Referaat PCB-d (0)

TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ
PCB-d
Keskkonnakaitse referaat
Juhendaja : Katrin Koppel
Kuressaare 2011 Sisukord: Sissejuhatus..................................................................................................................3 PCB-de omadused........................................................................................................3 Oht looduskeskonnale ja inimesele...............................................................................4 Kuidas mitte olla ohver..................................................................................................5 Kasutatud allikad...........................................................................................................6 Sissejuhatus
PCB-d ehk polüklooritud bifenüülid on väga püsivad ja mürgised keemilised ühendid. PCB-sid sünteesiti esimest korda juba 1881 aastal ja tööstuslikult alustati nende kasutamist 1929 USA-s, kust need levisid ka mujale maailma. Eriti laialdaselt on neid rakendatud ajavahemikul 1930-1980 erinevates elektri- ja hüdraulikaseadmetes. [1]
Kuna tegu on väga mürgiste, kantserogeensete ja keskkonnaohtlike ainetega, siis on alates 1970. aastast nende tarvitamist järjest enam hakatud keelustama ja praeguseks hetkeks on neid sisaldavate elektriseadmete tootmine ja kasutamine enamikes riikides lõpetatud. [1]
Euroopa Liidus keelustati PCB-de tootmine ja uutes seadmetes kasutaine juba 1985 ja vastavalt Euroopa Liidu Direktiivi 96/59/EC peavad olema neid sisaldavad seadmed hiljemalt 2010 aasta lõpuks kasutuselt kõrvaldatud. [2]
PCB-de omadused
PCB-d on inimese poolt loodud tsüklilised orgaanilised ühendid mille koostiseks on kaks omavahel ühenduses olevat benseeni tuuma, millel on 1-10 vesiniku aatomit asendatud ühe või mitme kloori aatomiga. PCB-de keemiline üldvalem on C12H10-xClx. [3]
Joonis: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Polychlorinated_biphenyl_structure.svg
Kuna neid aatomeid saab kombineerida mitmel erineval moel, siis koos isomeeridega võib PCB-sid kokku saada 209. Enim on kasutust leidnud tri- ja pentaklorodifenüül, kuid lisaks on mitmetel otstarvetel olnud kasutuses umbes 130 erinevat PCB tüüpi. [1]
3 PCB-d on üldiselt püsivad, läbipaistva kuni kollase värvusega viskoossed, veest raskemad ja vees halvasti lahustuvad vedelikud. Suurema kloori sisaldusega PCB-d on rohkem viskoossed ja värvuselt kollasemad. Kuigi PCB-d ei lahustu hästi vees, lahustuvad nad väga hästi enamikes orgaanilistes lahustites , õlides ja rasvades. [3]
PCB-del on väga head dielektrilised omadused, väga hea soojusjuhtivus , kõrge leekpunkt (170 kuni 380 °C) ja nad on keemiliselt küllaltki väheaktiivsed. Tänu nendele omadustele on nad leidnud kasutust erinevates valdkondades nagu näiteks: [3] · Jahutus ja isoleeriva, vedelikuna transformaatorites ja kondensaatorites · Plastilisuse suurendamiseks erinevates värvides, lakkides ja segudes · Stabiilsust suurendavana ja paindlikkust lisava lisandina PVC kattematerjalides erinevates elektroonika komponentides · Mitmesugustes õlides ja määrdeainetes · Rasksüttivate ja süttimisohutute isoleervedelikena.
