TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3
Kuidas aga erinevatel suhkrutel vahet teha ning neist see õige välja valida? Suhkru päritolu Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor- roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks
Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 12. Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult 3 4 kg mahutavatesse kastidesse. Tööstusvilju võib panna suurematesse kastidesse. Lühiajaline värskelt säilitamine
Astelpajul on mitmeid kasulikke omadusi. Neist üheks olulisemaks on rohke vitamiinisisaldus. Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju viljad sisaldavad: C-vitamiini 0,3% E-vitamiini 0,02% B-grupi vitamiine, Linool- ja linoleenhapet, Õli 4 7,4 % Happeid 2,7% Suhkruid, Pektiinaineid. Astelpaju on mitmekesine põllumajanduskultuur. Viljelemine väga keskkonnasäästlik. Suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju marjadest ja seemnetest toodetakse tervislikku õli. Eestis on astelpajumari ja sellest valmistatud tooted üsna uudne asi. Kosutav astelpajumahl Astelpajumoos Terav astelpajukaste Mõnus astelpaju-tee
Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset
vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.
traditsionaalsetes ravitsemisviisides. Ajalooliselt on mett ülistatud nii selle maitse kui tervendavate omaduste tõttu. Mee teeb populaarseks tema lihtsus. Teda on võimalik tarbida puhtalt, leiva või saia peal, jookides või mahlades koos teiste ravimtaimedega. Mesi sisaldab inimestele väga olulisi vitamiine ning ensüüme, mis mee kuumutamisel üle 60 kraadi hävinevad ja mee kvaliteet väheneb. Mee kasulikud omadused: magustaja suhkrut saab asendada meega paljudes toitudes ja jookides. Mesi sisaldab umbes 69% ulatuses glükoosi ja fruktoosi võimaldades kasutada seda magustajana. energia allikas mett kasutatakse ka energia allikana, kuna see sisaldab ühes täies teelusikas umbes 64 kilokalorit. Üks teelusikas suhkurt annab umbes 50 kilokalorit. Samas suudab ka väga tundlik kõht muuta mees olevad suhkrud glükoosiks, mis teeb mee kergest seeditavaks
Kõik kommentaarid