Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimsed piimad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Taimsed piimad  
 
 
 
Euroopas  tuntakse  taimset  piima  ammusest  ajast,  mandlipiima  näiteks  teati  juba 
keskajal.  Esimene  teraviljapiim  pärineb  Aasiast  ning  seda  tehti  riisist,  kuid 
põhimõtteliselt sobivad piima valmistamiseks kõik teraviljasordid. 
 
Taimset „piima“ nimetatakse piimaks vaid tema piimasarnase välimuse pärast. Õigem 
oleks seda nimetada  taimejoogiks, teraviljadest toodetud jooki ka teraviljajoogiks. 
Mitmesugused  taimsed  „piimad“  on  suurepärased  lehmapiimaasendajad  neile 
inimestele,  kes  piimasuhkrut  (laktoos)  ja  -valku  (kaseiini)  ei  talu,  ning 
taimetoitlastele. 
Levinumad  on  mandli-,  pähkli-,  riisi-,  kaera-,   kookose -  ja  sojapiim.  Taimseid 
piimasid valmistatakse üha enam ka kodudes, seda on lihtne teha. 
Valmistatakse  ka  kartulipiima,  kanepipiima,  hirsipiima,  kastanipiima,  quinoapiima, 
Taimsed piimad #1 Taimsed piimad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariti Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
180
ppt

Toiduainete õpetus

TOORAINETE ÕPETUS PIIM PIIMATOOTED Toorpiim "Terve piim" tuleb vaid tervelt loomalt Looma tervis oleneb sellest, kuidas teda toidetakse Tervislik loomasööt pärineb vaid puhtast ja tervest keskkonnast Piima? Toorpiim Toorpiim on töötlemata piim ning tema biokeemiline koostis - vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed - on säilinud muutumatul kujul Tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine Lehmapiima koostis Vesi 87,3% Kuivaine 12,7% Valk ( kaseiin, albumiin) 3,2% Rasv 3,9% Suhkur (laktoos) 4,7% Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koostisosad Jagunevad kolme rühma

Toitlustusettevõtete töökorraldus
thumbnail
14
rtf

Eritoitumine

Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud külmetushaigused Ha

Toitumisõpetus
thumbnail
12
docx

Toitumise alused.

1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 grammi > 10*4,1= 41 kcal Valku = 20

Toitumisõpetus
thumbnail
8
docx

KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID

KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID............................................................4 2. KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID...............................................................6 KOKKUVÕTE ................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS .........................................................................................8 SISSEJUHATUS Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikke organismi funktsioone ­ kasvamist, energia tootmist, luude ainevahetust, immuuns

Iluteenindus
thumbnail
9
doc

Eksami küsimused & vastused

Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv ­ 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide ­ 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli ­

Toitumise alused
thumbnail
110
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp

Espresso on aluseks paljude erikohvide valmistamisel. (Kikas, et al., 2014, lk 183) Caffè crema (masinakohv) valmistatakse nagu espressogi, kuid 3 cl vee asemel lastakse kohvist läbi suurem hulk vett – 5–6 cl. Cappuccino on tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Tassitäis cappuccino’t valmistatakse 2,5–3,0 cl espressost, millele valatakse 150–180 ml vahustatud piima. Vahustamiseks sobivad kõik Eesti turul olevad piimad – 1,8-protsendilisest kuni 3,5-protsendiliseni. Müügil on Valio Alma kohvimeistrite piim, millel on väga head head vahustamisomadused. Kohvipiim ei ole kõrgkuumutatud ega sisalda lisaaineid, mistõttu sellel puuduvad kõrgkuumutatud piimale omane spetsiifiline lõhn ja järelmaitse. (Ibid) Cappuccino on tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Tassitäis cappuccino’t valmistatakse 2,5–3,0 cl espressost, millele

Toidukaubaõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun