Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimsed piimad (0)

1 Hindamata
Punktid
Taimsed piimad  
 
 
 
Euroopas  tuntakse  taimset  piima  ammusest  ajast,  mandlipiima  näiteks  teati  juba 
keskajal.  Esimene  teraviljapiim  pärineb  Aasiast  ning  seda  tehti  riisist,  kuid 
põhimõtteliselt sobivad piima valmistamiseks kõik teraviljasordid. 
 
Taimset „piima“ nimetatakse piimaks vaid tema piimasarnase välimuse pärast. Õigem 
oleks seda nimetada  taimejoogiks, teraviljadest toodetud jooki ka teraviljajoogiks. 
Mitmesugused  taimsed  „piimad“  on  suurepärased  lehmapiimaasendajad  neile 
inimestele,  kes  piimasuhkrut  (laktoos)  ja  -valku  (kaseiini)  ei  talu,  ning 
taimetoitlastele. 
Levinumad  on  mandli-,  pähkli-,  riisi-,  kaera-,   kookose -  ja  sojapiim.  Taimseid 
piimasid valmistatakse üha enam ka kodudes, seda on lihtne teha. 
Valmistatakse  ka  kartulipiima,  kanepipiima,  hirsipiima,  kastanipiima,  quinoapiima, 
gluteenivabast kaerast valmistatud piima, päevalillesemne piima. 
 
Teraviljajookide tööstuslik valmistamine 
 
 Enamuse teraviljajookide valmistamine on sarnane. Täisteravili, näiteks  riis  või  kaer  
jahvatatakse  jämedalt,  segatakse  rohke  veega  ja   keedetakse   läbi.  Saadud  vedelikule 
lisatakse ensüüme ja seejärel lastakse seista, et see fermenteeruks. Lisatud  ensüümid  
muudavad  teraviljatärklise  fermenteerumise  käigus  osaliselt  suhkruks  ja  nii  saab 
teraviljapiim endale kergelt magusa maitse. Looduslikult speltanisus, kaeras, hirsis ja 
maisis  fermenteerumiseks  piisavalt  ensüüme  ei  ole.  Ja  kuigi  riisis  ja  odras  leidub 
ensüüme piisavalt, on need kuumatundlikud ja hävivad teravilja  keetmisel , seega peab 
ka  riisi-  ja  odrapiimale  ensüüme   lisama .  Kui  ensüümid  on  oma  ülesande  täitnud  ja 
tärklise  lagundanud,  siis  sõelutakse  ja  filtreeritakse  pudrutaoline  vedelik  mitu  korda 
läbi, mille käigus eralduvad kiudained. Saadud vedelik ei meenuta veel piima, piimja 
konsistentsi  saamiseks  segatakse  sinna  õli.  Tavaliselt  kasutatakse  selleks  päevalille- 
või rapsiõli
Seejärel  stabiliseeritakse  vee  ja  õli  ühtlase  dispersiooni  säilitamiseks  mõnede 
teraviljajookide, näiteks kaerajoogi vedelik taimse letsitiiniga. 
Mõned  teraviljajoogid  sisaldavad  ka  maitseaineid,  näiteks  vaniljet  või   kakaod
Selleks,  et   kakaopulber   põhja  ei  settiks,  lisatakse  joogile  tavaliselt  veel  taimseid 
paksendajaid nagu guarkumm ja karrageen. 
 
Toitainetesisaldus teraviljajookides  
Oma koostiselt erinevad teraviljapiimad lehmapiimast oluliselt.  
Kui kaera- ja riisijook sisaldavad energiat vaid 30-50kcal/100gr, siis täis(lehma)piim 
64kcal/100gr.  Lehmapiima  energiast  peaaegu  pool  tuleneb  piimarasvast.  Riisipiima 
puhul  jääb  rasvasisaldus,  mis  pärineb  teradest  ja  lisatud  õlist,  vahemikku  0,1-0,2 
gr/100gr. Kaerajook on veidi  rasvasem  - 1,5 gr/100gr ja selles on ka palju kaerateras 
sisalduvaid  lahustuvaid  kiudaineid.  Rasva  kvaliteedi  poolest  on  teraviljajoogid 
lehmapiimast  paremad,  sisaldades  tunduvalt  rohkem  küllastamata   rasvhappeid   kui 
lehmapiim
Teravili  sisaldab  iseenesest  vähe  rasva.  Tuntumatest  teraviljadest  on  kõige  vähem 
rasva  riisis  (2,5%),  kõige  rohkem  kaeras  (7,1%).  Kuna  teraviljajoogid  on  veel 
põhinevad  joogid,  siis  on  teraviljarasva  sisaldus  nendes  väga  väikeses 
kontsentratsioonis.  Teraviljapiimale  lisatakse    ka  maitseomaduste  parandamiseks 
väheses koguses taimeõli,  näiteks päevalille-, rapsi- või ka värvohakaõli. Riisijoogile 
annab see rasvasisalduseks ca 1% ja kaerajoogile 1,5%, mis on võrreldes täispiimaga 
(3,5%) ja ka sojajoogiga (2,1%) siiski küllaltki väike.  
Kaltsiumi  on  teraviljajookides  tunduvalt  vähem  kui  lehmapiimas.  Seepärast   lisavad  
tootjad teraviljajookidele sageli kaltsiumi näiteks merevetikate näol. 
 
Veel piimalaadseid taimejooke 
Väga  maitsvad  piimad saadakse pähklitest ja seemnetest ning ka kastanist (mitte küll 
Eestis  kasvavast  hobukastanist,  aga  näiteks  Euroopa  lõunapoolsemates  piirkondades 
levinud  maroonkastanist).  Pähkleid,  mandleid  ja  söögikastaneid  tunti  maailmas  juba 
enne  põllumajanduse  algust  ja  piimatoodete  tulekut.   Nendest   saab  valmistada  nii 
piima- kui juustulaadseid toite.  
Taimsed  piimad  sobivad  suurepäraselt  mitmesugustesse  soolastesse  ja  magusatesse 
totudesse.  Neid  võib  lisada  suppidesse,  smuutidesse,  kastmetesse,  kohvi  peale, 
magustoitudesse ja mujale, kus muidu loomsed piima kasutatakse. 
 
 
Taimsed piimad #1 Taimsed piimad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariti Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Toiduainete õpetus
180
ppt

Toiduainete õpetus

TOORAINETE ÕPETUS PIIM PIIMATOOTED Toorpiim "Terve piim" tuleb vaid tervelt loomalt Looma tervis oleneb sellest, kuidas teda toidetakse Tervislik loomasööt pärineb vaid puhtast ja tervest keskkonnast Piima? Toorpiim Toorpiim on töötlemata piim ning tema biokeemiline koostis - vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed - on säilinud muutumatul kujul Tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine Lehmapiima koostis Vesi 87,3% Kuivaine 12,7% Valk ( kaseiin, albumiin) 3,2% Rasv 3,9% Suhkur (laktoos) 4,7% Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koostisosad Jagunevad kolme rühma

Toitlustusettevõtete töökorraldus
Eritoitumine
14
rtf

Eritoitumine

Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud külmetushaigused Ha

Toitumisõpetus
Toitumise alused-
12
docx

Toitumise alused.

1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 grammi > 10*4,1= 41 kcal Valku = 20

Toitumisõpetus
KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID
8
docx

KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID

KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID............................................................4 2. KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID...............................................................6 KOKKUVÕTE ................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS .........................................................................................8 SISSEJUHATUS Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikke organismi funktsioone ­ kasvamist, energia tootmist, luude ainevahetust, immuuns

Iluteenindus
Eksami küsimused & vastused
9
doc

Eksami küsimused & vastused

Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv ­ 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide ­ 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli ­

Toitumise alused
Toidukaubaõpetuse õpimapp
110
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp

Espresso on aluseks paljude erikohvide valmistamisel. (Kikas, et al., 2014, lk 183) Caffè crema (masinakohv) valmistatakse nagu espressogi, kuid 3 cl vee asemel lastakse kohvist läbi suurem hulk vett – 5–6 cl. Cappuccino on tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Tassitäis cappuccino’t valmistatakse 2,5–3,0 cl espressost, millele valatakse 150–180 ml vahustatud piima. Vahustamiseks sobivad kõik Eesti turul olevad piimad – 1,8-protsendilisest kuni 3,5-protsendiliseni. Müügil on Valio Alma kohvimeistrite piim, millel on väga head head vahustamisomadused. Kohvipiim ei ole kõrgkuumutatud ega sisalda lisaaineid, mistõttu sellel puuduvad kõrgkuumutatud piimale omane spetsiifiline lõhn ja järelmaitse. (Ibid) Cappuccino on tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Tassitäis cappuccino’t valmistatakse 2,5–3,0 cl espressost, millele

Toidukaubaõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun