TALLINNA TEENINDUSKOOL Uurimustöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. EESMÄRK.........................................................................................................................5 3. RAKVERE LIHAKOMBINAAT......................................................................................6 3.1 Lastevorst.....................................................................................................................6 3.2 Lihakas Lastevorst........................................................................................................6 3.3 Doktorivorst..................................................................................................................7 3.4 Säilitamine.......................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sören Sakkeus 011M Sõpruse Rimi Hüpermarket Praktikaaruanne Juhendaja:Külliki Türi TALLINN 2011 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.MÜÜGITÖÖ ALUSED........................................................................................................... 4 1.1TUTVUMINE KAUPLUSEGA........................................................................................ 4 1.2AJALOOLINE ÜLEVAADE JA ARENG............................................
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud...........................................................................................................................5 3.Liha kvaliteet............................................................................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................................................................
Aleksandr Bazarov KK13-KE1 HAKKLIHAMASIN Hakklihamasin on mõeldud värske kui ka kuumtöödeldud liha ja kala peenestamiseks ehk hakkmassi valmistamiseks, samuti on võimalik peenestada köögivilja, seeni, saia, pähkleid, kõva juustu ja kuivatatud puuvilja. Hakklihamasina tähtsad osad on peenestusplaadid ehk sõelad. Sõelte läbimõõdust (0, 83 või 82 mm) oleneb tootlikkus. Hakklihamasina tootlikkus võib olla 50kg/h kuni 100 kg/h. On olemas mudelid, mis on varustatud segajatega. Peenestusefektiivsus sõltub mitmetest teguritest: liha kvaliteet, liha temperatuur, niiskuse sisaldus, peenestusplaatidest. Töö põhimõte Enne tööle asumist kontrollida söötevindi pöörlemissuunda. Hakklihamasin tuleb kokku panna kogu aeg ühes ja samas järjekorras lõiketera ja resti tuleb alati kasutada paaris. Resti serv peab ulatuma 2 4mm korpuse peast välja, kui ei ulatu, kasutada surverõngast. Viimasena paigaldatakse survemutter ja alati käsitsi...
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
E-ainete sisaldus toiduainetes Uuri 3 toiduaine pakenditelt, milliseid E-aineid need sisaldavad Toiduaine Milliseid E-aineid sisaldab? Felixi paprikamaitselised maapähklid E100,E621,E627,E631 Rannarootsi juustuviinerid E450,E250,E120 Talleggi juustuvorst E451,E621,E120,E250,E450 Täida tabel E-ainete kohta (ained võta eelmisest tabelist). Tabeli täitmisel võid kasutada Interneti lehekülge http://www.sahver.ee/files/Mida_tahendavad_erinevad_e.d.pdf E- Nimetus Milleks kasutatakse? Kõrvalmõjud aine inimese tähis tervisele. E100 Kurkumiin Veeslahustuv kollane värvaine. Suurtes ...
Lambakasvatus langes peale Eesti iseseisvumist. Lambaid Eestis kavatatakse vähe, kuid tänu liha kokkuostu hinnale tõusis lambaste kasvatamise tasuvus. Aastatel 2000-2008 kasvas lambaste kasvu arvukus üle 2,5 korra. Lammastega majapidamiste arv Eestis on üle 3000. Aastal 2008 oli lambaste arvukus 76,4 tuhat. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning vil...
Iseseisev töö Toidupatogeenid Rühma suurus: 1-3 üliõpilast Tähtaeg: 03.03.11 loengusse paberkandjal kaasa! Ülesanne: Loe (eelistatult) kirjandusallikat /1/ või internetist FDA BBB (Bad Bug Book). Koosta lugemistabel (vt vorm allpool), millesse kannad olulise info konkreetsete patogeenide kohta. Võimalik, et iga patogeeni kohta kõigi lahtrite tarbeks infot ei leia. Samas võimalik, et leiate endale `ohoo' infot, pange see kirja `muu oluline info' alla. · Optimaalsed kasvutingimused--temperatuur, pH, keskkonna soolasisaldus, aw vms · Inkubatsiooniaeg, nakatav doos--millal väljenduvad haigusnähud, kas on teada tõvestavate mikroobide arv, kes haigestumise esile kutsuvad · Sümptomid--millised on iseloomulikud kaasnevad haigusnähud? · Allikad--kust pärineb? Toiduained? Keskkond? Inimene ise? · Vektorid--kuidas kandub edasi allikalt inimesele? · Ennetamine--mida teha haigestumiste ärahoidmiseks? ...
IMETAVA EMA TOITUMINE · Raseduse ajal loob enamik naisi 2-4 kg keharasva Kuigi valkude, süsivesikute ja rasvade kogused varu, mis katab esialgu imetamisel energia erivajadused. rinnapiimas on suhteliselt stabiilsed, on juba enda tervise huvides mõistlik süüa mitmekesist toitu. Tundes huvi käesoleva voldiku vastu, olete · Imetav ema vajab piima tootmiseks umbes 500 te tõenäoliselt juba raseduse ajal tervislikule lisakalorit rohkem kui mitterase naine, seega on toitumisele rohkem tähelepanu pöörama soovitatav toiduga saada keskmiselt 2700 kcal päevas. hakanud ja oma toitumisharjumustes ehk · Sageli sööb imetav ema vähem, mistõttu naine mõningaid muutusi teinud. Ajal, mil imetate saavutab kergesti ra...
LIHAS-> kiukimbud->kiud-> fibrillid->filamendid->valgud pH muutub elusal seal 7,0- 7,4' surnud seal 5,2-5,6 Lihaste muutumine lihaks Mis toimub? Toimuvad protsessid · Looma tapmine · Viivitusfaas- glükoosi lagunemise pärast koguneb lihastesse piimhape ja selle tulemusena pH langeb · Surma kangestumise saavutamine- põhjus on energia puudus Sk max-> siis kui enamus lihased on pinges · Liha riknemine , mikroobid AUTOLÜÜS- kudede lagunemine kudedes leiduvate fermentide toimel PSE - Põhjuseks tugev stress · sealiha - pehme, vesine, kahvatu · pH langus on kiire, järsuline · enne surmakangestust jõuab pH tase juba 5,8- 5,6 · lõplik pH tase on 5,2-5,3 · pH langusega kaasneb ka valkude denaturatsioon-> liha mahla kadu DFD · veiseliha - tume, tuim, kuiv · pH langus on aeglane · pH lõppväärtus on kuni 6,2 · glü...
Nitritid ja nitraadid kahjulikud või kasulikud? Ajalugu Nitraati on kasuttaud juba ammustest aegadest liha soolamiseks. 1800-aastates oli avastatud, et nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel (nitraati vähendavad bakterid) ja et just nitrit ongi tegelik soolamisaine. 20-sajandi esimesel poolel toimus üleminek nitraadist nitritile, kuna nitritiga soolamise protsess toimus kiiremini, tootlikus suurenes, ning nitriti keemia sai selgeks. Praegusel ajal on laialdaselt kasutusel lihatoodete valmistamisel nitritsool. Seda hakati kasutama juba 19- sajandil, sisi kui inimesed on märganud, et ühed soolad konserveerivad paremini kui teised. 1891 aastal oli märgatud, et nitraadist soolamiseaja jooksul bakterite toimel moodustub nitrit. 1899 aastal oli märgatud, et nitrit annab lihale punase värvuse 1901 aastal oli selgitatud nitritiga soolamise keemilised Nii 20-sajandi alguses oli avastatud lämmastiku toime liha värvusele, kuid antimik...
1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 g...
Kroom Üldomadused § Kroom (lad. Chromium), Cr § Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element § Järjenumber 24 § Aatommass 51,996 § Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1890 oC Keemistemperatuur 2482 oC § 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) § Esineb looduses nelja isotoobina, massiarvudega 50, 52, 53 ja 54 Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta § Sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall Peamised ühendid Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on: kroom (III)oksiid Cr2O3, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 Fluoriidid CrF2: kroom (II) fluoriid CrF3: kroom (III) fluoriid CrF4: kroom (IV) fluoriid...
EKSOOTILINE LIHA SISSEJUHATUS Eksootilise liha Tarbimine Loomade ohustatus ja liha kahjulikkus Bushmeat crisis Jaanalinnuliha Känguruliha Lõviliha Alligaatoriliha EKSOOTILINE LIHA Pole üldises tarbimises väga levinud Eksootilisi loomi kütitakse nende liha ja kasuka pärast Paljud huvi pakkuvad liigid on väljasuremisele lähemale jõudmas Eksootiliste loomade hulka kuuluvad: Alligaator Krokodill Flamingo Gorilla Simpans Känguru Jaanalind Kasutatud materjal: Sebra jne. http://www.onegreenplanet.org/animalsandnature/why-you-should-never- eat-exotic-meat/ TARBIMINE Ameerikas on mitmeid eksootiliste loomade farme Eestis on suurenenud eksootilise liha tarbimine Liha sisaldab vähem rasva ja rohkem valku, rauda ning B-12 vitamiini Kasutatud materjal: ...
Milliste numbritega on tähistatud kämmal ja selg? 10 ja 27 Erinevate tõugude ristamisel inbriidingu depressiooni oht väheneb? Õige Veisetõugude klassifikatsioon jõudluse alusel! Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. ...
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toi...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KASULIKUD TOIDUAINED Referaat Riina Vahter 2010 Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodet...
Veregrupi järgi toitumine Erinevad veregrupid ning nende omapärad - mida tohib ja mida ei tohi süüa? Veregrupid on: 0, A, B ja AB Toitumissoovitused nendele veregruppidele on tehtud liha, kala, piimatoodete, rasvade, teraviljade, aedviljade, puuviljade, seemnete, kaunviljade, sõmertoitude, maitseainete, lisandite ja erinevate jookide kohta. üldiselt tuleb iga päev süüa kolm kuni viis portsjonit puu - ja aedvilju, 2-3 portsionit valke (piimatooteid, liha, kodulinnud, kala, muna ja pähklid). Liha võiks rohkem tarbida 0 tüüp, B tüüp peaks liha sööma vähem, aga A tüüp peaks liha üldse mitte tarbima. 0 veregrupp Kui kuulute 0 tüüpi, reageerite kõige paremini proteiinirikkale toidule, mis sisaldab liha, kodulinde, kala ning mitmekesist puu - ja aedvilju. Sobimatud on teraviljad, kaunviljad ja piimatooted. 0 tüüpi iseloomustab erakordselt kõrge maohappe sisaldus, mis võimaldab liha kergesti seedida ja omistada toitaineid. Teadlased väidavad, e...
KALAD MEIE TOIDULAUAL Referaat Tallinn 2011 Kalad meie toidulaual SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. KALA.....................................................................................................................3 2. LATIKAS...............................................................................................................3 3. KAHEKSAJALG...................................................................................................4 4. TURSK...................................................................................................................5 5. PILDID...................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................8 ...
TAIMETOITLUS Natalia Krassilnikova PTG XIÕ AJALUGU ● Iidsest indiast ja kreekast ● 6. sajandist eKr. ● Liha peeti räpaseks ja väärituks ● Päästab valla kurjuse ja loomsed instinktid Taimetoitluse peamised põhjused: ● Toituda tervislikult ● Soov mitte olla teise elusolendi surma põhjustaja ● Soov vähendada enesele langevat saastuskoormust ● Religioosed Taimetoilaste liigid: ● Täistaimetoilased e. veeganid ● Munataimetoitlased ● Piimataimetoitlased ● Kalataimetoitlased ● Linnuliha-taimetoitlased ● Semivegetaarlased ● Frutariaanid ● Toortaimetoitlased Taimetoidu eelised: ● Madal energiasisaldus (ülekaalulistele) ● Palju kiudaineid ● Rikkalik C- ja B-vitamiini sisaldus Taimetoitluse puudused: ● Väike toiduenergia ● Hädavajalike ainete puudus ● Vitamiinide puudus ● Mineraalainete saamine ja omastamine ...
Kanaliha Linnuliha on väga tähtis komponent inimese söögilaul, kuid armastatuim on kanaliha.Miks inimesed söövad kanaliha nõnda palju ja hea isuga? Kanaliha on kõrge valgusisaldusega (täisvalguline) toit, mis sisaldab ka üpris vähe rasva. Kanaliha rasvasisaldus on umbes 11%, kuid samalajal on veiseliha rasva sisaldus umbes 30-40%. Järelikult on kanaliha ka tervislikum kui loomaliha. Kuni 2/3 kanarasvast koosneb küllastumata mitmealuselistest rasvadest. Samuti asub enamus kanalihas sisalduvast rasvast nahas. Nahata toiduks tarvitatavates kanades leidub rasva ainult umbes 5%, mis teeb selle soovitavaks madala rasvasisaldusega dieetide puhul. Kõik need arvud käivad tervete lindude kohta ning valgu ja rasva suhe võib kehaosade kaupa tugevasti varieeruda. Hele liha on tumedast peaaegu poole võrra väiksema rasvasisaldusega. Rasvasisaldus on kõrgeim seljatükkides ja koibades, millele järgnevad kintsud ja r...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid............................................................
Mis on dioksiinid? Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiine peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks, mida inimene suudab tekitada. Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad tööstusjäätmete (keemia-,paberi, kummi-,kunstkiu,-plastmassi-ja elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid lagunevad ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees. Dioksiinid on rasvades lahustuvad (seonduvad rasvadega) ja toiduahelas kergesti ronivad (bioakumuleeruvad). Kuidas jõuavad meieni? Dioksiinide sadestumine õhust, toidusöödataimedele, toidu (inimestel peamiselt kala-, liha- ja piimatoodete kau...
Tüümian ehk aed-liivatee Taim on tuntud vanas Kreekas, Egiptuses ja Idamaades. Suure tervistav toime on meel, mis on korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud kui ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm- liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Ta sisaldab tugevat antisep...
Kellelt saab? Kuidas levib? Kuidas Kus väljendub? Kaua elujõuline? Desinfit. väljendub? linnugripp Vesi, liha, Ägedalt kulgev Seedetrakt või Isiklik muna, hingamisteed hügjeeen, otsene desinfit- kokkupuude seerimine kaitse- rõivad Sib...
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada vere...
Energiajoogid Võru I Põhikool 9.c Roman Tjapkin Mis on energiajook? Energiajook on küllaltki uus jookide liik, mis tuli Eesti turule viimastel aastakümnetel. Need ei ole tavalised karastusjoogid, neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on erneva koostisega ja toimeainete sisaldusega, mistõttu võivad jookide toime olla erinev. Nende mõju tervisele on vähe uuritud. Kofeiin Kofeiin on stimulant ehk aine, mis stimuleerib südant ja kesknärvisüsteemi ning tõstab vererõhku. Kofeiini sisaldub koola-tüüpi jookides, tees, kohvis, sokolaadijookides ja teistes sarnastes toodetes. Enamik tarbitavates energiajookides sisaldab kofeiini 240 320 mg liitri kohta, tees 245 430 mg/l, kohvis 210 340 mg/l . Suures kogu...
