1 PIIM …on täisväärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid ja stimuleerib nende omastamist teistest toitainetest. Piimas on keskmiselt 87,5% vett, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. Rasva on lehmapiimas 2-6%. Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. Lehmapiim sisaldab valke 3,4-4%. Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees. Kuumutamisel üle 100C omandab ta pruunika värvuse ning 170- 180C laktoos karamellistub. Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut. Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7%, neist kõige rohkem Ca. Mikroelementidest sisaldab piim vaske, koobaldit, joodi jt.
Piimatooted · täisväärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid ja stimuleerib nende omastamist teistest toiduainetest. · Piimas on keskmiselt vett 87,5%, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. · Rasva on lehmapiimas 2-6 % · Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid · Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. · Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees · Kuumutamisel üle 100 kraadi omandab ta pruunika värvuse ning 170-180 kraadi juures laktoos karamellistub. · Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut · Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7% neist kõige rohkem Ca.
Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin- ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel. Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, seda pehmem on või. Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid. Piimarasvas on lahustunud ka A-, D ja E- vitamiin, B-karoteen, mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse. Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku Põhilised piimavalgud jaotatakse kaseiinideks, mis sadenevad pH väärtusel 4,6 ja vadakuvalkudeks. Kaseiin on lehmapiimas keskmiselt 26g/100g, kaseiin moodustub 80% piimavalgust. Vadakuvalgud koosnevad kahest piimanäärmes sünteesitud valgust- B- laktoglobuliinist ja a laktalbumiinist, verest pärinevast seerumalbumiinist ja immuno-glbuliinidest Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim B-laktoglobuliin, mis esineb kahe
c) glükogeen - seenerakkudes, loomarakkudes (loomades koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt rohkem maksas, absoluutselt rohkem lihastes). 4. Ligimeelitav a) õistaimede nektar - erinevate suhkrute 15-30% lahus b) suhkrurikkad viljad - kõrge konsentratsioon nt datlites 5. Transpordi 6. Kaitseline 7. Toiteline a)seemnetes olev kaitsevaru, mida kasut. idanemisprotsessis - maltoos ehk linnasesuhkur b) rinnapiimas leiduv maltoos (lehmapiimas kuni 5%, inimesel kuni 7%, elevandil kuni 13%) 8. Ainevahetuslik a) liigne süsivesikute tarbimine soodustab varurasvade sünteesi b) süsivesikute teke fotosünteesil : trioosid - glükoos - tärklis
Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud. Lahustuvad hästi vee, liiguvad organismi kiiresti, omistatakse kergesti. Maltoos e linnasesuhkur: tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina. Sahharoos e peedi- või roosuhkur: levinud kõigis klorofülli sisaldavatest taimedest Laktoos e piimasuhkur: lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: makromolekulid. Koosnevad sadadest monosahhariididest, mis omavahel seotud keemiliste sidemetega. NT: Tärklis, glükogeen, tselluloos(mugulad maa all) ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis: varuained taimedes, hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen: nn loomne tärklis. Varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudest. Asub inimesel maksas ja natuke lihastes. Meie energia. Tselluloos: rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad)
Taimetoitlastele on soja eriti tarvilik, sest sojaproteiinid korvavad loomse proteiini. Sojapiima-tooted sobivad ideaalselt inimestele, kellel esineb laktoositalumatus. Sojaubades on kuni 50% väärtuslikku, organismi poolt täielikult omastatavat taimset valku, kuni 26% täielikult kolesteroolivaba taimset rasva ja kuni 24 % energiat andvaid süsivesikuid. Sojas on rohkesti vitamiine, üksi närvisüsteemile väga vajalikku B1 vitamiini on sojas kaks korda rohekm kui näiteks lehmapiimas. Eriti palju on sojas kaaliumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda. Soja tarvitamisel kestab täiskõhutunne kauem ning ühtlasi tekitab soja sokolaadile sarnaselt rahuldus- ja heaolutunde. Väga tuntuks on läänemaailmas saanud tofu ehk sojajuust. Sojast valmistatud kalgendatud juustutaolist massi tarbitakse Hiinas juba 2000 aastat, Jaapanis mõned sajandid vähem. Arvatakse, et eeskätt tänu tofule on need ebasoodsates tingimustes ja kokkusurutult elanud
Piima ja piimatoodete kasulikkus Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises.
