Toiduained võib ettevõttesse tuua ainult selleks ettenähtud transpordivahenditel. Peab jälgima tootja nime, tootjapoolset kvaliteedisertifikaati ja realiseerimistähtaegu. toiduainete säilitamine vastavalt omadustele Kui toidukaup saabub ettevõttesse, siis ta ladustatakse või pannakse müüki vastavalt sellele toidukaubale omastele säilitustingimustele. Kindlasti peab jälgima tootjapoolsete temperatuurireziiminõuete täitmist. Valgurikkad toiduained on kiiresti riknevad, mistõttu nad säilitatakse üldreeglina madalatel temperatuuridel ja külmikutes. Värske kala säilitatakse temperatuuril 0°C juures ja jää peal. toidu valmistusviisid. Kui valmistatakse toitu, siis peab alati kindel olema, et toit oleks korralikult läbi küpsenud. Seepärast kontrollitakse toidu läbiküpsemist termomeetriga, mitte tikuga või noaga, nagu seda kodustes tingimustes tihti tehakse toidu ja toidunõude "ringlusteed"
...... .................................................................. KÕRGE RISKITEGURIGA ON SUURE VALGUSISALDUSEGA TOIT! · lihatooted (kastmed, puljongid) · küpsetatud liha (linnu) · muna, munatooted · kala, koorikloomad (säilitada +0 kraadi juures, jää sees) · piim, piimatooted · keedetud riis · seened. 2 8 kõik toiduained, mis on ette nähtud tarbimiseks ilma eelneva kuutöötlemiseta, st küpsetamata (tordikreemid) 9 kõik toiduained, mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb hakkimine , vahustamine või mõni muu mehaaniline töötlemine 10 kõik toiduained, mida ei kuumutata piisavalt kaua 11 kõik toiduained, mis pärast kuumtöötlust hoitakse temperatuuril üle 80C või alla 630C ÕHUHAPNIKU TOIME Mikroobid, mis vajavad eluks hapnikku:...aeroobsed.... Hallitusseened- arenevad toiduainete pinnal
ka haigustekitajad. 2) Külmutatud toidu säilitamine (-18°)- Mikroobid ei paljune, osad hävivad. 3) Jahutatud toidu lühiajaline säilitamine (1°-4°)- Mikroobide areng aeglustub 4) Ohtlik temperatuuri vahemik (10-60)- Kiire paljunemine 5) Soojas hoidmine (63)- mikroobide juurdekasv pidurub, osa jäävad ellu 6) Keetmine (100), küpsetamine (75)- hävivad vegetatiivsed vormid, endospoorid ei hävi. Nõuded: 1) säilitada toit kuumana (63) või külmana (<6) 2) külmutatud toiduained täielikult sulatada 3) toit läbinisti kuumutada ja serveerida kohe või kiiresti jahutada ning säilitada külmas 4) kuumutamisel sisetemperatuur peab vähemalt ühe tunni jooksul jõudma 75-ni- 5) toitu taaskuumutada vaid korra. Toidust tingitud haigused; Toidunakkus; Toidumürgistus; Helmintoosid Toidust tingitud haigus.-iga nakkus või mürgitus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. Toidunakkus.- nakkushaigus, mis levib toidu kaudu. Nakatav doos alates 10-15 elusbakterist kuni kümnete
segatud, ning sorbetid, mida on külmutamise ajal piisavalt segatud. Tekkivate jääkristallide suurus on sõltuvuses ka külmutava mahlasegu suhkrusisaldusest- suurem suhkrusisaldus alandab segu külmumistemperatuuri ning lõpptulemuseks on väiksemad jääkristallid. Põhilised toorained granitadele ja sorbettidele on suhkur, vesi, sidrunimahl happesuseks, puuviljamahl, liköör, vein, viinad. Parfeede valmistamiseks kasutavad toiduained on analoogsed jäätiste toorainetega. Tarrendaineid ei kasutata. Parfeede valmistamiseks tehakse retseptuuris näidatud toiduainetest segu. Segu jahutatakse ning sellesse segatakse parfeele nime ja maitset andvad ained. Puuvilja- ja marjapüreed, marjad, lahustav kohv, sokolaad. Viimasena lisatakse vahustatud rõõsk koor. Parfeesegu valatakse vormi ja asetatakse külmikusse külmuma, külmumise ajal segu ei segata. Enne serveerimist võetakse parfee vormist välja
pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid, toiduained mis kiiresti võivad kõrbema minna või rõhu all kupatamine ( seened, soolaliha soolase, kibeda, hapu maitse eemaldamine, mürkainete, toiduainete puhastamine blanseerimine toiduainete lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine kuuma vee või auruga. (lillkapsas, aedoad jne.) heleda värvuse säilitamiseks
Tootmishügieen = eeltingimusprogrammid: koht peab olema puhas, sobivad vahendid, tervisetõend, pind heas seisukorras ja kergesti puhastatav, samuti seadmed, ohtlikud vahendid ja jäätmed toidust eraldi hoida. Temperatuur ettenähtud tasemele ettenähtud ajaks! Kahjurite ja koduloomade juurdepääs toidule peab olema takistatud, ümbris ja pakkematerjal ei tohi olla saastumise allikaks. Veoks kasutatavad masinad heas seisukorras, puhtad, ainult toiduained. Joogivesi. Tsoneerimine – eesmärgiks on loogiline protsess selgete hügieenitsoonidega, nt eraldi toored materjalid ja musta poole puhkeruum; eraldi kuumtöötlus ja jahutamine, puhtad ruumid, teisene pakend ja puhta poole puhkeruum; kontor. Puhta ja musta poole lahus hoidmine: erivärviline riietus, töövahendite kasutamine, inimeste liikumine. 11. Ristsaastumine, mõiste, näiteid, nn tehnoloogilised ristid. Võimalused vältimiseks.
5. Vinnutamine - soolatud liha kuivatamine looduslikes tingimustes 6. Sügavkülmutamine toorelt või toiduks valmistatult, tagatakse toiduainete säilimine temperatuuri alandamisega 18 °C kuni 45 °C. 20. Lihade soolamine. Erinevad meetodid. Soolamine - toiduainete konserveerimine naatriumkloriidi (NaCl) ehk keedusoolaga. Konservanti lisatakse toiduainetele tahkel kujul või vesilahusena. Efekt põhineb sellel, et teatud kontsentratsioonis muudab keedusool soolatavad toiduained veevaesemaks (rakkudest tõmmatakse vesi välja).Selle tulemusena säilib liha kauem, sest hävitatakse suurem osa lihas leiduvaid baktereid ning takistatakse uute juurdekasvu. Soolamiseks on kaks meetodit: 1. Kuivsoolamine - lihatükid hõõrutakse soolaga sisse, asetatakse vaheldumisi soolaga nõusse ning lastakse pikalt seista. 2. Märgsoolamine - soolvesi valatakse anumasse liha peale. 21. Lihatooted ja rupskid. Lihade erinevus. Lihatooted:
totaalne osa midagi muud kasulikku ja vett. Kuigi puuviljad ja juurviljad (ka salatitena) on sobilikud kõigi söögikordade juurde, võiks just päeva õhtupoolne osa anda kaaluka osa. Tükike kõrgkvaliteetset valku sisaldavat toidukraami (kala, linnuliha, kohupiim, juust jne) sobib õhtusöögiks väga hästi. Head valguallikad on ka keefirid ja jogurtid. Õhtusöögi kogustega ei tasuks kindlasti liialdada. Mida hilisem on kellaaeg, seda vähem sobivad süsivesikuterikkad toiduained (saiakesed, pannkoogid, magusad koogikesed, pastatoidud, kartulitoidud jne). Peale kella 22.00 pole nende söömine kindlasti normaalsöömine. Lisaks kolmele põhitoidukorrale võib päevas olla ka kaks vahepala, milleks sobivad ideaalselt puu- või juurviljad (ka kuivatatud kujul) ning pähklid ja seemned. Söömise juures peab inimene arvestama oma reaalset kalorite kulutamise hulka, 16
Kõik kommentaarid