12. Õpetuste levitajat. 13. Võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine 14. Esimene Eesti president (perekonnanimi). 15. Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes võitlesid Nõukogude reziimi vastu. 16. Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane (perekonnanimi). 17. Sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus. 18. Valitsemisvorm, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. 19. Sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. 20. Eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar (perekonnanimi). Vastused 1. Talvesõda 2. Nekrutid 3. Vapsid 4. Washington 5. Antant 6. Tartu 7. Perestroika 8. Pagulased 9. Kalevipoeg 10. Holokaust 11. Nobel 12. Misjonär 13. Okupatsioon 14. Päts 15. Metsavennad 16. Hurt 17. Maffia 18. Demokraatia 19. Kodusõda 20. Koidula
teadmiste kõikide aspektide filosoofilistest käsitlustest, ning on ühteaegu nii kirjeldav kui ka normatiivne (A. Tucker) Ajaloolaste seas pole üksmeelt ajaloo objekti, meetodi ega teaduslike saavutuste osas, mis peaksid seda eristama ühiskonnateadustest. Ei pasita olevat selge, mis peaks olema ajaloo ,,põhiteema" tema konkreetsed ajalis-ruumilised piirid. Ajalooteoorial on kolm üksteisega seotud praktilist funktsiooni: 1. Legitimeerib mingi konkreetse ajalookirjutuse tava, konkreetse ajalootemise viisi. Esitleb seda epistemoloogiliselt ja metodoloogiliselt teistest paremana. Õigustab ja seab esile nö õige viisi. 2. Programmiline funktsioon, kus teooria visandab konkreetse programmi ajalooga tegelemiseks. Kuidas uuritakse ja kes uurib? 3. Piiritleb ajalootegemise viisi teoreetiliste reflektsioonidega. Ajalooteooria esitab 4 küsimust 1
Valitsus, ideoloogiad ja demokraatia Demokraatia on valitsemisvorm e. Poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe ja sõna. Demokraatia jaguneb: · Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise · Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) · Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Eesti poliitiline maastik: Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei · Sotsiaaldemokraatlik erakond Vasaktsentrism:
ennastunustavad teod · Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki Feodaalne au · Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel) · Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) Rüütliau nõuded · Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine · Pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine aadlike võistlus au pärast, rivaliteet · Ühiskond lõhestatud, suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus
ontüüpolukorrad 2. Mitteteaduslik tõlgendamine -tõlgendamine kohtumõistmisel jahalduslikul rakendamisel. Mõlemal puhul aga tõlgendamiseteoreetiline mall ühesugune Kodanikul on: · Õigusturvanõue · Õiguskaitseootus Otsustajal (kohtul, ametnikul) on: · Otsustamisvõime · Otsustamiskohustus Otsustajal on seetõttu põhjendamisvastutus Otsuste põhjendamine mõjub kahes suunas : 1. Õigustab e. legitimeerib otsust 2. Kõrgetasemeline legitimatsioon lisab kodanike usaldust organisatsiooni vastu
Valimispettusedvalitsusparteidekasuks Meediaon valitsusekontrolliall Kodanikevabadusedon piiratudjamittetäielikud. Puudubselgevõimudelahusus Presidendi suur roll Samas puudubharilikultselgepiirilineterviklikideoloogia DEMOKRAATIA MÄÄRATLUS-Demokraatia = rahvavalitsus Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline režiim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Dahl: polüarhia Polüarhia on arenenud demokraatia vorm tänapäeva Lääne ühiskondades. Polüarhia kaks eritunnust: Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Tunnused: Ametikandjate valimine 2.Vabad ja ausad valimised 3.Üldine valimisõigus 4.Õigus kandideerida riigiameteisse 5.Väljendusvabadus 6.Õigus alternatiivsele teabele 7
