Doksiin (0)

Sarnased õppematerjalid

5

pptx

Dioksiinid

Dioksiinid Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimesemaksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast ning sigaretisuitsul värvitud, lõhnatud peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks  Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus Looduslikud allikad Keskkondlikud reservuaarid mõjud inimestele Rasket vormi akne ( kloorakne ) Pahaloomuline kasvaja ( sarkoom ) Vähk Arenguhäired laste hammaste emailil Kesk ja perifeerne närvisüsteemperifeerse närvisüsteemi patol

Keemia

7

pptx

Dioksiinide teke

Dioksiinid Dioksiinid Mürgised keemilised ühendid. polükloreeritud dibensopara dioksiin (PCDD). Looduses äärmiselt püsivad. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teke Peamiselt antropogeensed ühendid. Halogeeniühendite põletamisel. Tööstuslikes protsessides. 300325 °C Dioksiinid Läänemeres Läänemere ääres üle 20 paberi ja tselluloosivabriku. Kalade dioksiinisisaldus suurem kui Põhjameres. Toksikantide suurim sisaldus räimes ja lõhes. Lubatud dioksiinisisaldus 4 pg/g. Kahjulikkus Soodustab vähi teket. Põhjustab loote väärarengut. Vähendab

Keemia

8

docx

Dioksiinid

DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervise

Ökotoksikoloogia

2

doc

Dioksiinid

Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid.Neid on leitud mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimese maksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiinid on kokkuvõtlik nimetus, mille alla kuuluvad sadakond ainet ehk polükloreeritud dibenso-paradioksiinid (PCDD). Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge, seda tänu inimtegevusele, st looduslikult dioksiine ei teki. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kuidas dioksiinid tekivad? Põlemisel kõrgel temperatuuril lagunevad kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge ­nii tekivadki diok

8

docx

Mis on dioksiinid?

Mis on dioksiinid? Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiine peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks, mida inimene suudab tekitada. Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad tööstusjäätmete (keemia-,paberi, kummi-,kunstkiu,-plastmassi-ja elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid lagunevad ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees. Dioksiinid on rasvades lahustuvad (seonduvad rasvadega) ja toiduahelas kergesti ronivad (bioakumuleeruvad). Kuidas jõuavad meieni? Dioksiinide sadestumine õhust, toidusöödataimedele, toidu (inimestel peamiselt kala-, liha- ja piimatoodete kaudu) ja vee kaudu t�

Bioloogia

40

doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi­ suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrap

Biokeemia

8

doc

Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid

Tallinna Ülikool Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid Mihkel Tibar B-2 2007 Sissejuhatus Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). PCDD-d on väidetavalt kõige mürgisemad ühendid üldse, mida inimene tekitada suudab ja seejuures õnnetuseks ka väga püsivad. Dioksiine ega furaane pole kunagi tööstuslikult toodetud, nad tekivad kõrvalproduktidena erinevates tööstuslikes protsessides. Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide (PCDF) isomeeride arv o

Keskkonnakeemia

4

docx

Areenid ja fenoolid

Areenide esindajad: Paljusid aromaatseid süsivesinikke eraldatakse kivisöetõrvast, mis tekib kivisöe koksistamise kõrvalsaadusena. Nii toodetakse: benseeni, tolueeni, naftaleeni ja aromtaaseid heterotsüklilisi ühendeid jne. Benseeni ja alküülbenseene kaustatakse lahustitena, kuid ka teiste toodete lähteainetena. Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid on tugeva kanterogeense toimega. Leidub: kivisöe ja põlevkivitõrvas, tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Areenide funktsionaalühendid (halogeeniühendid, fenoolid, amiini jne). Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Nitrobenseeni kasutatakse paljude keemiatoodete valmistamisel. Enamik nitroühendeid on mürgised, poluünitroühendid aga plahvatusohtlikud. Aromaatsed halogeeniühendid (nt. Klorobenseen) kasutatakse lahustitena ja vaheündite tootmises. Väga ohtlikud keskkonnale on polüklorotsüklilised ühendid (erit

Keemia

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)