ja arenenud kõne. Inimese kehas on neli tüüpi kudesid. a)Epideelkude - ehk kattekude katab organismi välispinda ja siseorganeid.ÜL:keha kaitsmine,keha jahutamine ja jääkainete kõrvaldamine,piima tootmine ja rasu ja higi tootmine. b)Sidekude c)Lihaskude - liigutamiseks,jaguneb kaheks:silelihaskude(siseelundites) ja vöötlihaskude mis jaguneb omakorda kaheks:skeletilihased ja südamelihased. d)Närvikude - Ülesandeks on info vastuvõtmine,selle töötlemine ja reageerimine.Sünaps on närviühendus,mille kaudu info liigub ühest rakust teise. Ajuripats - toodab kasvuhormooni - soodustab kasvu,mõjub eriti luustikku ja lihaste kasvule.Kui on liiga vähe kasvuhormooni,tekib nanism ehk kääbuskasv. Türoksiin -Reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust. Kõhunääre ehk pankreas - toodab kahte erinevat hormooni,millest üks on insuliin,mille ülesanne on vähendada veresuhkru taset viies üleliigse glükoosi veresoontest maksa ja lihastesse. Kõrgem närvitalitlus
varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude impulsse, mis tagavad pideva lihase valmisoleku e toonuse. Lihastoonus on baasiks, millest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