Avaliku võimu organisatsioon toimib võimude lahususe alusel. Võimud, mida avalik sektor teostab jagunevad: · Seadusandlikuks o Seadusandlikku võimu e. legislatiivfunktsiooni teostab Riigikogu · Täidesaatvaks o Teostab: Vabariigi Valitsus Kohalik omavalitsus ei ole riigivõim, vaid kohalik võim Vabariigi President 2 · Kohtuvõimuks o Teostab: Kohtusüsteem rahvas legitimeerib kohtusüsteemi võimu, mis täidab õiguse mõistmisfunktsiooni 2. Riigivõimu legitimeerimise alused ja korraldus Riigivõimu legitimeerib rahvas, kes on kõrgeima võimu kandja vastavalt põhiseadusele. Rahvas valib Riigikogu ja Kohaliku omavalituse. Kuivõrd põhiseadus rõhutab esindusdemokraatia põhimõtet, ei ole rahva muud funktsioonid sedavõrd olulised, kuigi rahvahääletusel võib rahvas olla ka seadusandja, valimistel on aga
-18. saj vahetusel. 3. kodanlik (kriitiline) avalikkus; Kriitilise ajakirjanduse, kodanikuühiskonna (+ riigi sekkumine) ja kodanluse ehk keskklassi teke panid aluse kriitilise avalikkuse tekkele. Avalikkuse ideaaltüüp on 19. saj poliitiline avalikkus: eraisikute sfäär, kes moodustavad publiku ning kes astuvad avalikku, kriitilis-ratsionaalsesse arutellu erasfääri suhete üle. See on sageli opositsioonis valitsuse tegevusega, piirab riigi võimuliialdusi, aga ka legitimeerib riigi tegevust. 4. toodetud avalikkus. Kriitilise debati vahetas välja kultuuritarbimine, see muutus apoliitiliseks. Massikultuur, mis asendas salongikultuuri, kohanes vähemharitud publiku vajadustele ajakirjanduse asemele tulid raadio, TV, film, mille puhul auditooriumi reaktsioon on piiratud. Massimeedia on ainult näiliselt avalikkus, see on võltsavalikkus. Poliitiline debatt kommertsialiseerub, otsused võetakse vastu tagatubades, riigiaparaat
a Jumala armus. Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimese hüve nimel suured ja ennastunustavad teod (altruism) Kui osutatakse au, võetakse see vastu, kuid viidates Jumalale. Kuid au ei taodelda (sellest ei hoolita) nagu ka rikkust või muid maised hüvesid. 4. Feodaalne au ehk rüütliau Saab algselt sisu vallutustest. Aadlisoost need, kelle esivanemad polnud orjad ning au on vabade meeste atribuut, mis legitimeerib nende kõrgemat staatust. 3 Algselt au aluseks füüsiline võimekus, hiljem valise hüved (jõukus, eriti feodaalvaldus), kõrgkeskajal hakkasid lugema isikuomadused. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal 1) Kohustus kaaskodanike, kristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/18haridus.htm 2 Hesi Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 2 OLULISEMAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD CORPUS IURIS CIVILIS CIC loomise põhjused ja eesmärgid: · Õiguse ütlustamine · Õigushariduse ühtlustamine · Ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine · Legitimeerib ennast seaduse andjaks3 Justianuse eesmärk CIC loomisel: Tema eesmärk oli luua täielik ametlik ja süstematiseeritud seadustekogu, mis rahuldaks ühiskondliku elu nõudeid.4 CIC loomine. Selle kodifitseerimist alustati umbes 528.aastal ning lõpetati 534.aastal. Seadustekogu sisaldas endas mitte ainult tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõigulikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõigulikke norme.5 Nimetus Corpus Iuris Civilis võeti kasutusele 1583
4. halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras IV Täitmismenetlus Hoiatuse tegemine on täitmismenetluse esimeseks kohustuslikuks astmeks (erandid § 12). See on meeldetuletus isikule, et ta kohustuse täidaks ning ühtlasi teavitatakse teda tagajärgedest, mis saab, kui kohustust siiski ei täideta. Järgneb haldusesisene menetlustoiming – täitekorralduse andmine (AtSS § 9), mis halduse väliselt legitimeerib konkreetse isiku menetlustoiminguid sunnivahendi adressaadi suhtes. Eriti oluline on see juhtudel, kui sunnivahendit määrav haldusorgan ja konkreetne sunnivahendit rakendav haldusorgan ei lange kokku. Sunnivahendit rakendav haldusorgan annab sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama: 1. ettekirjutuse teinud ja sunnivahendit rakendava haldusorgani nimetuse; 2
