Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdroenergia ja geotermiline energia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis see on ja kuidas tekib?
Hüdroenergia ja geotermiline energia
Sissejuhatus
·Hüdroenergia ­ mis see on ja kuidas tekib?
·Hüdroenergia ressursid, eelised ja
keskkonnaprobleemid.
·Geotermaalenergia ­mis see on ja kuidas tekib?
·Geotermaalenergia ressursid, eelised ja
keskkonnaprobleemid.
Hüdroenergia
·Hüdroenergia ehk vee-energia on üks taastuvenergia
liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel.
·Vee-energiat kasutati juba Mesopotaamias ning Vana-
Egiptuses (rohkem kui 2000 aastat tagasi).
·19. sajandi alguses võeti kasutusele vesiveskid.
·19. sajandi lõpus hakati hüdroenerigast tootma
elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joal).
·Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem
tähelepanu pöörama ja seda kasutama.
Hüdroenergia
·Hüdroenergia muundatakse põhiliselt
elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt
veskites). Elektrienergia tootmine toimub
hüdroelektrijaamades.
·Maailma suurim hüdroelektrijaam asub Jangtse jõel
Hiinas.
Eesti suurim hüdroelektrijaam on Jägala joal asuv
Linnamäe HEJ.
Hüdroelektrijaam
Hüdroelektrijaamad
Linnamäe hüdroelektrijaam
Kolme Kuristiku tamm
Hüdroenergia ressursid
·Kiirevoolulised veekogud.
·Suure vooluhulgaga jõed.
·Tihti ehitatakse hüdroelektrijaama efektiivsuse tõstmiseks
tamme.
·Eestis ressursid väikesed.
·Suures mahus hüdroenergiat toodetakse Põhja-
Ameerikas, Skandinaaviamaades, Hiinas ja Venemaal.
Hüdroenergia eelised
·Energiat on võimalik toota siis, kui parasjagu vaja on.
·Elektrienergia tootmine kõige odavam.
·Hüdroelektrijaamad ei saasta õhku.
Hüdroenergiaga kaasnevad
keskkonnaprobleemid
·Jõevee omadused halvenevad.
·Veeorganismide arvukuse vähenemine.
·Rändetõkked kaladele.
·Üleujutused.
·Majanduslik kahju (rikutud veekogu looduslikku
seisundit ja liigirikkust on keeruline ja kulukas
taastada).
Geotermaalenergia
·Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa
siseenergia, mis on põhiliselt tekkinud radioaktiivsete
elementide lagunemisel.
· On olemas rohkem kui ühte tüüpi geotermaalenergiat,
kuid soojuse ja elektri tootmiseks kasutatakse peamiselt
ainult ühte ­ hüdrotermilist energiat.
· Euroopas kasutusel 18.sajandist.
· Elektrienergiat hakati tootma 20. sajandi alguses.
· 1960 hakkas USA-s tööle esimene geotermaalelektrijaam.
Geotermaalenergia ressursid
·Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga U,
Th ja K isotoopide lagunemine maakoores.
·Geotermaalenergiat saab kasutada aladel, kus
soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt.
·Sobilikud tingimused on olemas vulkaaniliselt
aktiivsetel aladel (laamade äärealadel).
·Soojuse tootmiseks kasutatakse põhiliselt madala-
temperatuurilist geoteramaalenergiat (10-150°C).
·Elektri tootmiseks läheb vaja kõrgemat temperatuuri
(150-379°C).
Geotermaalelektrijaam
Geotermaalenergia eelised
·Mõju keskkonnale on väike.
·Geotermaalelektrijaamad ei saasta õhku.
·Kasutab ammendumatut energiaallikat.
·Pidevalt kättesaadav.
Geotermaalenergiaga kaasnevad
keskkonnaprobleemid
·Mõningal määral soodustab kliima soojenemist ja
happevihmade teket.
·Mürgised kemikaalid (Hg, As, B, Sb) võivad õhku
sattuda, kuigi tänapäeval suudetakse enamik
kemikaale Maasse tagasi juhtida.
·Geotermaalelektrijaamad võivad mõjutada
maapinna stabiilsust.
Kokkuvõte
·Hoolimata sellest, et hüdroenergia ja geotermiline
energia on alternatiivenergiad, kaasnevad ka
nendega mõningad keskkonnaprobleemid.
·On kasutusel olnud juba väga pikka aega.
·Ei saasta väga suurel hulgal õhku.
Aitäh kuulamast!
Vasakule Paremale
Hüdroenergia ja geotermiline energia #1 Hüdroenergia ja geotermiline energia #2 Hüdroenergia ja geotermiline energia #3 Hüdroenergia ja geotermiline energia #4 Hüdroenergia ja geotermiline energia #5 Hüdroenergia ja geotermiline energia #6 Hüdroenergia ja geotermiline energia #7 Hüdroenergia ja geotermiline energia #8 Hüdroenergia ja geotermiline energia #9 Hüdroenergia ja geotermiline energia #10 Hüdroenergia ja geotermiline energia #11 Hüdroenergia ja geotermiline energia #12 Hüdroenergia ja geotermiline energia #13 Hüdroenergia ja geotermiline energia #14 Hüdroenergia ja geotermiline energia #15 Hüdroenergia ja geotermiline energia #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor yxxxxx Õppematerjali autor
Hüdroenergia ja geotermiline energia presentatsioon

Sarnased õppematerjalid

Hüdroenergia
11
pptx

Hüdroenergia

Hüdroenergia Hüdroenergia · Hüdroenergia ehk vee-energia on üks taastuvenergia liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel. · 19. sajandi lõpus hakati hüdroenergiast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joel). · Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. · Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). · Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. · Maailma suurim asub Jangste jõel Hiinas. · Eesti suurim on Jägala joal asuv Linnamäe HEJ. Kolme kuristiku tamm · Tammi ehitusel oli kolm ülesannet: · Laastavate üleujutuste ärahoidmine; · Keskkonnasäästliku elektrienergia tootmine; · Jõe laevatatavuse oluline parandamine 600 km pikkuse veehoidla alal.

Energiamajandus
Keskkonnakaitse
26
pptx

Keskkonnakaitse

Hüdroenergia ning geotermiline energia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA  Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel.  Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades.  Taastuvenergia.  Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk.  Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM

Keskkonna kaitse
Alternatiivsed energiaallikad-geotermaalenergia ja hüdroenergia-Ressursid
3
docx

Alternatiivsed energiaallikad: geotermaalenergia ja hüdroenergia. Ressursid.

Alternatiivsed energiaallikad ­ hüdroenergia ja geotermiline energia. Ressursid. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muudetakse seda elektrienergiaks. Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
10
odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Ta on päriolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Biokütus ­ energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel või tahkekütus. Keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Nt: hagu, puud, hein, sõnnik Tuumaenegia ­ elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Hüdroenergia ­ ehk vee-energia mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks nt vesiveskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Päikeseenergia ­ energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikuks valgustamiseks. Bioenergia ­ biomassist toodetud energia ­ soojus, elekter, biokütus

Geograafia
Taastuv energiaressurss
2
doc

Taastuv energiaressurss

Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake.

Geograafia
Hüdroenergia
5
odt

Hüdroenergia

Hüdroenergia kasutuselevõtt ei lahenda probleeme Eesti energeetikas. Narva jõele rajatud hüdroelektrijaam annab, paraku küll Venemaale, neli korda rohkem elektrienergiat kui kõik ülejäänud Eesti jõed võiksid anda kokku. Viimaste tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab vaid protsendi või paar meie praegusest energiatarbimisest. Kui järgida kõiki mõistlikke keskkonnanõudeid, mille hulka kuuluvad ka korralikult töötavad kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus ühelgi Eesti jõel. Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud

Bioloogia
Enegiamajandus
13
doc

Enegiamajandus

SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. ­ 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks.

Geograafia
Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis
50
pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1

Uurimustöö




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun