Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toidupatogeenid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkond Inimene ise?

Iseseisev töö Toidupatogeenid


Rühma suurus: 1-3 üliõpilast
Tähtaeg: 03.03.11 loengusse paberkandjal kaasa!
Ülesanne: Loe (eelistatult) kirjandusallikat /1/ või internetist FDA BBB (Bad Bug Book). Koosta lugemistabel (vt vorm allpool), millesse kannad olulise info konkreetsete patogeenide kohta.
Võimalik, et iga patogeeni kohta kõigi lahtrite tarbeks infot ei leia. Samas võimalik, et leiate endale ‘ohoo’ infot, pange see kirja ‘muu oluline info’ alla.
  • Optimaalsed kasvutingimused —temperatuur, pH, keskkonna soolasisaldus, aw vms
  • Inkubatsiooniaeg, nakatav doos —millal väljenduvad haigusnähud, kas on teada tõvestavate mikroobide arv, kes haigestumise esile kutsuvad
  • Sümptomid—millised on iseloomulikud kaasnevad haigusnähud?
  • Allikad—kust pärineb? Toiduained? Keskkond? Inimene ise?
  • Vektorid —kuidas kandub edasi allikalt inimesele?
  • Ennetamine—mida teha haigestumiste ärahoidmiseks?
  • Muu oluline info—huvitavad faktid, õpetlikud juhtumid ?

Kirjandus:
/1/ Roasto, Tamme, Juhkam Toiduhügieen ja –ohutus, Tartu 2004, lk 49-96
/2/ Pärn. Piima ja piimatoodete ohutus.- Piimanduse käsiraamat, Tartu 2001, lk 605-609
Internetis lisaks BBB-le hulgaliselt allikaid, vastavalt teie huvile ja keeleoskusele