1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 jõustus Euroopa Sotsiaalharta 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta ÕIGUSRIIK Õigusriik on riik, mida struktureerib seadus. Selle kaudu tekib inimestes kindlus, et mis on kirjas seadustes, saab ka ellu viidud. POLIITILISED REZIIMID Demokraatia valitsemisviis, kus võib põhineb üldvalimiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatel, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus; võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe Diktatuur valitseja piiramatu võib ja autoriteet, vastuseis demokraatia tingimustele, puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitsejat Totalitaarse reziimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid:
Opositsiooni õigused pole kuigi põhjalikult välja töötatud, kuid siiski peab opositsioonil olema võimalus kaasa rääkida (võrdsed võimalused). 3. Demokraatlik legitimatsioon / poliitiline vastutus - Demokraatlik legitimatsioon (seadustamine, õigustamine): kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt Legitimatsiooni kett (peab olema katkematu): Böckenförde Rahvas valib Riigikogu Riigikogu legitimeerib: - Ühelt poolt Valitsuse Valitsus legitimeerib oma alluvad haldusorganid - Teiselt poolt Riigikohtu Riigikohus teeb presidendile ettepaneku ülejäänud kohtunike nimetamiseks) - Poliitiline vastutus: Komponendid: - Avalikkuse kontroll parlamendi üle väljendub: - Riigikogu istungite avalikkuses - Valimiste perioodilisuses
riigimees peab valima aktiivse pol. elu au põhineb voorusel aust endast ei tohi hoolida tegusid tuleb teha tegude endi, mitte au pärast Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust esimene kristlik voorus on enesealandamine pühakud peavad end väärituks kõiges, v.a. jumala arm jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod kui pühakule osutatakse au, võtab ta selle vastu, viidates jumalale, muus osas ta sellest ei hooli Feodaalne au au on vabade meeste atribuut au legitimeerib nende kõrgemat staatust saab alguse vallutustega algselt au aluseks füüs. suurus ja tugevus, hiljem välised hüved(feodaalvaldus) Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse 1) Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees Mandeville uhkusest ja au eri vormidest antiikaegne au ülemklasside enesesalgamine germaani au elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine
11 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au ja kristliku enesealandamise sobitamine: kristlik pühak peab end teistest vääritumaks oma pattude pärast; kui talle au osutatakse, võtab ta selle vastu viidates jumalale ega hooli sellest. 4. Feodaalne au Algselt sisu vallutustest; aadlisoost need, kelle esivanemate seas pole kedagi orjastatud; au legitimeerib vabade meeste kõrgemat staatust; kõrgkeskajal au puhul olulisemad karakteriomadused. Au nõuded: vasalliteet (võrdsuse ja hierarhia sobitamine), pinge (vastastikuse lugupidamise eeldamine), ühiskondlik lõhestumine (võimuvõitlus), alternatiiv (kohtumõistmine võitluse kaudu). 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal 12. sajandi kavaleriideaal; õigluse kaitse suunad: kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste ees, kohustused jumala ees, kohustused naiste ees. 6
23 E.-W. Böckenförde. Die Organisationsgewalt im Bereich der Regierung. Berlin, 1964, lk 146. JURIDICA II/2000 77 Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs Norman Aas kontrolli, vastutuse ja vajadusel ka karistuse näol. Vastutus parlamendi ees legitimeerib seega ministri vahetu juhtimis- ja järelevalveõiguse ning tema õiguse jagada korraldusi. Ainult korralduste andmiseks pädeva järelevalve- ja juhtimisvõimu abil saab valitsus oma ülesandeid täita, nende eest rahvaesindajate ees vastutust kanda, kogu riigi tegevusele kindla suuna anda ja hoolitseda selle eest, et sellest liinist peaksid kinni ka talle alluvad instantsid.*24 Seetõttu peab põhimõtteliselt kehtima nn lüngavaba printsiip, mille järgi
