Esimene maailmasõda Kordamisküsimused (0)

Kordamisküsimused
1. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? Millal see toimus?
Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos, 28 juuni 1914.
2. Nimetage I maailmasõja põhjused.

• vastuolud suurriikide vahel
  
• kolooniate ümberjagamine
  
• natsionalism
  
• soov rakendada oma sõjaplaane
  
• suurriikide vahelised kriisid ja pinged
  

3. Millal algas ja millal lõppes I maailmasõda (kuupäev, aastaarv)
Algas 28 juuni 1914, lõppes 11 november 1918
4. Mille poolest erines I maailmasõda varasematest sõdadest?

• ulatuselt
  
• purustustelt
  
• ohvrite arvult
  
• kasutati esimest korda keemiarelvi
  
• varem pole üheski konfliktis nii palju sõdureid osalenud
  

5. Millised olid I maailmasõja tulemused?

• võitjad said palju eeliseid ja uusi maid
  
• 1919 sõlmiti rahu Austriaga, Bulgaariaga
  
• 1920 sõlmiti rahu Ungariga, Türgiga
  
• Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi
  
• Lagunes Austria-Ungari
  
• Tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia
  
• Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome
  
• Saksamaa kaotas suure osa territooriumist
  
• Kukutati valitsevad dünastiad
  
• Ei lahendatud probleeme, vaid tekitati neid juurdeä
  
• Palju ohvreid, mobiliseerituid
  
• kõrged sõjakulud
  

6. Kuidas väljus I maailmasõjast Venemaa?
Saksamaa toetas Venemaa äärmusliikumisi, lootes kaasa aidata Venemaa kokkuvarisemisele ja sõjast väljumisele. 1918. aastal alustas Saksamaa koos liitlastega idarindele suurpealetungi. Võitlusvõimetu Vene sõdurite mass taganes. 1918.a oli Lenini valitsus sunnitud sõlmima Bresti -Litovski rahulepingu. Venemaa loobus kaotatud aladest ja igasugustest õigustest nendele ning väljus sõjast.
7. Miks õnnestus enamlastel Venemaal võimule tulla?
Toimusid rahvarahutused. Bolševike populaarsus kasvas ning nad otsustasid võimu vägivaldselt üle võtta. Nad lõid Punakaarti ehk relvastatud salku. Keegi ei soovinud end Ajutise Valitsuse eest ohverdada. Enamlased kasutasid ära Ajutise Valitsuse jõuestust. Ajutisel Valitsusel puudusid toetajad. 8 nov arreteerisid enamlased Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutasid välja nõukogude võimu.
8. Miks puhkes Venemaal kodusõda ja millised olid selle tagajärjed?
Venemaal puhkes kodusõda, kuna nõukogude võimu ei tunnustatud, osutati relvasatud vastupanu enamlastele, enamik endise keisriarmee ohvitsere ei nõustunud enamlaste poolt saksamaaga sõlmitud Bresti separaatrahuga.
9. Millised olid Versailles ’ rahulepingu tingimused Saksamaa jaoks?

• Saksamaa loovutas piirialad
  
• Pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust
  
• loovutas kõik asumaad
  
• kaotati sõjaväekohustus
  
• kuulutati sõjasüüdlaseks, pidi maksma teistele riikidele reparatsioonimakse.
  

10. Millal loodi Rahvasteliit ?
Loodi 1919. a jaanuaris, aga tegevust alustas 1920. a jaanuaris
11. Miks Rahvasteliidu tegevus ebaõnnestus?
Kuna Rahvasteliit ei suutnud täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid lagunema.
12. Miks oli Saksamaa jaoks oluline Dawesi plaan?
Iga aastaga vähenes selles plaanis reparatsioonide maksete suurus ning jääki loeti Saksamaale antud laenuks. See oli sakslaste jaoks soodne plaan.
13. Millal sõlmiti Reini tagatispakt? Nimetage osapooled. Mis oli selle eesmärk?
1925. aastal. Osapooled: Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa. Eesmärk: tagada Saksa-Belgia ja Saksa-Prantsusmaa piiri puutumatuse.
14. Millal sõlmiti Briandi -Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti eesmärgiks?
1928. aastal. Eesmärk: keelata sõja kui rahvusliku poliitika vahendi
15. Millal ja kelle vahel sõlmiti Rapallo leping? Milles seisnes selle tähtsus?
16. aprillil 1922. Sõlmiti Venemaa ja Saksamaa vahel. Lepinguga taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest, lepiti kokku kaubandus-ja majandussuhete arendamises.
16. Nimetage 1929. aastal alanud majanduskriisi põhjused.

• Kaupade ületootmine- toodangut ei suudeta turustada nind see põhjustab tootmismahtude vähenemist ja tööpuuduse järsku kasvu.
  
• Valesti majandamine- riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks.
  
• Sissetulekute ebaühtlane jaotumine
  
• majanduse riikliku regulatsiooni puudumine
  

17. Milliseid meetmeid kasutati USA-s kriisist väljumiseks? Kui tulemuslikud need olid?
USA president Roosevelt esitas kava " Uus kurss " kriisist väljumiseks. Eesmärk oli päästa kapitalism . Võeti vastu hulk seadusi, korraldati ühiskondlikke töid , tühistati kuiv seadus. USA hakkas kriisist väljuma juba 1933. aastal, kuigi päriselt ei õnnestunud sellest toibuda, kuni Teise maailmasõja alguseni .
18. Miks jäi kriisist puutumata NSVL ?
Kommunistlik propaganda üritas esitada NSVL kui plaanimajandust kasutatavat kriisivaba ühiskonda, millel olid selged eelised kapitalistliku korra ees. Rasketööstuse kiire areng.
19. Kuidas mõjutas majanduskriis pika demokraatiakogemusega riike ja nn noori demokraatiaid?
Pika demokraatiakogemustega riikidel õnnestus majandus tõusuteele suunata ja surustistest väljuda. Suurem osa Euroopa riike ostsis " tugevat valitsejat" , kes korra majja lööks ( nt. saksamaal kehtestati natslik režiim). Autoritaarne kord pääses võimule ka mitmetes noortes demokraatlikes riikides.