Kuna teraviljajoogid on veel põhinevad joogid, siis on teraviljarasva sisaldus nendes väga väikeses kontsentratsioonis. Teraviljapiimale lisatakse ka maitseomaduste parandamiseks väheses koguses taimeõli, näiteks päevalille-, rapsi- või ka värvohakaõli. Riisijoogile annab see rasvasisalduseks ca 1% ja kaerajoogile 1,5%, mis on võrreldes täispiimaga (3,5%) ja ka sojajoogiga (2,1%) siiski küllaltki väike. Kaltsiumi on teraviljajookides tunduvalt vähem kui lehmapiimas. Seepärast lisavad tootjad teraviljajookidele sageli kaltsiumi näiteks merevetikate näol. Veel piimalaadseid taimejooke Väga maitsvad piimad saadakse pähklitest ja seemnetest ning ka kastanist (mitte küll Eestis kasvavast hobukastanist, aga näiteks Euroopa lõunapoolsemates piirkondades levinud maroonkastanist). Pähkleid, mandleid ja söögikastaneid tunti maailmas juba enne põllumajanduse algust ja piimatoodete tulekut. Nendest saab valmistada nii piima- kui juustulaadseid toite.
konsistentsilt jne. Enamikke piimatooteid iseloomustab muidugi lühike säilivusaeg ja isegi piimapulbril on see küllaltki lühike. Kõige lühem säilivusaeg, maksimaalselt kuni nädal, on töötlematta värskel piimal ja kõige pikem, kuni aasta, magustatud kondentspiimal. 5 TOITAINETE SISALDUSED Loomade piima koostis sõltub nende liigist (tabel 1). Lehmapiimas on kuivainet ligikaudu 12,7%, rasva 3,7%, valku 3,4%, laktoosi 4,8% ja mineraalaineid ehk tuhka 0,7. Enamik koostisosadest (laktoos, orgaanilised ja mitteorgaanilised soolad, vitamiinid ja väikesed molekulid) on piimas lahustunud kujul. 3.1 Vesi Piimas on umbes 87% vett, milles on lahustunud piima erinevad koostisosad. Vesi on universaalne lahusti, mis lõhub lahustuva aine molekulide vahelised keemilised sidemed. 3.2 Valk Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%
temperatuurikindluse järgi erinevatesse liikidesse. 1. Globulaarsed valgud 1) albumiinid lahustuvad hästi vees ja kalgenduvad kuumutamisel. Leidub munavalges, hobuse-, eesli ja inimpiimas. Albumiinide hulka kuulub ka botulismitoksiin valktoidulise bakteri elutegevuse saadus, üks tugavamaid senituntud mürke. Lihtvalgud b) Globuliinid lahustuvad soolalahustes, kalgenduvad kuumutamisel sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võb põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid ei lahustu vees, taluvad suuri
piimatooteid ning neid sisaldavaid toiduaineid. Need tuleb kas asendada või välja jätta. Roogades võib kasutada valminud juuste (vähemalt viis nädalat) ning sulatatud juuste, kuna neis puudub laktoos. Hästi talutavad on hapendatud piimatooted hapupiim, hapukoor, keefir, jogurt, kohupiim nign juust. Eestis on müügil lõhustatud laktoosiga tooted, maskeeringuga HYLA - tuletatuna sõnast ,,hüpolaktaasia". Kui 2 dl tavalises lehmapiimas sisaldub umbes 10 g suhkrut, siis samas koguses HYLA-piimas on piimasuhkrut vaid 1 g. Piima muud komponendid esinevad muutumatul kujul. HYLA tooteid kasutatakse ka toiduvalmistamisel. HYLA toodetest on saadaval piima ja piimapulber, hapupiim, vahukoor, kohupiim, A-jogurt, jäätis, karamellikaste ning sokolaadijook. 2. KOLME PÄEVA MENÜÜ 1. Päev Hommikusöök kodune omlett tomati ja seentega, multinektar Lõunasöök seljanka, leib
Toitude kohandamine allergikutele ja erivajadustega klientidele Lehmapiimaallergia tabab 0,5-4% lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Lehmapiimaallergia puhul on vaja leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada lehmapiimaasendajaid. Mida väiksema moolmassiga on hüdrolüüsiproduktid, seda ebameeldivama maitsega on segud
Kitsepiimajuust koriandri ja lambaläätsedega - kuna eestlastel on komme peljata kitsepiimajuustusid, siis neid tuleb pakkuda. Mina ise olen suutnud lugematu arv inimesi ümber veenda kitsepiimajuustu usku. Kitsepiimajuustud on kasulikumad inimorganismile, sest me omastame sealt paremini rasva (mida ka jälle kõik inimesed kardavad, aga ei ole põhjust), lisaks ka erinevaid toitaineid. Samuti ei ole kitsepiimas nii palju allergiat põhjustavat allergeeni kui seda on lehmapiimas. Eriti kasulik on kitsepiimajuust väikestele lastele, sest nende organism veel kasvab ja areneb. Kasulik just samuti nende eelnevalt loetletud põhjuste pärast. Juust ise on kuskil 3-4 kuuse laagerdusperioodiga. Inimesed, kes on väga tundlikud kitsepiimale omase maitse suhtes leiavad selle siit üles, kuid tegelikult ei ole sellel juustul intensiivset häirivat maitset, mis paljudele ei meeldi. Lisaks peidavad selle maitse ära koriandriseemned ja lambaläätsed
Verre imenduvad aint Laktoos(piimasuhkur)-loomne disahhariid – rakumembraani potentsiaale,on ainevahetuse osmoose rõhuga lahus vabad aminohapped.5% läheb lümfi. rinnapiimas – 6-8%,lehmapiimas – 3.8-5% .Laktoos katalüsaatoriteks,määravad kehavedelike Homöostaas-regulatsiooniprotsess organiismis,mille Nukleinhapped-geneetilise info kandjaks ja on oluline galaktoosi allikas. Maltoos(lennassuhkur)-
vesinikkarbonnat,fosfaadid,sulfaadid.Funktsioonid:taga Valkude seedimine algab maos,peensool on Hüpotooniline lahus- vereplasmast madalama osmoose jäägist. Laktoos(piimasuhkur)-loomne disahhariid vad kehavedelike osmilaalsuse,moodustavad põhine seedimise koht ja lõppkoht kus neid rõhuga lahus rinnapiimas 6-8%,lehmapiimas 3.8-5% .Laktoos on bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale,on lõhustatakse.Verre imenduvad aint vabad Hüpertooniline lahus-vereplasmast kõrgema osmoose oluline galaktoosi allikas. Maltoos(lennassuhkur)-tüüpiline ainevahetuse katalüsaatoriteks,määravad aminohapped.5% läheb lümfi
...............................................................................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................................5 Mis on hüpolaktaasia Hüpolaktaasia ehk laktoositalumatus ehk piimasuhkrutalumatus ehk Hypolactasia (lad. k.) ehk Lactose intolerance (ingl. k.). Laktoos (piimasuhkur) on redutseeriv disahhariid. Laktoos on piima peamine süsivesik (rinnapiimas 6..8%, lehmapiimas 3,8..5%). Laktoosi sünteesivad vaid imetajate piimanäärmete rakud laktatsiooniperioodil laktoosi süntetaasi toimel. Laktoos on oluline allikas inimorganismile. Osa inimesi on intolerantsed laktoosile (geneetilise defekti tõttu on seedenõre laktaasi aktiivsus väga madal). Eriti avaldub see vanemas eas inimestel. Piima laktoos ei hüdrolüüsu, kuhjub seedekulgas ja allub seedekanali mikroobile toimele. [1]
ühendatud Lahustuvad hästi vees Liiguvad organismis kiiresti Omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur Tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi- või roosuhkur levinud kõigis klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: Makromolekulid Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis varuaine taimedes, leidub taime kõikides osades hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis) varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudes Tselluloos
Maltoos e. linnasesuhkur glükoos + glükoos C12H22O11. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos moodustub seemnete idanemisprotsessis, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. Nagu enamik disahhariide, lahustub maltoos vees hästi ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos e.piimasuhkur galaktoos + glükoos Sisaldub piimas. Laktoos moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lehmapiimas on laktoosisaldus ligikaudu 5%, Rinnapiimas on laktoosisisaldus suurem, küündides 7%-ni. Laktoos annab 30-50% piima energeetilisest väärtusest. Tema lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid. Laktoosi leidub ainult imetajate piimas ning loodusseadused ütlevad, et piim on loodud vastsündinute toiduks. Seda tõestab fakt, et imikueas on laktaas väga aktiivne ensüüm. Täiskasvanu toidule üle minnes pole lapsel enam
toitained ja peale selle stimuleerib ka toitainete omastamist teistest toiduainetest. KOOSTIS Piimas on keskmiselt: 87,5% vett, milles on lahustunud kõik teised koostisosad; rasva on lehmpiimas 2-6%; valku 3,5-4%, mida organism ka hästi omastab; piimasuhkur ehk laktoos, mis lahustub vees ja hakkab käärima piimahappebakterite toimel, millele rajaneb ka hapupiimatoodete valmistamine; lehmapiimas sisaldub keskmiselt 4,7% piimasuhkrut; mineraalainetes on kõige rohkem kaltsiumi kõiki tänapäeval tuntud vitamiine; kõige rohkem A-vitamiini on rõõsas koores, hapukoores ning võis Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Keemistemperatuur on piimas 100,2°C. Kuumutamisel 50-60°C juures tekib piima pinnale kile, mis koosneb rasvadest ja valkudest. Temperatuuril 70°C muutub piima maitse. Piim lõhustub kuumutamisel kergesti
Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur- lehmapiimas kuni 5% MAGUSUS: Fruktoos, sahharoos, glükoos, maltoos, laktoos Polüsahhariidid: makromolekulid, koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud, tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis- varuaine taimedes, leidub kõigis taimeosades, hüdrolüüsib kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis)- varuaine loomades, enim maksa ja lihasrakkudes
Piim ja piimatooted peaksid olema meie toidulaual iga päev. Lähiminevikus unustati piima tähtsus ning Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on maailmas praegu tõsiseks probleemiks luuhõrenemine. *PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises. Pikaajaline
kitiin-lülijalgsete välisskeletis, seente varukestades Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: • Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. • Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. • Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me
Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt.). Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned, kaneel, sinep jt.). Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat, siis enamikul juhul möödub see vanemas eas. Lehmapiimaallergia Lehmapiimaallergia tabab 0,54% lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Lehmapiimaallergia puhul on vaja leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada lehmapiimaasendajaid. Mida väiksema moolmassiga on hüdrolüüsiproduktid, seda ebameeldivama maitsega on segud
Kui ema plaanib imetamist lõpetada ning hakkab lapsele vähem rinda pakkuma, muutub piima koostis sarnaseks ternespiimale. Rinda võiks vastsündinu imeda suhteliselt sageli, sobivad toidukordade vahed võiks olla 1,5 - 3, 5 tundi. Kasvades enamasti söögikordade sagedus väheneb. Emapiim sisaldab oluliselt vähem ning erineva koostisega valke kui lehmapiim. Rinnapiimas leidub 60% kergesti omastatavaid, nakkusvastase toimega vadakuvalke, mis puuduvad lehmapiimas. Rinnapiimarasvadest omastavad lapsed 85-95%. Rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. Seedimise käigus seovad rasvad mikroobe ning viirusi enda külge. Rinnapiima põhiline süsivesik on laktoos, see soodustab soolestikus laktobatsillide kasvu ning takistab haigustekitajate paljunemist. Laktoos on vajalik aju arenguks. 6 kuni 8-kuused lapsed omandavad rinnapiimast keskmiselt 70% oma
Veel oma töös tutvustan teid, kuidas toimub kalgendi töötlus, piimakalgenditöötluse operatsioonid ja parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni. Lisaks põhilistele koostisosadele sisaldab piim veel hulgaliselt mitmesuguseid bioaktiivseid aineid (vitamiine, ensüüme jms). [3] 3 Piimast juustu toormena
Metafaas: kromosoomid koonduvad raku organiseerituse tase. 6.) stabiilne sisekeskkond. maltoos, mis tekib idanevates viljaterades; sahharoos ekvaatortasandile, kääviniidid kinnituvad kromosooni pH tase e happesus, enamusel neutraalne e 7. Vee ja e peedisuhkur-levinud klorofülli sisaldavates taimedes. tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas: mineraalsoolade konsentratsioon, püsisoojasus Laktoos-piimasuhkur, lehmapiimas kuni 5%); kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. imetajatel ja lindudel, kõigusoojasus kaladel, Polüsahhariidid: makromolekulid,koosnevad Telofaas: kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad kahepaiksetel, roomajatel. 7.) reageerimine monosahha, mis omavahel ühendatud keemilise lahti, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued ärritustele. Ainuraksed kasutavad välismembraanis sidemega
Puhtal tootmisel on kitsepiim maitsev ja tal ei ole ebameeldivat lõhna. Lisaks on kitsepiim ka väga kasulik. Pole ka ime, sest tema imeliste omaduste tõttu nimetatakse kitsepiima ka „elusaks veeks“. See pikendab eluiga. Ei ole juhus, et nii paljud pikaealised elavad piirkondades, kus tarvitatakse palju kitsepiima. Kitsepiimas on rikkalikult vitamiine B, B2, ja A. Selles on rikkalikult koobaltit, kaltsiumit, magneesiumit, rauda ja vaske on selles rohkem kui lehmapiimas. Vitamiini A sisalduse poolest ületab see lehmapiima kaks korda, karotiini on peaaegu kolm korda, askorbiinhapet – poolteist korda, vitamiini PP - kolm korda rohkem. Kitsepiima rasva molekulid on 10 korda väiksemad, kui rasva molekulid lehmapiimas ja kitsepiima valgul on lehmapiima valgust erinev fraktsiooniline koostis ning sellepärast imendub see 100%, ei tekita allergilisi reaktsioone ja seedehäireid.
Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt). Piimajõudlus-Lambapiim ületab nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse koostise poolest nii lehma kui kitsepiima. Lambapiim on tunduvalt kuivainerikkam tänu kõrgemale piima proteiini ja rasva sisaldusele. Lambapiimas on keskmiselt 6 % proteiini ja 7 % rasva ning piima kuivainet on ca 1,6 korda rohkem kui lehmapiimas. Seetõttu ühe kilogrammi tahke juustu saamiseks vajatakse vaid 8 l lambapiima, aga 12 l lehma-või kitsepiima (Mills, 1989). Lambapiimas on võrreldes lehma ja kitsepiimaga rohkem mineraale nagu kaltsiumi, rauda, magneesiumi, tsinki, aga ka olulisi vitamiine (B grupi vitamiinid, A, D, E vitamiini) ja kõiki kümmet asendamatut aminohapet. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et 45% rasvhapetest on kas mono- või polüküllastama rasvhapped.
