Võru linna saastatus Referaat (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Võru linna saastatus
Referaat
Koostaja : Kristjan Kikkas
Õpetaja: Marlen Tärgla
Tartu 2012
Sisukord

2
Sissejuhatus 3
1. Vesi 4
1.1 Graafik Võru vee kvaliteedi kohta 5
2. Maapind 6
2.1 Graafik Võrumaa pinnasest 6
3. Õhk 7
3.1 Võru linn 8
4. Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 10

Sissejuhatus

Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga.
Vee saastatusest uurin lähemalt Tamula järve, Kubija järve ja Kanariku järve. Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta.
Maapinna reostuse kohta vaatlen eelkõige Võru linna mullastiku olukorda ja ka ümbritsevaid metsi. Samuti ka jäätmekäitlust.
Võru linna õhu saastatuse kohta uurin eelkõige saaste põhjuseid ja seda, kuidas on võimalik saastet vähendada. Toon välja ka erinevad endapoolsed lahendused.

1. Vesi

Võru veekogud tunduvad esmapilgul puhtad, kuid tegelikult on paljudki neist reostunud. Veekogude reostust saab määrata välisel vaatlusel, seda reedab vee tavapärasest teistsugusem värvus. Näiteks Tamula järve vesi oli mitmeid aastaid tagasi kollakasroheline, nüüd on vee värvus muutunud kollakaspruuniks. Seda põhjustavad peamiselt inimesed, kes käivad lemmikloomadega ujumas, pesevad ennast veekogus ja ka väikelapsed.
Võru külastatuimad veekogud on Tamula järv, Kubija järv, Valgjärve ja Kanariku järv. Nagu eelnevalt mainitud on Tamula vesi reostunud, järve saastatus on põhjustatud ka looduslikel tingimustel. Tamula järve veevahtus on aeglane, vesi vahetub 0,4 korda aastas. Tamula järves on ka nõrk läbivool, mis piirab samuti veevahetust. Sisse voolab Kubija oja ja mõned väiksemad kraavid , väljavool toimub Võhandu jõkke. Vee kvaliteeti rikub linna kanalisatsioon , äravooluvesi suubub Tamula järve. Samuti saastavad veekogu ka veesõidukid, näiteks mootorpaadid. Kuigi vee kvaliteeti on aastatel 2008-2010 hinnatud väga heaks, ei pea see praegusel hetkel paika, sest järve seisukord on oluliselt halvenenud ja seda märkab iga ranna külastaja. Vesi on kahtlase värvusega, kleepuv ja limane . Järve saastamist üritatakse parandada iga aastase veekogu puhastamisega.
Kubija järve veesaastatus on viimaste aastatega vähenenud. Varasemalt saastas järve vett Lõuna- Eesti haigla kanalisatsioon, mille kaudu suubus vette haigla pürgi ja mingil määral ka olmejäätmeid. Kubija järve põhjast võis varem leida igasuguseid asju, näiteks oli seal raudvoodi, tool ja muid esemeid. Praeguseks on see probleem lahendatud, vesi on oluliselt puhtam ja läbipaistvam. Järve põhja on korduvalt puhastatud nagu ka järve vett. Kubija järve puhastus toimub rohkem kui üks kord aastas, mistõttu on veekvaliteet väga hea. Samuti on Kubija järv Võru külastasjate lemmik ujumiskoht.
Kanariku järv on eelmainitud järvedest kõige väiksema saastatusega. Veekvaliteeti on parandatud aastate jooksul, kuid olulist reostust pole seal olnud. Seda seetõttu, et järve ääres puudub tihe asustatus ja läheduses pole suuri tehaseid, mis saastaksid vett. Järve suubuvad mitmed allikad, mis puhastavad vett. Vesi on toiteaineterikas, põhi on mudane ja seetõttu on vee värvus punakaspruun ja läbipaistev. Kanariku järve puhtuse tagab ka ümbritsev mets.
Võru joogivee kvaliteet on väga hea. Võru linn saab oma joogivee puurkaevust, kokku on neid 10. Vett töödeldakse Võru veetöötlusjaamades. Puurkaevuveest eraldatakse üleliigne raud ja magneesium . Joogiveena kasutatakse ainult põhjavett, mis on tunduvalt kvaliteetsem ja paremini kaitstud kui pinnavesi . Joogivee kvaliteeti võib rikkuda puurkaevude rike või veevärgisüsteemi tõrge.