Toiduga seonduvad patogeenid


Listeria monocytogenes
Escherichia coli, EHEC näitel
Salmonella
Campylobacter jejuni
Optimaalsed kasvutingimused
Temp. 1-45oC
pH 4,1 – 9,6
aw 0,92
Temp. 3-46oC
pH 4,4-9,5
aw 0,95
Temp. 5-47oC
pH 4,0-9,0
aw 0,95
Temp37-42 oC
pH 6,5-7,5
Inkubatsiooniaeg, nakatav doos
Peiteaeg 3-70 päeva, keskmiselt 3 nädalat.
Haigusnähud tekivad 12-36 tundi pärast nakatumist, harvem 6-72 tundi pärast nakatumist. Haigus kestab 4-7 päeva.
12-24h enne soolestiku düsfunktsiooni teket
Haigus kestab 1-4 päeva
Harvemal juhul 10 päeva.
Sümptomid
Palavik , pearinglus , südame pahasus, kõhulahtisus. Täiskasvanutel avaldub meningiidi ehk ajukelme põletikuna.
Peavalu, iiveldus , lihaste valu, palavik.
Allikad
Maapinnas, loomasöötades ja loomade soolestikus. Piima satub udarapõletiku tõttu.
Loomad (eriti veised )
Vesi, pinnas, imetajad, linnud , putukad, loomade seedetrakt , eriti kodulindude ja sigade seedetrakt.
Pastöriseerimata piimatooted , linnuliha, toorest liha,
Vektorid
3 haiguse ülekande teed: kontamineeritud toidu ja joogivee tarbimine, kontakt loomadega ja inimeselt inimesele.
Nakatutakse suukaudselt.
Inimeselt inimesele, toidu ja joogivee tarbimine, kontakt loomadega.
Ennetamine
Vältida toore või termiliselt ebapiisavalt töödeldud toiduainet (eelkõige liha ja piim) tarbimist.
Isiklik hügieen, eriti käte pesemine ja desinfitseerimine. Tagad nõuetekohane hügieen toidukäitlemisel ja tarbimisel ning toidu korralik läbiküpsetamine
Hügieen
Vajalik on puhastamine, desinfitseerimine, hügieen,
Efektiivne näriliste tõrje.
Muu oluline info
Clostridium botulinum
Clostridium perfringens
Bacillus cereus
Staphylococcus aureus
Optimaalsed kasvutingimused
pH 4,6 -5
optimaalne temp on 35-40°C.
Optimaalne temp on 41-45°C. Kõige intensiivsem on 43-45°C.
pH on 6,0 ja 7,0 vahel.
Aw 0,97-0,93
Osad tüved kasvavad 4-5°C juures, mitte aga temp.37°C. Teised tüved on võimelised kasvama 15-50°C juures. Optimaalne temp.30-40°C. pH 4,4-9,3 ja soolvee sisaldus 10%.
Kasv ilmneb 7-48°C juures (optimaalne 30-38°C). pH väärtus 4,0-10 ning soolvee sisaldus 17%.
Inkubatsiooniaeg, nakatav doos
Sümptomid ilmnevad 12-36h pärast nakatumist, võib toimuda ka pärast 2 h .
10-12 h peale söömist.
1.tüüp 10-16 tundi peale söömist 2.tüüp 1-5 tundi peale söömist. Kestavad 1-2 päeva.
2-4 tunni pärast väljenduvad haigusnähud. Sümptomid kaovad 48 tunni jooksul.
Sümptomid
Iiveldus, raskemal juhul võib surra, oksendamine , valud suus ja kurgus.
Iiveldus, kõhulahtisus.
Toidumürgitus jaguneb 2: ühe sümptomiks on kõhulahtisus ja teise põhisümptomiks on oksendamine.
Toidumürgitus, iiveldus, oksendamine, diarröana
Allikad
Toit mida söödi pärast parim enne (liha)
Maitseained , ürtidest,
Inimses fekaalidest
Pinnase tolm, teravili, maitseained, muld , riis , kuivtooted (mitmesugused vürtsid).
Bakterid, mida leidub kõikjal inimeste ja loomade nina-ja suuõõnes ning nahapinnal.
Vektorid
Kui süüakse haigustekitajate poolt saastatud toiduaineid.
Pinnasest, loomadelt, maitseainetest, kuivtoitudest,
joogivees
Kui süüakse haigustekitajate poolt saastatud toiduaineid (riis, vürtsitatud road). Samuti kui sööd mustade kätega (muld, tolm).
Kui sööd saastatud toitu, oled kokku puutunud näiteks loomdega, kelle nahal võib olla neid mikroobe .
Ennetamine
Mitte rikkuda temp režiimi.
Töödeldud toiduainetele lisatakse nitraate ja nitritit.
Nõuetekohane toidu jahutamine ja piisav kuumutamine ,
Pesta käsi.
Mitte rikkuda temp režiimi, pesta käsi
Mitte rikkuda temp režiimi, pesta käsi, käidelda toitu korrektselt.
Muu oluline info
Ei põhjusta liha ja lihatoodete rikenemist.
Toidupatogeenid #1 Toidupatogeenid #2 Toidupatogeenid #3 Toidupatogeenid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gniilo Õppematerjali autor
Iseseisev töö

Sarnased õppematerjalid

Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes
31
doc

Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes

MIKROORGANISMID NING NENDE KASVU JA PALJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID MIKROORGANISMIDE PALJUNEMINE TOIDUS SÕLTUB. mikroorganismide alghulgast toiduaines; toidu keemilisest koostisest; temperatuurist; ajast; niiskusest; keskkonna happesusest; õhu ja valguse juurdepääsust. Mikroobide kiireks paljunemiseks on vajalikud järgmised tingimused: Toitainete olemasolu ­ neid on tavaliselt toidus küllaldaselt kindlustamaks mikroobide kasvuks vajaliku energia ja toidu. Kui patogeenid satuvad töödeldud toitu, milles enamus mikrofloorast on hävinud, siis konkurents on väike ja patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. Kõrge riskiteguriga on: 1. suure valgusisaldusega toit ja toiduained · lihatooted, (k.a. kastmed ja puljongid); · (küpsetatud) liha, eriti linnuliha; · muna ja munatooted; · kala ja koorikloomad; · piim ja piimatooted; · keedetud riis; · seened; · pähklid; 2

Toiduhügieen
Toidumürgistused
17
docx

Toidumürgistused

1. TOIDUMÜRGISTUSED Toidumürgistuseks nimetatakse haigusi, mis tekivad tõvestavaid pisikuid või mürgiseid aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti

Toiduhügieen
Toiduhügieen loengukonspekt
14
doc

Toiduhügieen loengukonspekt

TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahendid *personali hügieen

Toiduhügieen
kordamine toiduohutus
20
docx

kordamine toiduohutus

inimtoiduks kõlbmatu. Tooraineid ja koostisaineid tuleb hoida sobivates tingimustes, kaitstud saastumise eest. Kõikidel tootmise/töötlemise etappidel peab toit olema kaitstud saastumise eest, mille tulemusel võib muutuda inimtoiduks kõlbmatuks. Tuleb rakendada piisavaid kahjuritõrje meetmeid. Koduloomade juurdepääsu vältimiseks samuti meetmed. Tooraineid/tooteid ei tohi hoida sellised temp, mille juures võivad kiirelt paljuneda patogeenid, parasiidid. Külmaahelat ei tohi katkestada. Siiski on lubatud kõrvalekaldumine temperatuurist piiratud ajaks. , kui see on vajalik mingite asjaolude tõttu, toidu valmistamine jms. Eraldi piisavalt suured ruumid toorainete ja töödeldud toidu eraldi hoidmiseks. Jahutatuna serveeritav või hoitav toit tuleb peale kuumtöötlemise etappi või kui kuumtöötlemist ei kasutata pärast lõpliku valmistamise etappi jahutada sellise temperatuurini, mis välistab riski tervisele.

Toiduohutus
Toiduohutuse kordamisküsimused 2013
11
doc

Toiduohutuse kordamisküsimused 2013

Toidu ohutus. Toidu hügieen, ülesanded Toidu ohutus-Kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil tarbimisel või valmistamisel kahjuu tarbijale. Toidu hügieen- kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks kõigis toiduahela etappides. Ülesanded: Kõik tegevused, mis 1) kaitsevad toitu saastumise eest 2) hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknevaks. 3) hävitavad toidus kahjulikud ained, organismid kuumtöötlemisega või muude meetoditega. Toidu turvalisus.- kui kõigil inimestel on pidev füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. 1) kohane või kättesaadav toiduvaru 2) stabiilne toiduvaru ilma kõikumistet 3) juurdepääs toidule ja võimalus seda endale lubada 4) kvaliteetne ja ohutu toit Mida tähistavad järgmised akronüümid: FAO.-Food and Agricultural Organisation of the United Nations WHO.-World

toiduainete sensoorse hindamise alused
Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid
34
pdf

Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid

 sooje toite tuleb hoida üle 60, jahutatud toite alla 4 kraadi juures. 10 3 CLOSTRIDIUM LIIGID 3.1 Kliinilised ilmingud Clostridium perekonda kuuluvad bakterid on levinud kõikjal – pinnases, vees, kanalisatsioonis ning on inimeste ja loomade seedetrakti normaalmikrofloora asukateks. Enamik klostriide on kahjutud saprofüüdid, kuid mõned on hästi tuntud patogeenid. Ajaloost on teada hästi kirjeldatud haigusjuhtumeid, näiteks teetanus (Clostridium tetani), botulism (Clostridium botulinum, Clostridium baratii, Clostridium butyricum), müonekroos ehk gaasi gangreen (C. perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum) ja kõhulahtisus ning jämesoolepõletik (C. perfringens, C. difficile). Valdav enamus tänapäeval levivatest nakkustest on naha ja pehmekoe haigused, toidumürgistused ning antibiootikumidega seotud kõhulahtisus-koliit

Mikrobioloogia ja toiduhügieen
TOIDUINFEKTSIOONID
18
odt

TOIDUINFEKTSIOONID

TOIDUINFEKTSIOONID Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus.......................................................................3 Düsenteeria........................................................................4 Kõhutüüfus........................................................................5 Tuberkuloos.......................................................................6 Tuberkuloosi tekkepõhjused....................................................7 Tuberkuloosi avaldumine........................................................8 Brutselloos........................................................................9 Koolera............................................................................10 Listerioos.........................................................................11 Listerioosi sümptomid..........................................................12 Kampüloos.......................................................................13 Jersinioos..............

Tööohutus ja tervishoid
Haiguspuhangud referaat toiduhügieeni õpetusest
25
doc

Haiguspuhangud referaat toiduhügieeni õpetusest

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni õpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................4 2 Haiguspuhangud .................................................................................................................... 5 Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus .............................................................................5 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 5 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 5 Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus .................................

Toiduhügieen




Kommentaarid (1)

shumps profiilipilt
shumps: väga hea allikas
13:57 17-11-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun