Peipsi järve ökosüsteem (0)

Kätlin Ilves
11B
Järve pindala 3555 km² (sellest Eestis 1529 km²)
Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim
neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on
Narva jõgi.
Kõrgus merepinnast 30 m
Soolsus 0
Keskmine sügavus 7,1 m
Vee läbipaistvus 2­3 meetrit Suurim sügavus 15,3 m
Saarte arv 35 Rannajoon 520 km (sellest eestis 175 km)
Pikkus 152 km Valgla pindala 47 800 km², hõlmab Eestit,
Lätit, Venemaad ja Valgevenet. (Koduks ligi 1
Laius 47 km 000 000 inimesele)
Euroopas suuruselt 4. järv ja Eesti suurim järv.
Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku.
Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited.
Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud.
Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast
lõunasse.
Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted.
Jääjärvelise savi ning järvelise liiva ja muda paksus kokku on suurim (34­36 m) Peipsi keskosas.
Aluspõhja pinnamoes on kõrgemat ja tasast osa kaheks jagav lai vagumus, mille sügavus suureneb lõuna poole.
Selle vagumuse põhi on järve keskosas 60 meetri võrra madalamal järve veetasemest (30 meetrit üle merepinna).
Vagumuse lääneveer on üsna järsk. Vagumuse põhjas on mitu paarikümne meetri sügavust lohku.
Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist ­0,5 meetrini.
Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla 7°C.
Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas.
Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Peipsi parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril
(mõõdukalt külm talv ning jahe suvi).
Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni,
jää paksus harilikult 5060cm.
Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist
oktoobrini.
Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C
Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (tavaliselt alla 1,5 meetri)
Suuri taimekogumikke leidub
saarte varjus, eelkõige järve
lõunapoolses osas.
Taimestik on väga liigirikas.
Suurtaimi on täheldatud 115 liiki.
Järve kaldavöötmes leidub kõige
rohkem pilliroogu, kõõluslehte,
harilikku konnarohtu, luigelille ja konnaosja
Esinevad haruldased taimed nagu
väike konnarohi, väike penikeel,
vesinaaskelleht, mõru vesipipar,
punakas penikeel.
Vetikaid üle 900 liigi.
Zooplanktoneid on vähemalt 160 liiki.
Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke Järves elab 37 liiki
kalu. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint ja haug.
9 liiki kahepaikseid (nt. veekonn ja järvekonn)
Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu
(nt. laululuiged, rabahaned, suurlaukhaned)
Soo ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejaid ligi 40). Pesitsejatest
näiteks,naerukajakad, sinikaelpardid, tuttpütid, kõrkjaroolinnud.
Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine,
põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest
kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus.
Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas
püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala.
Probleemiks on järves tekkiv hapnikupuudus.
Lindude kaitseks on loodud LoodePeipsi linnuala ja
Sahmeni loodusala.
Luidete ja nende vahele tekkinud sooalade
taimekoosluste kaitseks on Järvevälja ja Smolnitsa
maastikukaitseala.
Et hoida kalade liigirikkust on kalade püügi kogustele
peale pandud kvoodid ja kalade kudemisajal ei tohi neid
püüda.