Taimetoitluse referaat (2)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Turismi õppetool
Taimetoitlus
Referaat
Juhendaja :
Väimela 2010

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Taimetoitluse liigid 5
Taimetoitluse kasulikkus ja kahjulikkus 6
Ühe päeva menüü taimetoitlasele 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Järgnevas referaadis soovib autor edastada informatsiooni taimetoitluse kohta. Sellest, mida selline eluviis endast kujutab ning üldiselt vegetaarlusest. Kahjulikkusest ning kasulikkusest taimetoitluse puhul. Täpsemalt raua puuduse kohta, sellise eluviisi juures. Lõpetuseks ühe päeva menüü vegetaristile.
Taimetoitlus
Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel , moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete(linnuliha, kala, mereandide tarbimise.
Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune, piimatooteid ja loomse töö tulemusel saadud aineid nagu näiteks mesi . Veganism aga keelab kõikide loomsete ainete tarbimise. Mõne rangema määratluse järgi ei tohi loomseid tooteid kasutada ka riietuses ja muude tarbeesemete seas, olenemata sellest kas eseme tootmine on toonud kaasa ka looma surma või ei (piima-, munatooted, mesi, vill, siid ). Üldine termin nii taimetoidule, veganismile kui ka teistele sarnastele toitumisviisidele on "taimepõhised toitumisviisid".
Taimetoitluse põhjendusena on esitatud vastuseisu loomade tapmisele ja selleks tööstuslikes tingimustes pidamisele. Samuti seisukohta, et inimene on looduslikult taimetoiduline, mitte liha.
On väidetud, et taimetoitlus rahuldab keha ainevajadusi, tõstab eluiga, parandab tervist ning vähendab vähi- ja teiste surmavate haiguste riske. [1]
Tõsine taimetoitlus on terve teistsugune maailmakäsitlus. See ei ole ainult liha mittesöömine. Algab see sellest, et hakatakse suuremat tähelepanu pöörama sellele mida süüakse, mitte ei ahmita sisse ükskõik mida. Järgmine aste on suurem toidu valimine ja suures osas ka ise toidu valmistamine. Toidu valmistamise juures on sama oluline, kui korralik toidu algmaterjal ka toidu valmistaja. Ise toitu valmistades pannakse toidu sisse ka veel meie enda positiivseid mõtteid, ostes kusagilt valmis toitu või süües kusagil kiirsöögikohas, ei tea me kunagi, kes selle toidu valmistas ja milliseid muremõtteid ta sealjuures mõtles. Igasuguses toidu valmistamise protsessis jääb toidule külge ka teatav kogus energiat. [2]
Seega olles taimetoitlane, ollakse osa suuremast protsessist, mis hõlmab tervet elu. Lihtsalt pühendatakse rohkem tähelepanu oma tervisele, ümbritsevale keskkonnale ja ka sellele, mida omale suust sisse aetakse. Toit ei ole ainult kõhutäitmine ja oma söömiskire rahuldamine, vaid energia saamine. Tänapäeva ülikiire elurütmi juures on vaja pidevalt ja palju energiat.
Liha süüakse paljuski sellepärast, et nii on kombeks ja ka et sealt saab suure portsu energiat kätte kiiresti ja lihtsalt. Liha söömine on kombeks just kiires ja muutlikus ühiskonnas, taimetoitlus aga rahulikumas ja stabiilsemas ühiskonnas.
Taimetoitlus selle enda pärast on keha piinamine , taimetoitlus oma heaolu suurendamiseks aga igati tervitatav nähtus. Sama vahe on ka nälgimisel ja paastumisel. Nälgimisel on mõtted suurel määral koormatud mõtetega toidust, paastumisel ollakse aga teadlikult loobunud toidust, et saavutada mõnda uut eesmärki. Kõht on tühi mõlemal juhul, kuid kuna eesmärgid on erinevad, siis ka tulemused tulevad erinevad. Taimetoitlust rakendataksegi ju põhiliselt ravi eesmärgil.
Meie kliimavöötmes on taimetoitlus suvel igati soodne ja ka talvel võimalik. Üldlevinult öeldakse, et talvel on vaja ikkagi liha süüa, aga tegelikult on põhjus lihtsalt selles, et lihast on võimalik kiiremini suurem kogus vajalike aineid kätte saada ning see on lihtsalt lihtsama vastupanu teed minek. [3]

Taimetoitluse liigid

Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Nendest enim levinud on:

• Lakto-ovovegetariaanlased ei söö liha (s.h. kala, linnuliha), aga söövad muna-, piimatooteid ja mett .
  
• Laktovegetariaanlased ei söö liha ega ka munatooteid, kuid söövad piimatooteid ja mett.
  
• Ovovegetariaanlased ei söö liha ega ka piimatooteid, kuid söövad munatooteid ja mett.
  
• Veganid ei söö ei liha, muna-, piimatooteid ega ka mett. [4]
  

Taimetoitluse kasulikkus ja kahjulikkus

Taimetoitlusel on mitmeid plusse , milleks on: väike südamehaiguste risk(vere vähese kolesterooli tõttu), väike kõrgvererõhu risk(toiduainete kõrge kiudainete sisaldus), harvemini esinevad seedeektrakti häired, rohkelt C vitamiini, rohklet mineraalaineid, väheneb rasva- ja keedusoola kasutamine toidus, suurem maitsetaimede kasutamine.
Sellisel toitumise viisil esineb ka mitmeid miinuseid. Liiga väike kogus D, B2 ja B12 vitamiini. Väheseks jääb ka kaltsiumi kogus, kui toidust puudub piim. Puudust võib tekkida ka tsingist, kuna taimne tsink imendub väga halvasti. [5]
Ka raud taimtoidust absorbeerub ainult poolenisti nii hästi kui raud lihast. Raud annab ajujõudu. Näiteks uurimus Pennsylvania Riigiülikoolis näitas, et madala organismi rauatasemega üliõpilased said testimisel madalamaid punktidesummasid.
Taimtoitlased peaksid sööma rauarikast toitu, näiteks keedetud spinatit, ube, kõrvitsaseemneid, kuivatatud aprikoose. Keedetud juurviljadest absorbeerib organism rohkem rauda kui tooretest. [6]

Ühe päeva menüü taimetoitlasele

Hommikusöök

• kaerahelbepuder võiga
  
• võileib tomatiga
  
• kohv
  
• banaan
  

Vahepala

• Müsli piimaga
  

Lõunasöök

• peedisupp hapukoorega
  
• keedetud kartul
  
• juurviljakotlet
  
• porgandisalat
  
• leib
  
• saiavorm piimaga
  

Vahepala

• jäätis
  

Õhtusöök

• makaronisalat
  
• leib
  
• keefir [7]
  

Kokkuvõte

Eelnevas referaadis on kirjutatud mis on taimetoitlus üldiselt ning mida see endast kujutab. Välja on toodud vegetarismi liigid, mille juurde on kirjutatud, milliseid toiduaineid ei sööda antud tüübi juures. Uuritud on vegetaarluse kahjulikkust ja kasulikkust, et milliste toitainete kogus jääb inimese organismile väheseks ja milliseid saab paremini kätte, kui lihasööja. Täpsemalt on välja toodud raua suuremat vajadust taimetoitlase organismile. Lõpetuseks on koostatud ühe päeva menüü vegetaarlasele.

Kasutatud kirjandus

1. „Taimetoitlus“ http://et.wikipedia.org/wiki/Taimetoitlus
2. „Taimetoitlus“ http://www.online.ee/~uhuu/Taimetoitlus.html
3. „Taimetoitlus“ http://www.online.ee/~uhuu/Taimetoitlus.html
4. „ Terminoloogia ja taimetoitluse liigid“ http://et.wikipedia.org/wiki/Taimetoitlus
5. Lipp L. Eritoitumine. Tööleht. Lk.6-7.
6. „Miks taimetoitlased vajavad rohkem rauda“ http://www.terviseleht.ee/200139/39_taimetoitlased.php
7. „7 päeva näidismenüü“ http://www.dieet.ee/index.php?class=catalog&action=view&cat_id=&lang=ee&id=278&sort_abc=&page=0
9