MIKROORGANISMID NING NENDE KASVU JA PALJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID MIKROORGANISMIDE PALJUNEMINE TOIDUS SÕLTUB. mikroorganismide alghulgast toiduaines; toidu keemilisest koostisest; temperatuurist; ajast; niiskusest; keskkonna happesusest; õhu ja valguse juurdepääsust. Mikroobide kiireks paljunemiseks on vajalikud järgmised tingimused: Toitainete olemasolu neid on tavaliselt toidus küllaldaselt kindlustamaks mikroobide kasvuks vajaliku energia ja toidu. Kui patogeenid satuvad töödeldud toitu, milles enamus mikrofloorast on hävinud, siis konkurents on väike ja patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. Kõrge riskiteguriga on: 1. suure valgusisaldusega toit ja toiduained · lihatooted, (k.a. kastmed ja puljongid); · (küpsetatud) liha, eriti linnuliha; · muna ja munatooted; · kala ja koorikloomad; · piim ja piimatooted; · keedetud riis; · seened; · pähklid; 2
1. TOIDUMÜRGISTUSED Toidumürgistuseks nimetatakse haigusi, mis tekivad tõvestavaid pisikuid või mürgiseid aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahendid *personali hügieen
inimtoiduks kõlbmatu. Tooraineid ja koostisaineid tuleb hoida sobivates tingimustes, kaitstud saastumise eest. Kõikidel tootmise/töötlemise etappidel peab toit olema kaitstud saastumise eest, mille tulemusel võib muutuda inimtoiduks kõlbmatuks. Tuleb rakendada piisavaid kahjuritõrje meetmeid. Koduloomade juurdepääsu vältimiseks samuti meetmed. Tooraineid/tooteid ei tohi hoida sellised temp, mille juures võivad kiirelt paljuneda patogeenid, parasiidid. Külmaahelat ei tohi katkestada. Siiski on lubatud kõrvalekaldumine temperatuurist piiratud ajaks. , kui see on vajalik mingite asjaolude tõttu, toidu valmistamine jms. Eraldi piisavalt suured ruumid toorainete ja töödeldud toidu eraldi hoidmiseks. Jahutatuna serveeritav või hoitav toit tuleb peale kuumtöötlemise etappi või kui kuumtöötlemist ei kasutata pärast lõpliku valmistamise etappi jahutada sellise temperatuurini, mis välistab riski tervisele.
Toidu ohutus. Toidu hügieen, ülesanded Toidu ohutus-Kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil tarbimisel või valmistamisel kahjuu tarbijale. Toidu hügieen- kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks kõigis toiduahela etappides. Ülesanded: Kõik tegevused, mis 1) kaitsevad toitu saastumise eest 2) hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknevaks. 3) hävitavad toidus kahjulikud ained, organismid kuumtöötlemisega või muude meetoditega. Toidu turvalisus.- kui kõigil inimestel on pidev füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. 1) kohane või kättesaadav toiduvaru 2) stabiilne toiduvaru ilma kõikumistet 3) juurdepääs toidule ja võimalus seda endale lubada 4) kvaliteetne ja ohutu toit Mida tähistavad järgmised akronüümid: FAO.-Food and Agricultural Organisation of the United Nations WHO.-World
sooje toite tuleb hoida üle 60, jahutatud toite alla 4 kraadi juures. 10 3 CLOSTRIDIUM LIIGID 3.1 Kliinilised ilmingud Clostridium perekonda kuuluvad bakterid on levinud kõikjal – pinnases, vees, kanalisatsioonis ning on inimeste ja loomade seedetrakti normaalmikrofloora asukateks. Enamik klostriide on kahjutud saprofüüdid, kuid mõned on hästi tuntud patogeenid. Ajaloost on teada hästi kirjeldatud haigusjuhtumeid, näiteks teetanus (Clostridium tetani), botulism (Clostridium botulinum, Clostridium baratii, Clostridium butyricum), müonekroos ehk gaasi gangreen (C. perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum) ja kõhulahtisus ning jämesoolepõletik (C. perfringens, C. difficile). Valdav enamus tänapäeval levivatest nakkustest on naha ja pehmekoe haigused, toidumürgistused ning antibiootikumidega seotud kõhulahtisus-koliit
TOIDUINFEKTSIOONID Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus.......................................................................3 Düsenteeria........................................................................4 Kõhutüüfus........................................................................5 Tuberkuloos.......................................................................6 Tuberkuloosi tekkepõhjused....................................................7 Tuberkuloosi avaldumine........................................................8 Brutselloos........................................................................9 Koolera............................................................................10 Listerioos.........................................................................11 Listerioosi sümptomid..........................................................12 Kampüloos.......................................................................13 Jersinioos..............
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni õpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................4 2 Haiguspuhangud .................................................................................................................... 5 Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus .............................................................................5 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 5 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 5 Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus .................................
Kõik kommentaarid