· Kobalamiini puudus erütrotsüütide arvu langus · Foolhappe puudus erütrotsüütide arvu langus · Cu defitsiit põhjustab aneemia ka piisava hulga raua olemasolul, raua kasutuselevõtuks on vaja Cu-seoselist ensüümi tseruloplasmiini Fe2Fe3 · Organismis on Fe varu mitmeks aastaks, aneemia võib kujuneda alles pikaaegse rauavaeguse korral Tsink Organismis kokku 1,4-2,4 grammi Oluline kasvufaktor, rinnapiimas rohkem kui lehmapiimas Ensüümide akt.: · Alkoholi dehüdrogenaas · palju spermatosoididespaljunemine · NH av. valgu süntees · vitam av. · vereloome Vajadus 7-15 mg ööpäevas Imendub loomsest toidust paremini kui taimsest (fütiinhape, seob ka Ca, Mg, Fe ) Vask Cu osaleb: · Hb sünteesis · hingamisahela ens. · fosfolipiidide sünteesis · vabade radikaalide toime reguleerija, antioksüdant Allikad: maks, liha täisteravili
Allergiat võib tekitada mis tahes toiduaine. Kõige sagedamini põhjustavad seda siiski muna, piim, maa-ja sarapuupähklid, kala ning koorikloomad (krabid, vähid, teod, austrid). Osa lapsi ei saa süüa ka teatud tera-, aed-ja puuvilju. Kuna üha rohkem kasutatakse pähkleid ja pähkliõlisid, näiteks D vitamiini õlilahuses, on sagenenud arhhiisi-ja kookoseallergia. LEHMAPIIMA peetakse üheks peamiseks laste toiduallergia põhjustajaks. Ülitundlikkust tekitab lehmapiimas sisalduv valk laktoglobuliin, millele ei mõju kuigivõrd keetmine, vähesel määral kaotab ta oma allergeenseid omadusi hapendaisel. Seetõttu soovitatakse lastele, kel on lehmapiimaallergia, toiduks keefirit ja hapupiima koguses, mida laps talub. Kuid tuleb väga hoolikalt jälgida, et hapupiim või keefiri hulk ööpäeva jooksul ei oleks suur. On lapsi, kellele klaas keefirit ei tee midagi halba, kuid kaks klaasi ööpäevas tekitab allergianähte.
on rohkesti suhkruroos ja suhkrupeedis. Koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. On oluline toiduaine ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje -amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi. Polüsahhariidid - On kõrgmolekulaarsed süsivesikud, koosnevad suurest hulgast
põhjute tõttu. Laktaasidefitsiit võib olla pärilik, kuid kaasasündinuna on suhteliselt haruldane. Tagajärjeks võib olla kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhukorisemine, kõhuvalu, osaline mürgistus, minestus. Laktoosivabal dieedil vaevused kaovad. Kui inimene ei tarbi piima ega piimatooteid, siis talumatus ei avaldu. Laktoositaluvus on individuaalne. 2-3g laktoosi enamasti vaevusi ei põhjusta. 1 dl lehmapiimas sisaldub kuni 5g laktoosi. Eristatakse imendumishäire 3 raskusastet: Kerge häire (taluvus 5-10g laktoosi/1dl) o Keelatud on piim, piimapulber, rõõskkoor, jäätis o Lubatud on keefir, jogurt, kohupiim, kodujuust, juust Raske häire (taluvus 1-2g laktoosi/ 1dl) o Keelatud on piim, piimapulber, rõõskkoor, jäätis o Lubatud on või, margariin, juustud, laktoosi sisaldavad ravimid
Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised. Allergiat põhjustavad pähklid (43% kõigist toiduallergiaist), munad (21%), piim (18%), sojaoad (9%), vähemal määral nisu, kanaliha, kala ja molluskid. Peamine laste toiduallergia põhjustaja on lehmapiim. Organismi ülitundlikkust võib põhjustada ka lehmapiimas leiduv valk - laktoglobuliin, mille allergeensed omadused ei kao keetmisel. Teatud määral vähendab laktoglobuliini allergeensust piima hapnemine. Siit ka konkreetne soovitus. Nendele lastele, kes on värske piima suhtes allergilised, tuleks pakkuda piima asemel keefiri, jogurtit, hapupiima. Kuid ka nende toodetega ei tohi koguseliselt liialdada. Teine väga tugev valguline allergeen tavatoiduainete hulgas on munavalge. Äärmuslikel juhtudel võib munavalge
On oluline toiduaine (toidusuhkur) ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Kõrgetel kontsentratsioonidel sahharoos inhibeerib mikroorganismide kasvu, kasutatakse konservandina. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Laktoosi sünteesivad vaid imetajate piimanäärmete rakud laktatsiooniperioodil laktoosi süntetaasi toimel. Imendumiseks lagundatakse laktoos ensüüm laktaasi toimel. Laktoos on oluline galaktoosi allikas. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärlklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist
tarbijaga. Ilmselt õige vastus peitub kusagil vahepeal (Piirsalu, 2006). Koostis Juustutoodete valmistamiseks on lambapiim sobiv eelkõige oma koostise tõttu. Lambapiim ületab nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse koostise poolest nii lehma kui kitsepiima (tabel 1). Lambapiim on tunduvalt kuivainerikkam tänu kõrgemale piima proteiini ja rasva sisaldusele. Lambapiimas on keskmiselt 6 % proteiini ja 7 % rasva ning piima kuivainet on ca 1,6 korda rohkem kui lehmapiimas. Seetõttu ühe kilogrammi tahke juustu saamiseks vajatakse vaid 8 l lambapiima, aga 12 l lehma- või kitsepiima (Mills, 1989). Lambapiimas on võrreldes lehma ja kitsepiimaga rohkem mineraale nagu kaltsiumi, rauda, magneesiumi, tsinki, aga ka olulisi vitamiine (B grupi vitamiinid, A, D, E vitamiini) ja kõiki kümmet asendamatut aminohapet. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et 45% rasvhapetest on kas mono- või polüküllastama rasvhapped. Polüküllastamatuid rasvhappeid,
· Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin- ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel. · Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, seda pehmem on või. · Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid. · Piimarasvas on lahustunud ka A-, D- ja E-vitamiin, -karoteen, mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse. VALGUD · Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku. · Põhilised piimavalgud jaotatakse tinglikult kaseiinideks, mis sadenevad pH väärtusel 4,6 ja vadakuvalkudeks. · Kaseiini on lehmapiimas keskmiselt 26g/100g, kaseiin moodustub 80% piimavalgust. · Vadakuvalgud koosnevad kahest piimanäärmes sünteesitud valgust - -laktoglobuliinist ja - laktalbumiinist, verest pärinevast seerumalbumiinist ja immuno-globuliinidest. · Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim -laktoglobuliin, mis esineb kahe põhilise isovormina A
Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised. Allergiat põhjustavad pähklid (43% kõigist toiduallergiaist), munad (21%), piim (18%), sojaoad (9%), vähemal määral nisu, kanaliha, kala ja molluskid. Peamine laste toiduallergia põhjustaja on lehmapiim. Organismi ülitundlikkust võib põhjustada ka lehmapiimas leiduv valk - laktoglobuliin, mille allergeensed omadused ei kao keetmisel. Teatud määral vähendab laktoglobuliini allergeensust piima hapnemine. Siit ka konkreetne soovitus. Nendele lastele, kes on värske piima suhtes allergilised, tuleks pakkuda piima asemel keefiri, jogurtit, hapupiima. Kuid ka nende toodetega ei tohi koguseliselt liialdada. Teine väga tugev valguline allergeen tavatoiduainete hulgas on munavalge
Peamiselt sünteesitakse seda ühendit imetajate piimanäärmetes, vähesel määral leidub seda taimsete limade koostises. Disahhariididest on kesksed sahharoos (tavaline lauasuhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur). Sahharoos on süsivesik, mida leidub rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Sõltumata toorainest on mõlema sahharoosi magusus ühesugune. Laktoos (piimasuhkur) seevastu on loomne disahhariid, mis moodustub peamiselt piimanäärmetes. Laktoosisisaldus lehmapiimas on ligikaudu 5% ja piimasuhkru hulk sõltub piima rasvasusest. Laktoos annab 30...50% piima energeetilisest väärtusest. Rinnapiimas on laktoosisisaldus suurem, küündides 7%-ni. Maltoos on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Toidu polüoosideks on taimedes leiduv tärklis, loomades ja seentes olev glükogeen (ehitusliku sarnasuse tõttu tärklisega nimetatakse glükogeeni vahel ka loomseks tärkliseks) ning korvõieliste
seintele sattuva toidu kogust. Ära unusta, et kaugem eesmärk on õpetada laps ise sööma ning see, mis praegu toimub, ongi üks osa õppeprotsessist. Kui toidad last lusikast, anna tema pihku teine lusikas, et ta saaks ka ise katsetada. Pealegi pole ta siis nii huvitatud Sinu käest lusika ära võtmisest. 7. Lehmapiima ei tohiks imiku toiduks kasutada, selle koostis on rinnapiimast väga palju erinev. Lehmapiimas on liiga palju valku ja mineraalaineid ning liiga vähe küllastamata rasvhappeid. Lehmatäispiima ei soovitata imikutele anda enne aastaseks saamist. 8. Imikud, kelle vanematel on allergilisi haigusi (ekseem,astma,allergiline nohu) või kellel endal on allergia ilminguid,ei tohiks esimesel eluaastal üldse saada lehmapiimavalku. Kui nad rinnapiima ei saa, peaks neile sünnist alates andma hüpoallergeenset segu.
suhkruroos (kuni 26%) ja suhkrupeedis (kuni 24%). Koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. On oluline toiduaine (toidusuhkur) ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5%. Imendumiseks lagundatakse laktoos ensüüm laktaasi toimel. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärlklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje α-amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi. POLÜSAHHARIIDID EHK POLÜOOSID
Üks tass Kopi Luwak kohvi maksab keskmiselt 50 dollarit. «Kopi» tähendab indoneesia keeles «kohvi» ja «luwak» on sõna, mida kohalikud kasutavad tsiibetite kohta. Kopi Luwaki puhul on seega tegemist tsiibetikohviga. (Hein, 2010) 28 5 PIIM JA PIIMATOOTED Piim on imetajate piimanäärmetes moodustuv vedel kõrgväärtuslik toiduaine, mis sisaldab eluks vajalikus hulgas nii makro- kui mikrotoitaineid. Lehmapiimas on umbes 87% vett. Piim on kõrgväärtuslik toiduaine, tema koostisse kuuluvad kõik inimorganismi normaalseks arenguks vajalikud toitained: valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid ja fermendid. Nimetatud toitained on inimesele sobivas vahekorras ja hästi omastatavad. (Eesti Piimaliit, s.a.) 5.1 PIIMA KEEMILINE KOOSTIS JA TOITEVÄÄRTUS Vesi Piimas on umbes 87% vett, milles on lahustunud piima erinevad koostisosad. Vesi on
Liiguvad organismis kiiresti Omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur Tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi- või roosuhkur levinud kõigis klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: Makromolekulid Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis varuaine taimedes, leidub taime kõikides osades hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis)
mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt). Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned, kaneel, sinep jt). Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat, siis enamikul juhul möödub see vanemas eas. Lehmapiimaallergia tabab 0,5–4% lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Lehmapiimaallergia puhul on vaja leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada lehmapiimaasendajaid. Mida väiksema moolmassiga on hüdrolüüsiproduktid, seda ebameeldivama maitsega on segud. Sama kehtib ka
79. küllastunud süsivesikud Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: · glükoos (viinamarjasuhkur); · fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: · sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; · laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); · maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa,
3. Värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga 4. Rasvata piimal sinakas varjund 5. Maitsestatud piimal lisandi varjund 3 PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises.
1. Konsistents peab olema ühtlane, ei tohi esineda sadet. 2. Maitse ja lõhn peavad olema puhtad 3. Värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga 4. Rasvata piimal sinakas varjund 5. Maitsestatud piimal lisandi varjund 3 PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises.
steroidhormoonideks ja geeniliselt steroidhormoonid on suguhormoonid, neerupealekoorekormoonid, vitamin D3 hormoon ehk kaltsitriool. Lipiidide vajadus ööpäevasest kavoraašist on 25-30% üldisest kavoraašist. Lipiidide lõhustamine algab täiskasvanul peensooles kõhunäärme-lipaasi ja sapi koosmõjul. Imikul ja väikelapsel algab aga maos. Mao-lipaas lõhustam emulgeelitud lipiide, ja nendeks on emapiimas ja lehmapiimas leiduvad lipiidid. enamus lipiide on emulgeerimata ja sellepärast on vaja .. Vajavad enne emulgeerimist ja seda teeb sapp. Lõplik lõhustamine toimub peensoole enda enüümide mõjul. Ja lõhustamise lõppproduktideks on glütserool (monoglütseriidid) ja rasvhapped ja need imenduvad suuremalt jaolt lümfi. Vabad rasvhapped saavad minna ka verre (need mis pole transport valkudega seotud). Sealt edasi kantakse kudedesse ja osa kasutatakse kohe ära
1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme
1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme
1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme
annaabi.ee 
