ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Rooma Klubi üks esimesi, kes väitis, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ja loodust. Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondadade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine. · Rahvas peab pidama võimu legitiimseks ehk õiguspäraseks · Legitiimsus tugineb rohkem tunnetele kui mõistusele: diktaator võib ka rahva uskuma panna, et olemasolev valitsemiskord on parim · Hea valitsemine peab olema legitiimne, efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav · Valitsemise efektiivsus näitab, kui hästi suudetakse rahuldada erinevate gruppide põhihuvisid · Äärmuslikke gruppe on kasulik valitsemissekaasata, sest see muudab nad tehtud otsuste suhtes kaasvastutajaks
lahusus, kõigi võrdsus seaduse ees, vähemuste õigustega arvestamine, pluralism (ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus), sõnavabadus 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus on jätkusuutlik, sest rahvas peab võimu legitiimseks/õiguspäraseks(nt. reform valiti kaks korda järjest valitsust juhtima), valitsemine on läbipaistev(kõigile avalik), valitsemine kaasab kodanikke(ümarlauad, kodanikuühendused) 6. Ühiskonnaelu sektorid: 1)avalik sektor 2)erasektor e. turundussektor 3)mittetulundussektor 7. Ühiskonna kihistus: sots. mobiilsus inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise, eristatakse horisontaalset(liikumine keskkonnas nt. ühest linnast teise) ja vertikaalset(liikumine
2) staatusgrupp põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist; 3) partei poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid Võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele; sotsiaalne ressurss; autoriteet viitab võimule, mis käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega (nt president, politseinik, lapsevanem, õpetaja) ning mida peetakse legitiimseks ühiskonna teiste liikmete poolt; mõjuvõim inimese võime veenda teisi järgima tema tahet ning see põhineb peamiselt isiklikel omadustel ja vähem sotsiaalsel staatusel; prestiiz austaatus, mis sõltub teiste inimeste austusest, sümboliseeritakse tihti autasude ja austusavaldustega, mida jagavad sama või kõrgema staatusega isikud. Kangelaste formaalne austamine aitab igas ühiskonnas kaasa valitseva eliidi normidega konformsuse populariseerimisele.
kaitses mingil määral Lübecki õigus. Teine lugu oli maalt linna põgenenud talupoegadega. Tallinna raad sõlmis küll Liivi orduga kokkuleppeid linna põgenenud talupoegade tagastamise kohta nende maaomanikele, kuid Tallinn vajas tegelikult sisserännanud maarahvast lihtsamate tööpositsioonide täitmisel, sest linnarahvastik kasvas ja vajas seega rohkem tööjõudu. Kehtestus aasta ja ühe päeva reegel kui linna põgenenud talupoeg oli linnas elanud aasta ja ühe päeva, sai ta legitiimseks linnakodanikuks, ja võis seega loota linna õiguslikule kaitsele. Keskaegne Tallinn oli omamoodi nakkuskoldeks linnas levisid kiiresti erinevad nakkushaigused, keskaja mõistes katk ja leepra/pidalitõbi. Sellest ei jäänud puutumata maarahvas, sest nakkushaigused olid suuremaks hädaohuks linna vaesema elanikkonna seas. Linnamüürisisene kitsas sotsiaalne ruum sundis linnaelanike elama üsna lähestikku, mistõttu
Funktsionalistide hinnangul on aga võim ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteoreetikud ütlevad aga jälle, et võim on konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke. (Käär 2012:3) Hess, Markson ja Stein on väitnud, et võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. (Käär 2012:4) Võim jaguneb sunduslikuks (mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole) ja autoriteetseks (võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt). Võimu alaliigiks on Weber pidanud ka domineerimist ehk võimalust leida kuuletumist, luua domineerivat sotsiaalset suhet. Seejuures on legaalne domineerimine Weberi järgi domineerimise kõige ratsionaalsem viis, kuna põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud
1936. a. riigipea küsis referendumi teel rahvalt, kas oleks vaja kokku kutsuda kahekojaline Rahvuskogu, et täiendada või asendada 1933. aasta põhiseadus. Rahvale esitatud küsimus oli küllaltki keeruline, sisaldas kavandatava põhiseaduse põhijoone ning taotlust kahekojalise Rahvuskogu kokkukutsumiseks, et vastu võtta uus põhiseadus. Kuna puudus selgelt põhiseaduslik institutsioon taolise referendumi legitiimseks läbiviimiseks, võib toimunut käsitada kui küsitlust eesmärgiga selgitada välja rahva arvamus, mille hiljem pidi realiseerima. Kui varasem riigiõiguslik areng oli toimunud omamoodi seperparlamentarismilt selge autoritaarsuse suunas, siis nüüd võis märgata tagasiliikumist rahva suveräänsuse suunas. Riigivanem põhjendas seda seisukohta sellega, et kõik teised võimud on seadustega seotud, kõrgeim võim aga mitte, sest muidu ei saaks ta põhiseadust muuta. 1938
seeläbi, et presidendile teha ettepanek, et laiali saata riigikogu. 4. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? PS KUI REGULATSIOON:(6) põhiline, ülimuslik seadus formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi palju muudatusi legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele PS KUI INSTITUTSIOON: (5) 1 Konstitutsioon: formuleerib rahvas või esindajad arusaadavalt ja vastuvõetavalt võimalikult üldine, et oleks pikemas perspektiivis aktuaalne võimalikult vähe muudatusi, et püsiks legitiimsena, arusaadavana, läbi põlvkondade akumuleeruks respekti
Moderne riik: Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine Weber: Võim- võimalus peale suruda oma tahet, käsk mida täidetakse. Domineerimine- suunamine, et teised teeks mida sa tahad. Bürokraatia: Reeglite alusel püsiv töö, süsteemne tööjaotus, kindel hierarhia, riiklik rahastus, keeld ametikohta osta, umbisikulisus Töö näiteid, milliste mehhanismide abil saab avalik võim legitiimseks. Distributiivne võim- võim kellegi üle. Püsiva ressursi ümberjaotamine. Ülemus-alluv Struktuurne võim: kellegi võim. Suutlikus kordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke. Valitsus Iseloomustage ja võrrelge Mandi-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri Poliitilised režiimid Liberaalne demokraatia: Võimukandjate vastutus rahva ees, vabad ja ausad valimised, Sõjaväe,
tasakaalustada Riigikogu: ettepanek Presidendile riigikogu tagandada. 3. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi. Põhiseadus kui regulatsioon: põhiline, ülimuslik seadus; formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument; võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks; detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi. Palju muudatusi: legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele. Põhiseadus kui institutsioon: Konstitutsioon: formuleerib rahvas või esindajad arusaadavalt ja vastuvõetavalt; võimalikult üldine, et oleks pikemas perspektiivis aktuaalne; võimalikult vähe muudatusi, et püsiks legitiimsena, arusaadavana, läbi põlvkondade akumuleeruks respekti. Legitiimseks teeb see, et inimesed saaksid alati öelda, et nende valitsus käitub vastavalt Konstitutsioonis sätestatud valitsemise heale tavale.
Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida ühise eesmärgi nimel. DOMINEERIMINE - VÕIMU ERILIIK, MILLE RAAMES EI TARVITATA VAHETUT JÕUDU, ENT EI OLE VÄLISTATUD JÕU KASUTAMINE. Tugineb kokkuleppele. VÕIM EI OLE INIMESE SOTSIAALNE OMADUS VAID INIMESTEVAHELINE SUHE -
mis neid iseloomustab? Bürokraatia on viis, kuidas kehtestatakse seadusi ja kuidas neid ellu viiakse. Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Asjaajamise dokumenteerimine Umbisikulisus 14. Töö näiteid, milliste mehhanismide abil saab avalik võim legitiimseks. Presidendivalimised 15. Iseloomusta arusaama distributiivsest võimust. Too elulisi näiteid. Distributiivne võim tähendab mingi püsiva ressursi (tahte, ainelise ressursi või lihtsalt jõu) ümberjaotumist ühtedelt teistele. See võimaldab suunata nende tegevust, kellele seda ressurssi jääb vähem, võimukandjale soovitud suunas. Võim kuulub ühtedele ja teistel seda ei ole või on tunduvalt vähem. 16
Võim Max Weber Võim ühe inimese võimalus sundida oma tahet peale teistele inimestele nende vastuseisust hoolimata. Domineerimine ühe inimese võimalus panna teisi inimesi täitma teatud spetsiifilisi korraldusi. Legitiimne võim/domineerimine selline mida sellele alluvad inimesed peavad kehtivaks, õiglaseks. Domineerimise tüübid (selle alusel miks domineerimist alluvate poolt legitiimseks peetakse) 1. Legaalne domineerimine käsule allutakse kuna seadus näeb seda ette. 2. Traditsiooniline domineerimine käsule allutakse kuna selle andja on alati käske andnud. 3. Karismaatiline domineerimine käsule allutakse kuna selle andjal on mingid erilised omadused. Michel Foucault Võim on üldisem nähtus kui oma tahtmise pealesurumine või võõrale tahtele allumine. Nii käsule allumine kui ka
SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. DOMINEERIMINE - VÕIMU ERILIIK, MILLE RAAMES EI TARVITATA VAHETUT JÕUDU, ENT EI OLE VÄLISTATUD JÕU KASUTAMINE. VÕIM EI OLE INIMESE SOTSIAALNE OMADUS VAID INIMESTEVAHELINE SUHE - VÕIM ON ALATI ÜH(TED)E VÕIM TEIS(T)E ÜLE. VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER): 1. KARISMAATILINE VÕIM - VÕIM, MILLE GRUPP USALDAB INIMESELE TÄNU TEMA ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE. 2
Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel 28.06.1992.a., jõustus 29.06.1992.a. Põhiseaduse rakendamiseks rahvahääletusel heaks kiidetud "Põhiseaduse rakendamise seadus"nägi ette regulatsioonid üleminekuks uuele põhiseaduslikule korrale. Rakendusseaduse kohaselt nähti ette 1 Riigikogu ja Presidendi erakorralised valimised, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu sai volitused olla Riigikogu kokkutulekuni legitiimseks seadusandlikuks organiks. Sätestati Presidendi esimeste valimise erandkord valimistena vahetult rahva poolt, tunnustati Eestis senini kehtinud Eesti NSV õigusaktide kehtivuse jätkuvust, piirati teatud kategooria kodanike kodanikuõigusi kümneks aastaks tähtajaga kuni 31.12.2000.a.. 4.Põhiseaduse muutmise kord. Kooskõlas Põhiseaduse XV peatükiga saab põhiseadust muuta kas rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomuliselt või Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu häälteenamusega
suhte raames oma tahet vastuseisule vaatamata. Panna tegema teist inimest tegema seda, mida ta võibolla algselt teha ei tahtnud. · Domineerimine üks inimene paneb teisi tegema selliseid asju. Neid asju, mille puhul on esimesel inimesel õigus nõuda neid asju. Näiteks, õppejõud paneb tudengeid eksameid sooritama. · Legitiimne võim selline mida alluvad peavad kehtivaks. · Domineerimise tüübid Max Weber. ,mille alusel, miks domineerimist legitiimseks peetakse o Legaalne domineerimine=töötajad pluss ülemus pluss seadus o Traditsionaalne=teenrid pluss härra pluss traditsioon o Karismaatiline = jüngrid pluss juht pluss juhi karisma · Laiem võimu käsitlus - Michel Foucault arvates on võim palju üldisem kui oma tahte läbisurumine. Foucault järgi on igasugused inimsuhted seotud võimuga. Võimu objektiks olek on kas 1) kellegi käsule allumine 2) kellegi käsule vastuvaidlemine 3)
Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia ja Beneluxi maad. 1954 reorganiseeriti WEU, kuhu astus nüüd ka Lääne-Saksamaa. 1955 võeti Liitvabariik ka NATO liikmeks, mispeale NSV Liidu juhtimisel loodi sotsialismimaades kohe oma kaitseorganisatsioon, VLO.14 1955 pingestusid suhted ka Hallsteini doktriini tõttu. Walter Hallstein oli Saksamaa LV välisministeeriumi kõrge ametnik, kes selle doktriini välja töötas. See nägi ette Liitvabariigi kuulutamise ainsaks legitiimseks Saksa riigiks ning seega Saksa DV mittetunnustamise. Liitvabariik pidi katkestama suhted kõigi Saksa DV-d tunnustanud riikidega, välja arvatud 14 VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon 12 NSV Liit. Kuni Brandti valitsuse võimuletulekuni oli see doktriin Saksamaa LV välispoliitika aluseks. Märtsis 1957 allkirjastati Rooma lepingud, millega ECSC liikmesriigid asutasid Euroopa