1.1 Graafik Võru vee kvaliteedi kohta

2. Maapind

Võru linna loodus on väga mitmekesine. Võru linna ümbritsevad paljud metsad , mis tasakaalustavad keskkonda. Mitmekülgne ökosüsteem tagab toitainete rikka mullastiku, kus kasvavad erinevad taimeliigid .
Looduslikku maapinda rikub uute teede ehitus ja inimesed. Teede uuendamise ja ehitamisega kaasneb maapinna hävimine ja mitte ainult ehitavas kohas, vaid ka kõrvalistel maapindadel, halveneb mullastiku kvaliteet. Näiteks on linnas halvem kasvatada taimi, kui maal. Seda tingib asjaolu, et mullastik on jäänud liigivaesemaks, erinevate ehitushangetega.
Võru linna pinnas on säilinud eelkõige looduskaunites kohtades ja enamasti linna äärsetele aladel, kus asustatud on hõredam. Pinnast saastavad tegurid on: reovesi ja kemikaalid . Pinnas võib nende tegurite tagajärjel nõrgemaks jääda ja kõlbmatuks osutuda.
Maapinda saastab ka inimeste poolt toodetud prügi, mida visatakse nii linnatänavatele, metsadesse kui ka puhkekohtadesse. Prügi rikub looduslikku maapinda ja raskendab taimede kasvamist. Samuti muudab prügi linna üldpildi koledamaks. Taolist saastatust üritatakse vältida „Teeme ära“ aktsiooniga.

2.1 Graafik Võrumaa pinnasest

3. Õhk

Võru linna õhk saastub iga päevaga järjest enam, seda just sõidukitest pärit õhuheidete kaudu. Uuringute järgi on õhu üldine kvaliteet linnas siiski paranenud . Enamustessse katlamajadesse on kasutusele võetud ökonoomsemad küttesüsteemid, mis väiksemate küttekoguste juures ka saastavad vähem. Samuti on paljud ettevõtted kasutusele võtnud elektrikütte.
Saastatust põhjustavad enim autode heitegaasid ja tööstusettevõtted. Heitegaasid muudavad õhu reostatuks, viies õhku tolmu ja muid ohtlikke gaase . Võrreldes teiste linnadega on Võru õhusaaste oluliselt väiksem, kuna linna pindala on väiksem ja liikuvate saasteallikate mõju samuti väiksem. Sissehingatav õhk on siiski värskem, kui teistes suurlinnades.
Linna õhku saab paremaks muuta, kui kasutataks igapäevaselt vähem sõidukeid, mis viivad õhku palju heitegaase. Kuna Võru linn on pindalalt üpris väike, on siin head võimalused liigelda näiteks rattaga, olemas on ka rattateed. Eelistada tuleks samuti ühistransporti. Linnaelanike seas tuleks propageerida kekskonnasõbralikke kütuseliike ja keskkonnasõbralikku käitumist. Õhu väiksem saastatusetase tagab parema elukvaliteedi .
Võru linna õhusaastatust vähendavad oluliselt ka linna ümbritsevad metsad. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest . Üks hektar metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kilogrammi süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kilogrammi hapnikku. Inimene tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Metsad on olulised puhta õhu tagajad.

3.1 Võru linn

4. Kokkuvõte

Referaadi koostamisel sain ülevaate Võru linna üldisest saastatusest. Võru linnas esineb nii vee, maapinna kui ka õhu saastatust. Võrreldes teiste linnadega on see oluliselt väiksem, kuid väikse linna jaoks siiski arvestatav.
Vee saastatuse juures välja toodud graafik näitas, et joogivesi on Võrus kvaliteetne ja see pole väga saastatud , kuna tuleb puurkaevudest, kuid ka sellel on oma ohud, kui esinevad rikked puurkaevudes. Ülevaade Võru veekogudest andis selge pildi sellest, et vee kvaliteeti üritatakse parandada iga aastaga järjest enam, kuid see on raskendatud, sest näiteks suureneb prügi hulk ja ka inimeste hoolimatus . Võru linna veekogudest kõige puhtam on Kubija ja saastatuim on Tamula järv. Vee saastatust parandatakse vee puhastamisega.
Võru linna maapind on toitainete rikas, kuid seda rikuvad peamiselt laienev teedevõrgustik ja reovesi. Maapinna reostus vähendab ka taimede liigirikkust. Võru linna maapinda tasakaalustavad enim metsad. Tõin välja ka graafiku Võrumaa pinnasest.
Linna õhk on saastatud enim tänu sõidukite heitegaasidest ja tööstushoonetest, mis paiskavad õhku ohtlikke kemikaale. Õhu reostust saab vältida, kasutades keskkonnasõbralikke meetmeid. Kasutades ühistransporti ja keskkonnasõbralikke kütuseid. Samuti tuleb linnas propageerida keskkonnasõbralikku eluviisi. Ka õhu puhul on olulised puhtuse säilitajad metsad, mis puhastavad õhu mürgistest gaasidest ja tolmust.

Kasutatud allikad

www. terviseamet .ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Tamula_j%C3%A4rv
www.voruvesi.ee
http://www.mv.werro.ee
http://www.voru.ee/index.php?Menu=296