Soja (0)

Soja

Soja on iidne kultuurtaim, mida kasvatati juba enam kui 3000 aastat e.m.a Mandžuurias (Kirde-Hiinas). Soja on Ida- Aasia rahvusköögi aluseks ja seetõttu on eriti palju retsepte pärit just Aasia köögist. Soja mainitakse esmakordselt Hiina imperaator Tsen Nungi poolt (2800 e.m.a), keda tuntakse “Hiina põllumajanduse isana”. Soja hakkas levima ka naaberriikidesse peale esimest sajandit – Jaapan, Indoneesia, Filipiinid , Vietnam, Tai, Malaisia , Birma, Nepal ja India. Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning see oli üks viiest pühast viljast. Hiina keeles tähendab sojauba suurt, paremat uba. Hiinlastele on soja olnud alati ka tähtsaks ravimtaimeks. Soja tähtsusest räägivad talle antud nimed, nagu Suur aare , Kollane kalliskivi , Taevane lind.
Euroopasse saabus soja 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil. Algul suhtus läänemaailm sojasse kui vaese rahva toidusse ning Ameerikas oli soja kasutusel vaid loomasöödana. Praeguseks on soja populaarsust kogumas terves maailmas. Läänemaailma arsti- ning toiduteadus on hakanud soja põhjalikult uurima . Seni tehtud uuringutes on selgunud , et soja aitab ennetada ning ravida paljuid majandusliku heaolu ühiskonnas levinud haigusi nagu nt: südame- ja veresoonkonnahaigused, erinevad vähktõve vormid, seedehaigused, osteoporoos e luude hõrenemine, närvihaigused, Alzheimeri tõbi. Mõned aastad tagasi tunnistati sojauba ühendriikides tervislikuks toiduaineks, kuna uurimused näitasid, et 25 g soja tarvitamisel päevas väheneb vere kolesteroolisisaldus. Vere kõrge kolesteroolitase on üks põhilisemaid südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustajaid.
Lisaks kõigele muule heale pakub soja ka suurepäraseid võimalusi oma toidusedeli täiendamiseks inimestele, kes ei talu kas piimavalke või -suhkruid, inimestele, kes peavad dieeti või on taimetoitlased . Taimetoitlastele on soja eriti tarvilik, sest sojaproteiinid korvavad loomse proteiini. Sojapiima-tooted sobivad ideaalselt inimestele, kellel esineb laktoositalumatus. Sojaubades on kuni 50% väärtuslikku, organismi poolt täielikult omastatavat taimset valku, kuni 26% täielikult kolesteroolivaba taimset rasva ja kuni 24 % energiat andvaid süsivesikuid. Sojas on rohkesti vitamiine, üksi närvisüsteemile väga vajalikku B1 vitamiini on sojas kaks korda rohekm kui näiteks lehmapiimas. Eriti palju on sojas kaaliumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda. Soja tarvitamisel kestab täiskõhutunne kauem ning ühtlasi tekitab soja šokolaadile sarnaselt rahuldus - ja heaolutunde.
Väga tuntuks on läänemaailmas saanud tofu ehk sojajuust. Sojast valmistatud kalgendatud juustutaolist massi tarbitakse Hiinas juba 2000 aastat, Jaapanis mõned sajandid vähem. Arvatakse, et eeskätt tänu tofule on need ebasoodsates tingimustes ja kokkusurutult elanud rahvused suutnud tänini säilida tugevate ja elujõulistena. Tofu pakub läänemaailma jaoks lausa ideaalset kooslust: ohtrasti valku, vitamiine, mineraale ja kiudaineid, energiakogus on aga äärmiselt madal, vähem kui 1 kalor grammi kohta. Peaaegu olematu on ka tofu maitse, mida igaüks saab oma soovi kohaselt kujundada ning panna tofu sobima talle harjumuspäraste toiduainetega.