Homoöstaas (0)

Homöostaas

Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.)
Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd, neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka.
Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel.
Neuraalne regulatsioon -Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar .
Ärrituse korral vallandub sensoorne signaal , signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus see töödeltakse vaheneuronite poolt. Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes)
Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism.
Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all.Hormoonid liiguvad koos verega kõikjale, seega oluline roll elundkondade talitluse koordineerimisel. Hormoone on vähe, seega regulatsioon on aegakestev, aga järjekindel.(pidurdav või aktiveerib füsioloogilisi protsesse)
Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitluste reguleerimine hormoonide vahendusel.
Negatiivne ja positiivne tagasiside-Homöostaasi tagavate neuraalse ja humoraalse regulatsioon tulemus sõltub tagasisidest. Retseptorrokkude ja meeleelundite kaudu saadava info põhjal kontrollitakse protsesse sisekeskonnas. Põhiline toimemehhanism on negatiivne tagasiside.(kõrvalkallete puhul muudetakse elundite talitlust, et väliskeskonna poolt tekkinud kõrvalkalle organismis väheneks)( higistamine , külmavärinad)
Positiivne tagasiside-võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet. (verehüübimine,oksendamine,sünnitamine)
Energiabilanss -Me reguleerime oma ainevahetust väga täpselt
Energiat kasutame: süda pumpab verd, hingamine ,sooles liigub toit,toitaineid imetakse soolest verre,neerudesse tekib uriin,närvid viivad meeleelunditest saadud signaale kesknärvisüsteemi, kust saame infot keskkonna muutustele, mõtlemine, keha kaotab pidevalt soojust, see tuleb tagastada.
Energiat saadakse toidu lagundamisel. Energia tootmine toimub kõikides keharakkudes.
Energia vajadus sõltub: vanus,aktiivsus,mass,pärilikkus.
Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib.
Valemid E=A+K+M+V+U(puhkeasendis) töötades: E=AKMVUT
Kui inimene ei saa toiduga piisavalt energiat kasutatakse varuaineid(kasvuks kuluv energiahulk negatiivne)
Hingamise ja vereringe regulatsioon.
Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad.
On vähetundlikud hapnikusisaldusele keskonnas aga Süsihappegaasi sisaldus veres on otseselt seotud pingutusega, mida rohkem pingutad seda rohkem süsihappegaasi tekib verre, langeb vere ph, suureneb piimhappe sisaldus. Hingamiskeskuses asuvad aga retseptorid mis on tundlikud, ning saadavad signaali h.keskusesse ja nii intensiivistatakse kopsude ventilatsiooni, lisaks hingame sügavamalt, kiiremini. Signaal läheb ka närvikeskusesse, mille abil suureneb südame löögisagedus,vereringe toob rohkem hapnikku organismi.
Südame tööd mõjutavad:hapniku sisaldus veres, adrenaliin ,jäsemete liigutamine, vererõhk
Veresuhkrusisalduse regulatsioon
Organism saab suure osa energiast glükoosi lagundamisel. rakud organid vajavad varustamist glükoosiga.
Verre jõuab glükoos:Toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel
Glükogeeni lagundamisel.(glükogeen on polüsahhariidist varuaine, mida sünteesitakse kehas kui glükoosi on liiga palju, seda on palju maksas)
Glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest(nälg)
Glükoos moodustab meie toidus kõige suurema osa. Seedimisel lahundatakse tärklis(taimed) ja glükogeen(liha) glükoosiks, mis imendub verre.
Veresuhkru hulga reguleerimine toimib klassikalise negatiivse tagasisige meetodil.Kui vere glükoosi sisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud Insuliini
See hormoon jõuab kehas igale poole, avaldab eelkõige mõju lihasrakkudele,maksarakkudele,rasvkoerakkudele. Insuliin aktiveerib transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ensüüme mis muudavad glükoosi glükogeeniks või suurendavad rasvade ja valkude sünteesi.
Maks reguleerib veres sisalduvate ainete hulka.
Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse regulatsiooni
aminohapete sisalduse regulatsiooni
plasmavalkude sünteesimisepunaste vereliblede süntees lootel
kahjulike ainete lagundamine
sapi tootmine
rasvade sisalduse regulatsiooni
vitamiinide varu säilitamine
kolesterooli süntees
Aminohapete sisalguse regul- Inimene ei suuda hoida valkude varu, vajame igapäev valke(uute rakkude jaoks), kui aga saame valke liiga plju valke, lagundab maks need aminohapped .
Kahjulike ainete lagundamine- alkohol , keemilised toidulisandid , lagundab veres oleva hormooni-insuliini.
Varuainete hoidmine- suudab kaua varuda viramiine A, B12.
Verevalkude ja vererakkude süntees-maks toodab palju olulisi verevalkusid( albumiin ), mis osalevad vere hüübimisel.