Esimene maailmasõda Kordamisküsimused (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

1. maailmasõda ja Venemaa

- Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile. Kolmikliidu teke oli aga ohumärk ning Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, mille kohaselt olid kohustatud üksteist aitama. Inglismaa soovis Saksamaale vastukaalu. Nii tekkis 1904 Antant. 4. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks? See oli väga konfliktne piirkond. Väiksest asjast võis seal tekkida suur sõda. Ka I maailmasõda sai alguse Balkanilt.- Balkanil soovis luua Serbia suurt slaavi riiki,riigi üheks osaks pidi saama ka Bosnia mis kuulus Austria-UngarilePeale Sarajevo atentaati soovis A-U viia oma julgeoleku töötajad Serbiasse uurima/leidma kes oli süüdi. Serbia keeldus ja sellepeale kuulutas A-U sõja Serbiale. 5. Millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil, Bosnia Herzegovina annekteerimine viimase poolt

Ajalugu

8

doc

Kordamisküsimused-I maailmasõda-Venemaa ja Eesti-1-doc

I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28

11.klassi ajalugu

16

doc

I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28

Ajalugu

14

doc

I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele  tankid. Mõlemad pooled kaotasid ligi 1,3 miljonit meest. Selget edu ei saavutanud kumbki pool.).  3. märts 1918 – Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti rahulepingu.  11. november 1918 – Compiegne’i vaherahu Prantsusmaal. I maailmasõja lõpp.  1919 Pariisi rahukonverents – Kutsuti kokku pärast I maailmasõda, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Osa võttis 27 Saksamaaga ja tema liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA poolt. Venemaad ei kutsutud. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste (Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi) jaoks.  28. juuni 1919 – Sõlmiti Versailles’i rahuleping Saksamaaga.

Ajalugu

4

doc

Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi. Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid. kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas.Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa huvid. A-U soovis tugevdada oma positsioone Balk

Ajalugu

5

pdf

Ajaloo KT I Maailmasõda

Enamlaste esiletõus Tänu suurele segadusele said suurt tähelepanu Enamlased, kes ainukesena lubasid rahvale kõike mida tood soovisid (sh leiba rahu, maad). Eriti olid nad populaarsed suurlinnades. Saksamaa lootis et enamlased lammutaksid Venemaa lõplikult ja tooksid nad sõjast välja, seetõttu hakkas Saksamaa neid toetama. Seetõttu lasi Saksamaa ka paguluses viibinud enamlaste liidreid sh Lenini läbi nende territooriumi. Esimene katse võimule tulla kukkus 1917.aasta suvel Enamlastel läbi. Oktoobripööre Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale lagenud, et enamlastel oli soodne võimalus alustada riigipööret (sest demokraatlikel valimistel poleks nad nagunii edukaks osutunud) 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Võimu enamlastele vormistas 26.oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas

Ajalugu

12

docx

I MS ajend ja tulemus

11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. 13. Millised impeeriumid lagunesid sõja tulemusena ja millised riigid said iseseisvaks?  Ida-Euroopas ja Ees-Aasias lagunesid kolm impeeriumi – Austria-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik.  Iseseisvusid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. 14. Pariisi rahukonverents : Millal, kes osalesid, kes peamiselt otsuste tegemist mõjutas?  Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes.  Osa võttis 27 Saksamaaga ja tema liit lastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki.  Tähtsaimad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide George Clemenceau, David Lloyd George'i ja Winston Wilsom salajastel läbirääkimistel. 15

Ajalugu

11

rtf

Ajaloo 12. klassi konspekt

1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Saksa-Prantsuse piir ja seal pidada kaitsesõda. Edasi soovisid nad vallutada Elsassi, Lotringi ja siis ülejäänud Saksamaa.

Ajalugu

Kommentaarid (0)