Arutlus Pariisi rahukonverentsist Teise maailmasõjani (2)

Miks kehtestati diktatuur aga säilis ka demokraatia

Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha. Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima ränkade tingimustega rahulepingud ning ka nende maade rahvastele tundus võitjate käitumine ebaõiglane. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks. MAAILMASÕJA JÄRGNE ELU. Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega

Ajalugu 1. maailmasõda

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

Ühiskond

Maailm kahe maailmasõja vahel

suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920) Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid, valmistati ette Versailles' rahulepingu tingimused. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma

Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda - olümpiaad

c klass peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Lahingu algataja oli Saksamaa, kes koondas kitsasse rindelõiku (u 15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli saavutada läbimurre ja teha lõpp juba kaks ja pool aastat kestnud positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslastele andnud vaba pääsu Pariisi. 11 kuud kestnud lahingut võib pidada üheks kõige kauem kestnud veriseks heitluseks kogu inimkonna ajaloos. Mõlemad pooled kandsid kolossaalseid kaotusi. Seetõttu hakati seda lahingut nimetama "Verduni hakklihamasinaks" (ingl. k. The wringer of Verdun). Saksamaa paiskas lahingusse 50 diviisi ja kaotas koos hukkunute ja haavatutega enam kui 600 000 meest (sh 143 000 tapetut, ülejäänud jäid kas teadmata kadunuks või said raskelt haavata).

Versaille' rahuleping

Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles'i rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad üritasid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi.

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

5) Saari 6) Reini jõe piirkond hõivati, sinna ei tohtinud sakslased sõjaväge viia ega kindlusi ehitada 7) Saarimaa läks Rahvasteliidu alla ja seal pidi 15 aasta pärast toimuma rahvahääletus 8) Danzigist ja Memelist said vabalinnad 9) Poola sai väljapääsu merele läbi nn Poola koridori 10) Ei võinud omada raskerelvastust ja pidi saatma laiali kindralstaabi · uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem RAHVASTELIIT · Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö · võisid kuuluda kõik maailma riigid, esialgu võitjad ja hiljem lubati ühineda ka kaotajatel · peakorter sveitsis Genfis · Usa jäi täielikult välja · täiskogu kogunes kord aastas · erinevate probleemide jaoks olid erinevad komisjonid · nõukogu koosnes alalistest ja mittealalistest liikmetest

Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur?

Pahatihti aga ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Seega tekkis olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Miks aga tegelikult tekkisid diktatuurid? Esimene maailmasõda lõppes 1918. aasta novembris. Hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles' rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid, riik pidi loobuma suurtest aladest, ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud