Muldade iseloomustused jm (0)

Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid , mullaviljakus
Mõisted: mullaprofiil , mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine
Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani . Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 – 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti.
Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa , mullavee ja –õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad:

• Savistumine – peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega.
  
• Lessiveerumine – ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole.
  
• Leetumine – mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veega mullast eemalduvad. Tekib leet - e väljauhtehorisont.
  
• Gleistumine – mullateke toimub liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas. Tekivad sinakad või rohekad glei (rauaühendite) laigud, roosteplekid või gleihorisont.
  
• Leostumine – vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast.
  

Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja režiimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toiterežiim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak – bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav).
Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt.
Tundra - gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused – jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 –2,5 kuud), soostumine .
Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused – sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont . Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet-gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld , rendsiina, gleimuld).
Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas . Tingimused – kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli . Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 – 100 cm –ni.
Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused – väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti.
Ferraliitmullad esinevad troopikas . Tingimused – suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda.
Ülesanne: Leia ÕA 2 mullastikukaardilt, millised mullatüübid esinevad maakeral nt piki 20ºE? Mis mullatüübid on üleminekul mustmuldadelt hallmuldadele.
Muldade degradeerumine on mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ja mõningate ainete eemaldumise tagajärjel, viljaka mulla kahjustumine inimtegevuse (ehitus, masinad , vale väetamine, mürkainete kasutamine). Mullaviljakus võib väheneda ka vee ja tuule erosiooni, kõrbestumise, sooldumise tagajärjel.
Mulla tihenemine on kuiva mullamassi suurenemine ja poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise jm mehaanilise mõju tõttu. Mulla tihenemine toimub ka monokultuuride viljelemisel. Mulla tihenemine hävitab mullaelustiku ja mullastruktuuri.
Mulla väsimus avaldub selles, et kultuurtaime saak väheneb, kui seda taime kasvatada pikka aega samas kohas (monokultuur). Põhjustab samade ainete väljaviimine taimede kaudu ja kahjulike ühendite kuhjumine .
Vee- erosioon tekib vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise kihi. Järsul nõlval kujunevad väheviljakad erodeeritud mullad, nõlva jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub muld ära kergesti.
Tuule-erosioon esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria - ja stepialadel ( tornaadod , suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid.
Kõrbestumine on kõrbete laienemine looduslike tegurite tõttu,ebaõige vee- ja maakasutuse ning liiga intensiivse karjatamise tagajärjel (Saheli, Kasahstan ).
Muld on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu.
Muldade sooldumine on lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub seal, kus aurumine on suurem kui sademetehulk . Sooldumist põhjustab ka väär inimtegevus muldade niisutamise käigus.
Mulla kaitse eeldab olulisi agrotehnilisi võtteid.
Tähtis ülesanne: Tee ettepanekuid , kuidas saaks muldi kaitsta kõikide eeltoodud degradeerumisfaktorite eest.