaalset liigirikkust saab tagada pigem ühel suurel looduskaitsealal või pigem paljudel väiksematel, kuid kokku sama suure üldpindalaga kaitstavatel aladel. Looduskaitse mapp 2010 31. Vanimad looduskaitse alla olevad alad Eestis Vaika linnukaitseala, Järvselja looduskaitseala, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel jugapuude kaitseala, Kuressaare lähistel asuv Linnulaht 32. Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering
N2=1/lambda E2,0=N2/N0 N2 on väiksem või võrdne N0 1. Tasakaalulisus kas taksonoomiline mitmekesisus on oma loomult tasakaaluline nähtus või suurus? St kas ta kujuneb välja mingite vastandlike jõudude tasakaaluseisundite või mitte. Kas see tasakaal on püsiv või mitte. 2. Kas kooslused on/võivad olla liikidega küllastunud? 3. Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel? Tabel. Wallace püüdis seletada troopika liigirikkust. Niiskes troopikas on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. MacArthur ja Wilson uurisid kuidas ühel saarel kujuneb välja elustik ja diversiteet. Graafik. Koosluste kujunemine on nissiruumi täitumine bioloogiliste liikidega. Gause reegel. Joonis. Immigratsioon ja konkurentne väljatõrjumine hoiab asja tasakaalus.
No ma pakun, et neid organisme, mida on rohkem, neid on rohkem kirjeldatud. Või ma ka e tea tegelt :D loogiline oleks. 32.Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse gradiendil (konspekt); Liigirikkus muutub väiksemaks ekvaatorist eemaldudes. (erandiks samblikud ehk jägalad, mis on väga liigirikas tundras) Wallace püüdis esimesena vastata küsimusele, miks maailma erinevates kliimavöötmetes on liigirikkus nii erinev. Püüdis seletada troopika suurt liigirikkust ja väitis, et niiskes troopikas on palju liike, kuna seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. 33.Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil (konspekt); No seda vastust ma ei leidnud. Võtke loogiliselt :D kui sügav on, siis on vähem liike, kõrgemal ka. No
47% 10% Ümar- ja vihmaussid Koorikloomad 9% Teised lülijalgsed ja 14% väiksed selgrootud Joonis 1. Maa bioloogilise mitmekesisuse jaotus (Threats to... 2015) 10 On oluline mõista kui palju erinevaid liike eksisteerib teatud keskkonnas, et kasvatada ja säilitada liikide mitmekesisust. Selleks, et kirjeldada mingi keskkonna liigirikkust on teadlased kasutusele võtnud valemi, mida nimetatakse bioloogilise mitmekesisuse indeksiks. Bioloogilise mitmekesisuse indeksi valem (How to calculate... 2015) a (1) =c b kus a– kogu liikide arv kindlaks määratud alal, b– kõikide isendite kogu summa, c– bioloogilise mitmekesisuse indeks. Kui bioloogilisest mitmekesisuse häirimine toimub pidevalt ja järjekindlalt, siis peab valmis olema rasketeks tagajärgedeks
ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Umbes 400 miljonit aastat tagasi, täpseid andmeid pole. 5) Kumb on suurem, kas funktsionaalne või realiseerunud nišš? Funktsionaalsus on toimivus, ning realiseerunud on juba toimiv 6) Mis eristab liigifondi kontseptsiooni traditsioonilise ökoloogia teooriatest? Liigifondi kontseptsioon-mille kohaselt kujundab mingi antud koosluse liigirikkust eelkõige sealne liigifond. 7) Joonista mõni ökoloogiline seos, millel saab teljed ära vahetada. 8) Kas reduktsionism on hea või halb? Kuidas see sõltub skaalast? Reduktsionism (inglise reductionism) on metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonis Reduktsionism teaduses kui seda kasutada õige vaatevinkli juures vb hea, kuid kui valesti kasutada on halb????
Evaporatsioon jääb maismaal sademetele alla sest ookean „toidab” maismaad sademetega. Jääb üle C. 4. Kõrgsoos ehk rabas: A. Seotakse süsinikku rohkem kui hingamisel vabaneb? B. Seotakse süsinikku sama palju kui hingamisel vabaneb? C. Seotakse süsinikku vähem kui hingamisel vabaneb? Kuna rabas süsinik ladestub, peab fotosüntees ületama hingamise. Õige on A. 5. Kas saarte biogeograafia teoorias vaadeldakse liigirikkust saarel kui: A. Evolutsioonilise aktiivsuse lõpp-produkti? B. Liikide immigratsiooni ja ekstinktsiooni tasakaaluseisundit? C. Konkurentsitasakaalu seisundit? D. Primaarsete produtsentide ja lagundajate tasakaalu seisundit? MacArthuri ja Wilsoni teoorias vaadeldakse saare liigirikkust kui sisserände ja väljasuremise tasakaalu. Õige on B. 6. Milline järgnevatest on sünonüümipaar? A. kohort – kooslus; B. genet – genoom; C. konsortsium – ökosüsteem; D
Tartu teadlaste töö näitab, et inimese ajalooline mõju võib loodusele olla vägagi positiivne. Botaanikaprofessor Meelis Pärteli sõnul võivad muistsed asulakohad veel praegugi olla rohkem kui kaks korda liigirikkamad muudest aladest. Tuhandeaastase küla ümbruskonnas kasvab ühel ruutmeetril kuni 50 taimeliiki, sellest kümmekonna kilomeetri kaugusel aga juba kõigest 25. ,,Selline seos, et muinasaja inimasustuse järgi on võimalik seletada tänast liigirikkust, tuli meie töös välja esmakordselt," tõdeb Pärtel. Taimedele kõige sobivam ,,inimtihedus" on keskmiselt kümme inimest ruutkilomeetri kohta. Kui inimesi elab piirkonnas vähem, ei suuda nad maastikku omatahtsi kujundada ning niidud kasvavad võssa. Kui aga inimeste arvukus on tunduvalt suurem, viljelevad nad taimede seisukohalt juba liiga intensiivset põllundust või loobuvad põllumajandusest tööstusliku eluviisi kasuks
41. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks, Gini indeks, Shannoni indeks, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil; Simpsoni indeks on sama, mis anti-diversiteedi e dominantsuse indeks (). Mõõdab, kui suur on tõenäosus, et kaks kooslusest juhuslikult valitud isendit, on samast liigist. = pi2 Gini indeks on Simpsoni indeksi vastand. Mõõdab, kui suur on tõenäosus, et kaks kooslusest juhuslikult valitud isendit, on erinevast liigist. Arvestab korraga nii liigirikkust, kui ühtlust. Diversiteet = 1- Shannoni indeks (H´)näitab korrapäratust e entroopiat. Liigi osakaal on korrutatud naturaallogaritmiga liigi osakaalust H´ = p i lnpi Ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil: Kui ühtlus on maksimaalne (liike ühe palju), siis Simpsoni indeksi pöördväärtus 1/ on võrdne eksponentsiaalse Shannoni indeksiga eH´ ja on võrdne liikide arvuga S. eH´ ja 1/ [0< eH´ ja 1/ > S]
(V.E.M LK3) Kaasaegne metsa- ja looduskaitsepoliitika ning seadusandlus toetab kõigi metsade looduslikku säilitamist, seda tõestab ka kirja pandud Eesti Metsapoliitika, mis ütleb, et metsade majandamise ja keskkonnakaitse põhiprintsiibiks on metsaressursside säästlik, pidev, ühtlane ja mitmekülgne kasutamine (V.E.M LK2). Metsad hõlmavad enda alla ligi poole Eest pindalast, suuremat osa nendest kasutatakse omanikele tulu andva ning metsale omast liigirikkust hoidva tulundusmetsana. Et säilitada metsaliikide kodu, peab puistu majandamine jäljendama ning jälgima metsa looduslikku arengut. Arvestades eelnevat on hakatud ka Eestis, naabermaade eeskujul, kaitsma metsade vääriselupaiku ehk kohti, mis on eriti elustikurikkad ja vajavad kaitset. (V.I.E LK 104) Vääriselupaiga kaitsmine Vääriselupaikade kaitsmise vajadusest teadvustati esmalt aastal 1997 Eesti Metsapoliitikaga,
Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud looduslikud taime- jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, ja loomaliigid, kes kultuurkooslustes vastu ei peaks. Tugevam inimmõju, näiteks rohukamara mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. ümberkündmine, väetamine või mürgitamine, kahandab liigirikkust tunduvalt. 29. Selgita oruterrasside teket? 37. Millal leidis aset? Jõe- ehk oruterrassid tekivaderosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. a) eesti vabanemine jääkattest 10...11 tuhat aastat tagasi Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi. b) metsade arengu algus peale jää taandumist 30
puisniite ning kadastikke. Siia looduskaunisse piirkonda jõuab üha enam jalgrattaturiste. Mõnusaks rahulikuks puhkamiseks on loodud sobivaid telkimis- ja lõkkekohti. NEDRAMA PUISNIIT JA ÕPPERADA Nedrema puisniit on üks Eesti ja kogu Euroopa suurimatest. 1998 alustatud taastamistööde tulemusena on niidu niidetava ala suurus kasvanud ligi 100 hektarini. Nedrema puisniidul saad jalutada õpperajal, nautida looduse ilu ja liigirikkust ning näha paljusid kaitsealuseid taimi. Hea teada! Puisniidud on inimtekkelised, aastasadade jooksul kujunenud liigirikkad pärandkooslused, neis hõredates pargitaolistes puistutes tehti heina ja karjatati loomi, korjati ravimtaimi, marju ja seeni. 20. saj põllumajanduse intensiivistumine on Põhja-Euroopas laialt levinud puisniitude hävimise peapõhjus. SOOMAA RAHVUSPARK Rahvuspark moodustati 1993.aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja
tööga. Peamine niitude, eriti aga puisniitude vähenemise põhjus oli käsitsitööst loobumine. Millised organisatsioonid tegelevad pärandkoosluste kaitsega? Pärandkoosluste Kaitse Ühing, ELF, Keskkonnainvesteeringute Keskus. 8 Millistel kaitsealadel kaitstakse pärandkooslusi Eestis? Nedrema puisniit Pärnumaal, tamme-puisniit Soomaal. Mis tegurid ohustavad liigirikkust? Kasvukohtade/elupaikade hävimine Kasvukohtade reostumine Globaalne kliimamuutus Võõrliikide invasioon Suurenenud haiguste levik Kui suur on adramaa? Ühe adramaa suurus tähendas normaaltalu, mida künti ühe adraga. 16. saj adramaa oli 6-12 ha, Rootsi ajal pisut suurem. Kaitstavad ja ohustatud liigid: Jalgtarn I kat. Balti sõrmkäpp II kat. Kaunis kuldking III kat.
kuivemaid kohti. Et nad sööksid luha ühtlaselt madalaks, sealhulgas soonekohad, lombid jms, võib olla tarvis neid ajuti taraga piirata aladele, kus nad ise käia ei eelista. Samuti võib olla tarvis loomi taraga eemal hoida (vähemalt taimede viljumiseni) looduskaitsealuste taimede populatsioonidest. (http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_4_Luhtade_hoolduskava_2011.pdf) Aruniitudel on oluline mitte üle karjatada, kuna see vähendab nii niidu floora kui fauna liigirikkust. 50-60% madalmurusust vegetatsiooniperioodi lopuks on sobiv tulemus (Jürgens ja Sammul 2004). Vastavalt poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nouetele on aruniitudel lubatud koormused järgmised: · kadastikul karjatamise korral 0,21,0 lü/ha (koormus 1,0 on ilmselt moeldud lopsakamatele pärisarukadastikele);
metsaraiest või kõrvalkasutusest inimese majanduslike huvide eesmärgil rääkida ei saa. Looduslike ressursside alla kuuluvad loomulikult ka kõiksugused marjad, mis Piiumetsa maastikukaitsealal esinevad. Leida võib seal jõhvikat, pihlakat, murakat, aga ka musta sõstart ning vaarikat (Reier ja Kukk, 2000). Seire Piiumetsa maastikukaitsealal asub kuus seirejaama, kus seiratakse nitraaditundliku põhjavett. Kuna Piiumetsa on Natura 2000 ala, seiratakse seal ka Natura 2000 liikide liigirikkust (Keskkonnaregister). Piiumetsa raba seisundit hinnati 2007. aastal teistest seiratud rabadest (näiteks Väätsa ja Tellissaare raba) veidi paremaks ning looduskaitselist väärtust kõrgeks (Eluslooduse ja ...). Pärandkultuur Piiumetsa küla on esmakordselt mainitud 1423. a., mõisat Rootsi ajal (Eesti giid). Mõis on rajatud ka alles 17. sajandi alguses (Särg 2005). Küla on nime saanud selle järgi, et öeldi: ,,Püia metsast", hiljem kutsutigi Piiumetsa
annaabi.ee 