Oht looduskeskkonnale ja inimesele
Kuigi PCB-de sattumine keskkonda ei ole enamasti olnud taotluslik on nad jääkainetena siiski sattunud erinevaid teid pidi pinnasesse, õhku, veekogudesse ja sealt edasi ka toiduahelatesse. [4]
Korra keskkonda sattunud PCB-d on nii stabiilsed ja püsivad ja ei muutu keskkonnale ohutumateks ka aastate jooksul ning lisaks ringlevad erinevates toiduahelates üha uuesti. [4]
Umbes 10% PCB-dest mis on toodetud alates 1929. aastast ohustavad ka praegusel hetkel endiselt keskkonda. [5] Looduses võib nende lagunemine kesta 30 aastat või kauem. Suureks ohuks keskkonnale on ka hapniku juuresolekul kuumenemisel to ­ni 300-1000oC (nt. tulekahju ajal) tekkivad ülimürgised lagusaadused. [1] Kuigi PCB-de mürgisus oli teada juba enne nende kasutusele võtmist ja seda kinnitasid ka mitmed tolleaegsed uuringud, võeti nad tänu oma headele füüsilistele omadustele siiski laialdaselt kasutusele. [3]
PCB-d oht keskkonnale tuleneb veel nende suurest püsivusest ja nende akumuleerumisest elusorganismidesse läbi toiduahelate. Inimesed võivad selle ohuga kokku puutuda süües PCB-sid sisaldavat toitu, eriti liha ja kala ning juues saastunud vett või hingates PCB sisaldusega õhku
4 Inimese organismis võivad PCB-d ladestuda rasvkoes ja maksas . Lisaks võivad nad üle kanduda emalt lapsele raseduse ajal või rinnaga toitmisel. Mitmed uuringud inimeste ja loomadega on näidanud PCB-de kahjulikke mõjusid järglastel. Kokkupuude PCB-dega raseduse ajal ja rinnaga toitmisel võivad mõjutada lapse arengut ja immuunsus süsteemi. Töötajad, kes on suurtes kogustes PCB-dega otseselt kokku puutunud on täheldanud vähki haigestumise sagenemist. [5]
Kuidas mitte olla ohver
Eestis on PCB-de kasutamine olnud juba aastaid keelatud. Keskkonnaministri määrus 22. aprill 2004 sätestas neid sisaldavate seadmete kasutamisest kõrvaldamise ja vastavalt jäätmeseadusele ei tohi pärast 31.12.2010 Eestis enam kasutusel olla ühtegi PCB-sid sisaldavat seadet. [6][7]
Kuigi PCB-de sisaldus toidus ja keskkonnas on hakanud viimastel aastakümnetel langema, ei ole neist tulenev oht siiski veel lõplikult kadunud, kuna tegu on väga püsivate ainetega. [5]
Praegusel hetkel on inimesel võimalik PCB-dest tuleneva ohuga kokku puutuda näiteks erineva toidu kaudu. Tähelepanelik peaks olema süües suure rasvasisaldusega liha või kala, kuna PCB-d ladestuvad kõige rohkem just rasvkoes. Kaladest kujutavad kõige suuremat ohtu just need liigid kes elavad ja toituvad veekogude põhjakihtides. Nendesse kaladesse võivad PCB-d kontsentreeruda ka juhul, kui veekogus endas ei olegi väga suur PCB-de sisaldus. Kalatoodete tarbimisel oleks mõistlik teada ka nende päritolu [8]
Ohtu kujutab ka erinevad vanad tööstuspiirkonnad, kus võib endiselt leiduda saastunud pinnast või hooneid . Lisaks võib oht varitseda ka vanades veevõtu kohtades, kus on kunagi kasutatud pumpasid, mille sees on olnud PCB-de sisaldusega õlisid ja kui need õlid on sealt lekkinud. [8]
Inimestele kujutavad ohtu ka erinevad vanade elektroonikaseadmed. Ajavahemikul, kus kasutati rohkelt PCB-sid trafodes ja kondensaatorites, toodetud vanad seadmed, kujutavad praegusel hetkel ohtu siseruumide õhule, kust sattuvad PCB-d inimese organismi hingamisteede kaudu. [8]
5 Kasutatud allikad: 1. Eesti Entsüklopeedia 1994 7. köide 2. Keskkonnaministeerium , http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1123476/PCB+voldik . pdf, 12.04.2011 3. Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Polychlorinated_biphenyl , 12.04.2011 4. The Encyclopedia Americana, Grolier Incorporated 1992 lk 363 5. Green Facts, Scientific Facts on PCBs, http://www.greenfacts.org/en/pcbs/index.ht m, 12.04.2011 6. Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded, Keskkonnaminister, 22.04.2004 https://www.riigiteataja.ee/akt/961556 7. Jäätmeseadud, https://www.riigiteataja.ee/akt/749804 8. Wisconsin Department of Health Services , PCBs and Your Health, http://www.dhs.wisconsin.gov/eh/hlthhaz/fs/PCBlink.HTM ,12.04.2011
6