pooldavate liikumiste argumendid. Tõenäoliselt ei ole alust kahelda kõigi nende kirjelduste siiruses, kuid ometi peitub siin teatud oht tekitada inimeses illusioone ning mõjutada teda astuma fataalset sammu - mitte selleks, et surra, vaid sellepärast, et ees näib ootavat midagi ilusat (3., lk 1823). Sootak jõuab oma arutluses järeldusele, et surm kui niisugune, s.t. see surm, mis eksistentsiaalselt kuulub elu juurde ja varjutab elu, legitimeerib põhimõtteliselt ka eutanaasia (3., lk 1820). Vähemalt patsiendi seisukohalt vaadates. Inimeselt ei saa tema surma ära võtta, kuivõrd me räägime surmast kui võõrandamatu isikuvabaduse ja inimväärikuse ühest väljendusest. Teadupärast on inimese vabadus aga piiratud teiste inimeste vabadusega. Isiku surmavabadust kui otsustamisruumi piirab antud juhul surmaabi osutaja, seega arsti seisund, tema vabadused ja kohustused. Eelkõige aktiivse
Relvamonopol 6. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Kodanikuallumatus Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil Demokraatia määratlus Demokraatia = rahvavalitsus Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Demokraatia mõiste ® Poliitiliste liidrite valitsemine, kus võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus ® Nõudlikum määratlus: selliselt valitud valitsejad peavad ka tegutsema üldsuse huvides. Riigivõimu piiratus n Riigijuhtide võimu põhinemine rahva volitusel e mandaadil, mis on antud valimistega teatud tähtajaks
Jumala arm. 11 Peab end teistest vääritumaks oma pattude pärast, kuid kui Jumala au ning ligimeste hüve seda nõuavad, võib ta korda saata mida tahes, unustades iseenda täielikult. Kui talle osutatakse au, siis võtab ta selle vastu, viidates Jumalale. Muus 4) Feodaalne au Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest. Au on vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust. Vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5) Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Kavaleri-ideaal. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) kohustused Jumala ees 3) kohustused naiste ees 6) Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Antiikvoorus on enesesalgamine, Germaani au on eneseimetlemine
siiski ei täideta. 11 Haldusõigus Kevad 2011 Järgneb haldusesisene menetlustoiming täitekorralduse andmine, mis halduse väliselt legitimeerib konkreetse isiku menetlustoiminguid sunnivahendi adressaadi suhtes. Eriti oluline on see juhtudel, kui sunnivahendit määrav haldusorgan ja konkreetne sunnivahendit rakendav haldusorgan ei lange kokku. Järgnevalt toimub konkreetne sunnivahendi rakendamine Viimaseks menetluslikuks sammuks on asendustäitmise kulude ja sunniraha sissenõudmine. Sissenõudmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev
enesealandamine. Aquino Thomas lepitas au ja kristliku alanduse. Pühakud peavad end väärituks kõiges, välja arvatud Jumala armus. Vääritus pattude tõttu, kuid Jumala ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod. Kui neile osutatakse au, võtavad selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas nad sellest ei hooli, nagu maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Aadlisoost olid need, kelle esivanemate seas polnud orje. Vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust. Feodaalau sai algeslt oma sisu vallutustest. Algselt oli au aluseks füüsiline suurus ja tugevus, välised hüved, valdused. Kõrgkeskajal toimus au internaliseerumine, hakkas toetuma karakteriomadustele. Eeldati vastastikust lugupidamist, tekkis rivaliteet au pärast, võisteldi. Ühiskond oli lõhestatud, toimus suurte aadlisuguvõsade võimuvõitlus. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal"
annavad võimukandjale õiguse valitsemiseks. Poliitilised reziimid Võimu kasutamist iseloomustab peale riigi konstitutsioonilisest korraldusest ka poliitiline reziim. Viimase iseloom sõltub paljudest teguritest: kuidas ja kas toimub kontroll valitsuse üle, kodanike sotsiaalpoliitiliste huvide arvestamine, kodanike võimalused osaleda valitsemises, kuidas kasutab võim sunnivahendeid poliitika elluviimisel. Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus on demokraatia tunnused. Rahva võim. Indiviidi ja poliitikute vaheline võistlus häälte pärast. Individualistliku demokraatiateooria kohaselt käsitletakse rahva võimuna enamuse võimu. Rahvas on üks kogum. Kollektivistlik demokraatiateooria peab oluliseks ühiskonda kui tervikut. Viimaseid kahte nimetatakse ka osavõtuteooriateks, kuna oluline on rahva osavõtlikkus. Demokraatlik eliitteooria puhul
võimalust oma vanematele toetuda. Paapua Uus-Guinea ja nama meeste initsiatsioonikultus. Sambiad Paapua Uus-Guinea platoo idapoolsete osa elanikud: sõda on neil ,,üldine, pidev, lakkamatu". Naiste diskrimineerimine. Uus-Guinea on keelte poolest väga rikas paik. Põllumaa hävitamise tagajärjel on vajalik sõdida. Hadzad Kesk-Tansaanias: müüt sellest, kuidas mehed said juhtiva positsiooni ühiskonnas. Religioon legitimeerib. ,,Alguses jahirelvad olid naiste käes ja mehed tegelesid korilusega. Mehed korraldasid ülestõusu, aga naised ajasid nad minema. Seepeale tuli jumal maapeale ja korraldas asjad ümber nüüdsest pidid hoopis mehed olema kütid." Marvin Harris: ei ole olemas soospetsiifilist agressiivsust. Agressiivsus on õpitud. Tupinambad Brasiilias. Assüüria kun. Assurnasirpal. Näide ühelt poolt sõjakuse, teiselt poolt naiste diskrimineerimise kohta. Miks elavad mehed vähem kui naised
Poliitiline rezim Võim võime allutada inimest temast väljapool seisvale võõrale tahtele Poiliitiline reziim on võimu kasutamise viis ehk võimu teostamise meetodite süsteem Tüübid: · konstitutsiooniline pol.reziim (demokraatlik) parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne · diktatuur autoritaarne, totalitaarne Demokraatia rahvavõim (kr demokratia < demos rahvas + kratos võim). Tegemist on pol.reziimiga, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Vormideks on vahetu demokraatia ja esindusdemokraatia (tänapäevane). Valitsus täitevvõimu rakendav organ. Parlamentaarne valitsus luuakse parlamendi enamuse tahte kohaselt Võimulahusus idee ulatub antiikaega. Locke ja Montesquiue. Võim jagatakse kolmeks seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. 15
kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis, Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus – rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas, kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega – kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald.
Rahvusvaheline järelvalve- on nõrk, eeldab, et riik tunnustav rahvusvahelist institutsiooni. Argumendid PSJV Kelseni argument: pädevus, menetlus, vorminõuded; Seadust peab järgima ka sisuliselt. Võrdsust, vabadust ja omandit peab järgima. Kohtul on teiseliigiline legitimatsioon. Parlamendil on demokraatlik legitimatsioon. Kohtu legitimatsioon on kohtuotsuse põhjenduses, selleks peab olema kohtuotsusel põhjendus. Veenab pooli ja veenab avalikkust, legitimeerib ennast veendes. See on diskursiivne legitimatsioon. Justiitsriik saab tekkida ainult siis kui põhiseadus on totaalne põhikord, kõike hõlmav põhikord. Põhiseadus on ainult raamkord, ei reguleeri kõiki eluvaldkondi ja nende raamide sees on mängukord. Ta on osades, punktides, selles valdkonnas, mis puudutab vabaduse piirangut, on ta sisuline põhikord. Sotsiaalteenuste valdkonnas on raamkord ja annab suure mänguruumi
Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia.
isiku-, informatsiooni-, ja sõnavabadus. Jälgitakse võimude lahususe põhimõtet ja kehtib sõltumatu kohtuvõim. Kujundlikult tähendab demokraatia rahvavõimu. Valitsuse ainsaks seaduslikuks aluseks peetakse enamuse tahet, mis põhineb kodanike poliitilised võrdsusel, põhimõttel ,,üks inimene, üks hääl". oluline on ka kõigi kodanike osavõtt valimistest, rahva tahte välja selgitamiseks. 2) Autoritaatse võimukasutuse puhul legitimeerib võimu kasutaja (isik või valitsus) oma käsud ja korraldused kodanike tahtest sõltumatult, kasutades selleks jõumeetodeid. sellisel võimukasutusel ei ole põhiseaduslikke piiranguid, kuigi põhiseadus võib olla olemas, kuid seda kasutatakse enamasti kodanike käitumise mõjutamiseks. autoritaarne võim ei püüa tungida üldjuhul kodanike isiklikku ellu, vaid püüab saavutada avalikku kuuletumist oma käskude ja korralduste suhtes. nt: Pätsi vaikiv
Selles rollis on kohtunikul otsustamisele tulevate asjade suhtes otsustamisvõim. Otsust peab saama kontrollida avalikult. Ainult kontrolli läbinud otsus rahuldab õigusturvanõudeid. Seega tähendabki kontroll seda, et jälgitakse võimukasutust alal võim/õigus ja meedia kasutust alal keel/õigus. Kohtunik vastutab asjakohase ostsuse tegemise eest. Tehtud otsust tuleb põhjendada. Kohtu vastutus on teha sisult põhjendatud ja kriitikakindlaid otsuseid. Ühelt poolt see õigustab ehk legitimeerib ostust. Otsus on seda enam tunnustatavam, mida paremini see on argumenteeritud. Kõrgetasemeline legitimatsioon lisab kodaniku usaldust otsuseid tegeva organisatsiooni vastu. Selle kaudu edendavad küllaldaselt põhjendatud otsused silmapaistval viisil tasakaalustatud ühiskonna arengut. Vaid nende kaudu võib ära hoida legitimatsioonikriisi, mis võib ähvardada otsustamisinstantsi, kui selle autoriteet hakkab seestpoolt lagunema. Sisemine ja välimine põhjendamine. Sisemine põhjendamine
ennastunustavad teod · Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki 4. Feodaalne au Feodaalne au e rüütliau · Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel) · Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust. )au ei jagatud võrdselt) 6 · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgkeskajal · Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse
Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia.
moodustavad põlvnemisgrupi, kõik on sugulased, moodustavad poliitilise üksuse, inimesed on klanni liikmed kogu elu sünnivad sellesse. On üldjuhul eksogaamsed rühmad. Peavad abielluma kellegagi, kes kuulub teise klanni. Oluline on esivanema küsimus. Kaks võimalust: 1. esivanemaks on keegi reaalne isik, kes on kunagi elanud ja klanni liikmed oskavad seletada, millises sugulussidemes nad on selle konkreetse esivanemaga selline reaalne sugulus. Suuline pärimus. See seletamine legitimeerib kuuluvuse klanni. Võib juhtuda nii, et nad ka eksivad selle seletamisega, samas ei ole kindel, et nad 100% täppi panevad. Oluline on see, et nad ise usuvad sellese geneoloogiasse. Vahel on võimalik ka uurijatel kontrollida, tegelikke andmeid nt on dokumendid, mille abil on tõestatud, et kuni viis põlve mäletatakse korrektselt, kuid pärast seda hakatakse sassi ajama. Tavaline efekt on see, et kaugemaid esivanemaid ei mäletata, minnakse edasi hüpetena
V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus 50 - toob endaga kaasa selle, et kohus hakkab langetama otsuseid eelarve küsimustes Poolt: - seadus peab olema ka sisuliselt kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega - põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. - Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele.
V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus 52 - toob endaga kaasa selle, et kohus hakkab langetama otsuseid eelarve küsimustes Poolt: - seadus peab olema ka sisuliselt kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega - põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. - Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele.
supranatsionaalne Euroopa kohus c. rahvusvaheline Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus - toob endaga kaasa selle, et kohus hakkab langetama otsuseid eelarve küsimustes Poolt: - seadus peab olema ka sisuliselt kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega - põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. - Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele.
osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia
Vastu: ● on ebademokraatlik ● justiitsriigi argument: kohtunike valitsus ● toob endaga kaasa selle, et kohus hakkab langetama otsuseid eelarve küsimustes Poolt: ● seadus peab olema ka sisuliselt kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega ● põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon. ● Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu
Gaiuse "institutions" on hilisk (institutsiooniline süsteem), Ulpiani liber singularis regularum (Ulpianuse tööd), Pauli sententatie, Fragmenta Vaticana, Lex Dei ehk Collatio legume Mosaicarum et Romanarum. 2. Justinianuse eesmärk CIC loomise põhjused/ eesmärgid: · õiguse ühtlustamine · õigushariduse ühtlustamine · ühte moodi mõtlevad juristid ühtne õigus · ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine · legitimeerib ennast seaduseandjaks Tema eesmärk oli luua täielik, ametlik ja süstematiseeritud seadustekogu, mis rahuldaks ühiskondliku elu nõudeid. Ent teine eesmärk oli jäädvustada oma nimi teiste suurte Rooma keisrite kõrval ajalukku. Tema naine oli parajalt uhke ja suurejooneline ning innustas meest. Lisaks soovis Iustinianus oma võimu säilitada koodeksi abil.Justinianus loob õhtumaise valitseja ideaalkuju: edukas väejuht, seaduseandja ja linna rajaja.
nimel suured, ennastunustavad teod. Kui selle eest osutatakse au, siis võetakse see vastu, kui viidatakse Jumalale ja muust maistest hüvedest ega rikkustest ei hoolita. Feodaalne au ehk rüütliau Paralleelne kirstliku auga. Feodaalau saab algselt sisu vallutustest (barbarite hõimud Rooma riigi aladel) hõimuliidrid ehk vabad mehed. Aadlisoo kujunemise alused: · Need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meese atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus välised hüved, eriti feodaalvaldus kõrgkeskajal au internaliseerimine (karakteriomadused). Hakatakse rõhutama, et maaomandist ei piisa, aadlikud kehtestasid ise endale teatavad käitumisreeglid, et kõrgemat staatust ühiskonnas õigustada. Rüütliau nõuded · Vasalliteet võrduse ja hierarhia lepitamine. Auliseks pidamine tähendab võrdsust,
Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia
seaduse. Selline põhiõiguste kasutamise võimalus pole aga absoluutne, sest mõningaid õigusi pole puhtpraktiliselt võimalik kasutada, kui pole olemas selle õiguse teostamist reguleerivat seadust (näiteks ei saa valimisõigust kasutada ilma valimisseaduseta). 2) Ausate, vabade ja perioodiliste valimiste toimumine. Miinimumnõudeks on, et rahvas peab otse ja perioodiliselt saama valida vähemalt parlamendi alamkoda. Selliste valimistega rahvas perioodiliselt legitimeerib võimu ja see tagab ka võimaluse opositsioonil kunagi võimule tulla. Sellega on tagatud poliitiline pluralism. Kõikides riikides tagab see rahva kontrolli seadusandliku võimu üle, parlamentaarsetes ning poolpresidentaalsetes riikides tagab see ka rahva kaudse kontrolli valitsuse üle parlamendis olevate rahvaesindajate kaudu. 3) Poliitiline pluralism, mitmeparteisüsteem või vähemalt kaheparteisüsteem ning legaalse opositsiooni lubamine
küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis, Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas, kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald.
annaabi.ee 