Prantsusmaa veinid Marju Rannaste KM31 Veinide ajalugu Arheoloogilised väljakaevamised näitavad et juba 3000 aastat tagasi tegeleti Prantsusmaal viinamarja kasvatusega. Esimesed teadaolevad tõendid veini valmistamisest pärinevad 6. sajandist e.kr Lõuna- Prantsusmaalt, kui kreeka immigrandid asutasid praeguse Marseille linna ja asusid seal aktiivselt veinindusega tegelema. Prantsusmaa veininduses toimusid suured muutused. 6. ja 7. sajandil tekkis rida väiksemaid vürsti- ja kuningriike, mis suhtusid veini valmistamisse erinevalt. Põhja Prantsusmaal peeti veini luksuskaubaks ja kuna paljuski oli veinitootmine läinud kiriku ja kloostrite kätte, siis peeti veini ka pühaks joogiks. Tuntus maailmas Prantsusmaa veinid on maailma kuulsad, need on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Konkurentsi suudab pakkuda veel sarnaste näitajatega Itaalia. Kogu toodangust valmistatakse 65% ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liisa Rudnitski K-10A Mineraalained Juhendaja:Elle Möller Pärnu 2011 Sisukord: Kloor Kloori on vaja: · koostöös naatriumi ja kaaliumiga: - osmoregulatsiooniks, - happe-leelistasakaalu tagamiseks, - membraantranspordi (s.h. imendumise) ja vedelike liikumise verest rakku ning vastupidi, · soolhappe sünteesiks maos. Kloori sisaldus on kõrgem loomsetes toiduainetes, kus ta esineb tavaliselt koos naatriumi ja kaltsiumiga. Koos keedusoola ehk NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Joogivees olev kloor lõhustab E-vitamiini ja hävitab seedetraktis terve rea toidu seedimiseks vajalikke mikroorganisme. Lahustumatul kujul leidub kloori luudes. Seleen Seleeni on vaja: · rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmiseks · imuunsüsteemi tugevndamiseks · kudede elastsuse säilitamiseks ja vana...
Homöostaas Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.) Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Neuraalne regulatsioon-Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse korral vallandub sensoorne signaal, signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus see töödeltakse vaheneuronite poolt. Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioo...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Taimetoitlus Referaat Juhendaja: Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Taimetoitluse liigid.............................................................................................................. 5 Taimetoitluse kasulikkus ja kahjulikkus..............................................................................6 Ühe päeva menüü taimetoitlasele........................................................................................ 7 Kokkuvõte..........................................................................................................................
Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida. Mineraalveed jaotatakse kolme...
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...
Inimorganismi toitainete vajadus Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses,...
Raseda toitumine 1. Raseduse ajal ei tohi kasutada imedieete, ei tohi kaalu langetada ja toituda ainult taimse toiduga. Toit peab olema võimalikult värske, maitsev, vitamiini- ja mineraalaineterikas, kvaliteetne ja vaheldusrikas. 2. Esmasvajalikud toiduained raseduse ajal: leib, piim, piimatooted, köögiviljad, puuviljad, liha ja muna. 3. Raseduse esimesel trimestril toidu energia sisaldus peab olema sama, mis mitterasedatel; teisel trimestril täiendavalt 340-360 kcal päevas; kolmandal trimestril veel lisaks 112 kcal päevas. 4. Raseduse ajal tuleb süüa regulaarselt iga 3 tunni järel väikeste kogustega ja juua 6-8 klaasi vett päevas. Toidu valmistamisel vältida liigset praadimist ja vürtsitamist. 5. Päevas tuleb tarvitada 3-4 klaasi vedelaid piimatooteid ja teisi kaltsiumi sisaldavaid toiduaineid. 6. Raseduse ajal ei tohi liialdada maksaga, kuna see võib sisaldada liigselt mürke...
Klenbuterool Keemiline nimi: klenbuterool vesinikkloriid Keemiline valem: C 12 H18 Cl 2 N2 O Molekulmass: 277,19 Struktuur valem: Välimus: värvitu mikrokristallne pulber (Merck Index) Valge pisut kollakas aine (sponsor) Sulamistemperatuur: 174-175,5 ° C (Merck Index) 170-176°C (sponsor) Lahustuvus: Väga hästi lahustuv vees, metanoolis ja etanoolis, kergesti lahustub kloroformis, lahustumatu benseenis. Kasutamine: Klenbuterooli kasutatakse loomadel näiteks hingamiselundite haiguste ja sünnituskomplikatsioonide puhul. Soovitav ravi kogus on 0,8 mg/kg kohta kaks korda päevas. Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine. Näiteks 2006 aasta septembris sai üle 330 inimese Hiinas mürgistuse süües sealiha...
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombi...
Kas ma toitun tervislikult? Referaat Lähte ÜG Karin Torim 7.b Tervislikus toidus peab olema: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariid...
Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka vähki. Sarnase toksilise mõjuga on ka dioksiinitaolised PCB`d. Kuigi nende tootmine ja kasutamin...
Püünsi kool MINU TOIT Referaat Koostas: Andre Aleksander Tunger Klass: 5. klass Juhendaja: Hele Pomerants 2 Püünsi 2013 3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamisel...
PAH-ide iselooomustus Tartu 2012 Ainete ehitus ja omadused Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud (lühendina PAH-id) on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad üksteisega liitunud benseenituumi ning ei sisalda heteroaatomeid ega ka asendusrühmi. PAH leidub looduslikult keskkonnas, kuid need võivad olla ka inimtekkelised. Oma kõige puhtamal kujul on PAH-id on tugevad ja värv võib varjeeruda värvitust kuni valgeni või kahvatust kollakasroheliseni. Naftaleen on kõige lihtsama ehitusega PAH, koosnedes ainult kahest omavahel ühendatud benseenituumast. PAH-ide hulka kuulub rohkem kui 100 ühendit, mis kõik erinevad üksteisest oma benseenituumade arvu ja asetuse poolest molekulis. PAH-id identifit...
TOIDUAINETE KONSERVEERIMINE Konserveerimine- eriliste abinõudega toiduaine kaitsmine. Konserviks tegemine- teatud ajaks seisma panemine. Jahutamine- toiduainete jahutamine külmumistemperatuurini ;erinevatel toiduainetel erinev, +2°C kuni +4°C. Külmutamine- toiduainete jahutamine alla külmumistemperatuuri, -18°C kuni -45°C. Näited: Liha -0,6°C kuni -1,2°C; piim -0,5°C ; kala -0,6°C kuni -2,0°C. Külmutamisel ei ole vaja lisada konservante, sest madalal temperatuuril mikroobide elutegevus peatub.Mida kiiremini ja madalamalt toiduaineid külmutatakse, seda paremini säilivad toiteväärtus ja maitseomadused. Ei tohi külmutada majoneesi jt valke sisaldavaid toiduaineid ( munavalge muutub vedelaks). Külmutatakse puu- ja köögivilju, seeni, liha, kala, valmistoitu. Konserveerimine kõrgetel temperatuuridel. Mikroorganismid on kuumuse suhtes tundlikud, enamus hävivad temperatuuril 60-75°C. 100°C juures hävivad kõik, 120°C häv...
Puuviljad · Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega Kiivi · Viljaliha roheline või kollane, sisaldab paju musti seemneid, mille sisu on mõru · 1 kiivi=120% ööpäevasest C-vitamiini vajadusest, 100g=40 kcal · Sisaldab provitamiini, A-, D- ja E-vitamiini, Ca, K, Cr, Mg, P ja Fe, foolhapet · Ensüümid ja kiudained edendavad seedimist, on kõhtu lahtistava toimega · Proleolüüthape lagundab kolesterooli ja soodustab vereringet · Säilib temperatuuril 0ºC 6 kuud, 20ºC 7-10 päeva · Kasutatakse erinevate jookide valmistamisel, tehakse zeleed, marmelaadi, kompotte, essentse, ...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ PCB-d Keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Katrin Koppel Kuressaare 2011 Sisukord: Sissejuhatus..................................................................................................................3 PCB-de omadused........................................................................................................3 Oht looduskeskonnale ja inimesele...............................................................................4 Kuidas mitte olla ohver..................................................................................................5 Kasutatud allikad...........................................................................................................6 Sissejuhatus PCB-d ehk polüklooritud bifenüülid on väga püsivad ja mürgised keemilised ühendid. PCB-sid sünteesiti esimest korda juba 1881 aastal ja tööstuslikult alustati nende ka...
Menüü koostamine- Kaisa Rooba Kadrina Keskkool 7.a 2012 Sisukord Toit Energiavajadus Süsivesikud Valgud Toidurasvad Vesi Vitamiinid ja mineraal ained Lisaained toiduainetes Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Toidukorrad Toiduainete toitainelise koostise hinnang Tervisliku toitumise keskkonnad Internetis Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimes...
KALA Kaladega seotud ohud Botulism seda soodustab vaakumpakendamine. Hävib autoklaavis 120C juures. Saasteained raskemetallid elavhõbe, arseen, dioksiinid. Mida vanem suurem ja rasvasem on kala, seda suurem on oht, et on saasteainete oht Parasiidid laiuss. Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65C) Allergeen kalalõhn Kalade toiteväärtus Kõrge toiteväärtusega, sisaldavad asendamatuid aminohappeid Kergesti omastatav Madala kalorsusega sobib dieettoiduks 100g/ 100-130Kcal Lõheroosa karotenoidid antioksüdant Kalade toitainetesisaldus Vett 50-85% Valku 9-27% (enamus täisväärtuslik asendamatud a.h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Suguko...
Jüri Gümnaasium ENERGIAJOOKIDE MÕJU TERVISELE Referaat Koostaja: Juhendaja: 2011 Energiajoogid on küllaltki uus jookide liik, mis on Eesti turule tulnud viimastel aastakümnetel. Energiajooke kasutavad Eestis peamiselt noored näiteks enne spordiüritusi või nende ajal, uskudes, et energiajoogid annavad neile lisaenergiat. Enamik energiajookide nime all müüdavaid jooke on mõeldud hoopis profisportlastele suure füüsilise koormuse puhul ning need ei sobi noortele ja lastele. Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid, kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni, erinevaid t...
Tartu Kutseharidus Keskus Serotoniin e. õnnehormoon Katre Tammekun MO11 2012 Mis see on? Meie organismis leidu ühend nimega trüptofaan, mille valem on C11 H12 N2 O2, see on üks 20'st aminohappest ja on meie organismi normaalseks toimimiseks asendamatu. Tüptofaan on serotoniini eelühend, mille olemasoluta serotoniin ei saa tekkida. Serotoniin paikneb peamiselt seedekulglas, kuid umbes 1020% serotoniini koguhulgast paikneb kesknärvisüsteemis ja seljaajus. Ülesanded: reguleerib toidu liikumist soolestikus ja vere hüübimist(paikneb vereliistakutes), ahendab veresooni, kontrollib meie und, isu ja tujusid Esmakordselt avastasid teadlased serotoniini organismist 1934, kindel kinnitus selle aine ülesannetest saadi 1952. Kuidas ta väl...
Kõrgema riskitasemega toiduained Toit, millel on väljend ,,kõlblik kuni", ei kõlba toiduks pärast märgistusel esitatud kuupäeva möödumist. Toit, millel on väljend ,,parim enne", ei ole pärast esitatud kuupäeva möödumist enam parimate omadustega, kuid on teatud aja jooksul söögikõlbulik . Allikas:https://maablogi.wordpress.com/2012/08/21/mis-erinevus-on-kolblik-kuni-ja-parim-enne- toidul/ Tõepoolest, "parim enne" näitab rohkem toidu kvaliteeti kui ohutust. Selline toidukaup võib kaotada oma lõhna- ja maitseomadusi, muutuda võib tekstuur või konsistents, laguneda võib emulsioon, väheneda võib vitamiinide sisaldus. "parim enne" tähtaja ületanud toidukaup ei muutu üldjuhul inimesele ohtlikuks. Erandiks on munad, mida ei tohi ei müüa pärast "parim enne" tähtaja möödumist Toidu müüja, kes pakub müügiks "parim enne" ületanud toitu, peab: 1. suutma tõestada, et vastav toit on ohutu; 2. "parim enne" tähtaja ületanud toidu müük ...
annaabi.ee 