Rahvuskogu, et täiendada ja/või asendada 1933. aasta põhiseadus. Rahvale esitatud küsimus oli 15 küllaltki keeruline, sisaldas kavandatava põhiseaduse põhijoone ning taotlust kahekojalise Rahvuskogu kokkukutsumiseks, et vastu võtta uus põhiseadus. Kuna puudus selgelt põhiseaduslik institutsioon taolise referendumi legitiimseks läbiviimiseks, võib toimunut käsitada kui küsitlust eesmärgiga selgitada välja rahva arvamus, mille hiljem pidi realiseerima. Kui varasem riigiõiguslik areng oli toimunud omamoodi seperparlamentarismilt selge autoritaarsuse suunas, siis nüüd võis märgata tagasiliikumist rahva suveräänsuse suunas. Riigivanem põhjendas seda seisukohta sellega, et kõik teised võimud on seadustega seotud, kõrgeim võim aga mitte, sest muidu ei saaks ta põhiseadust muuta. 1938
realiseerimiseks. Smelser võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ük võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. Weber autoriteet kui tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Seotud institutsionaliseerumise ja legitiimsusega. VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER): 1. KARISMAATILINE VÕIM - VÕIM, MILLE GRUPP USALDAB INIMESELE TÄNU TEMA ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE. 2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL EDASI OMA ÜHELT LIIKMELT TEISELE. 3
Domineerimine. LEGITIIMSUS - inimestevaheline kokkulepe selle kohta, et võimu rakendamine antud olukorras ja teatud inimeste poolt on sotsiaalselt põhjendatud. Valitsus – demokraatlikud valimised- rahvas on kokku leppinud. AUTORITEET - indiviidi “a” võime panna indiviidi “a” tegema midagi sellist, mida ta muidu ei teeks, kusjuures “a” on veendunud “a” õiguses sellisel viisil toimida. “a” peab “a” toimimist legitiimseks. VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER): 1. KARISMAATILINE VÕIM - võim, mille grupp usaldab inimesele tänu tema isiklikule veetlusele ja erilistele omadustele. Kuulsused . Putin 2. TRADITSIONAALNE VÕIM - võimu usaldamine isikute grupi kätte, kes annab seda vajaduse korral edasi oma ühelt liikmelt teisele. Kuningad. 3. RATSIONAALNE VÕIM - võimu seaduslik usaldamine pädevatele ja võimekatele inimestele. Kõrgetel ametikohtadel (direktor jne). 14
86. Kas religioon kaob ühiskonnast? 87. Mis on võim? Võim kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. 88. Mis on autoriteetsus? Sund? Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Sund võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne) 89. Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad? · Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel; Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 22
Seetõttu peavad uurijad parvlaeva keres oleva augu puhul eeldama, et tegemist oli kriminaalse hooletuse või kuriteoga. Franson pole algaja. Karjääriadvokaadi ja kogenud ametnikuna mõistis ta selgesti, kui ohtlik on spekuleerida oletusega enne uurimise lõppu. Rootsi Veeteede Ameti esindajana poleks ta ajakirjanike ja avalikkuse ees laest võetud märkustega välja tulnud. Estonia keres oli auk; ta oli selle avalikult välja öelnud ja seega varem õhus olnud mõtte legitiimseks muutnud. Hiljem tema jutt muutus. Aastal 2000 toimus Stockholmis parvlaeva Estonia asjus konverents, kus selle organiseeris ohvrite sugulaste grupp AgnEf. Osales palju mereõnnetustega tegelnud, suurte kogemustega laevaarhitekte ja insenere. Üks neist oli hollandlane Jan de Kat. De Kat on Hollandi Meresõidu Uurimisinstituudi (MARIN) teadus- ja arendusosakonna juhataja. Pärast konverentsi võttis de Kat parvlaeva Estonia mõistatuse tõsisemalt käsile. Kuidas võis laev nii kiirseti uppuda
Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund. Kas sellele käsule ja sunnile peaks olema midagi lisaks, et ta võtaks õiguse kuju. Riigil on legitiimsus. Mis rahvusvahelise õiguse teeb 7 legitiimseks. Rahvusvahelises õiguses on demokraatia küsimus. Kas demokraatiaks on vaja legitiimsust? Rahvusvahelises õiguses on tekkinud õigusdemokraatia. Kas suhtuda nendesse, kes seda ei viljele siis kuidagi teistmoodi või mitte. USA intellektuaalsest laagrist on tulnud argument, et rahvusvahelisel õigusel puudub legitiimsus, sest ei ole tegu otsese inimeste tahtega. Rahvusvahelise õiguse tähtsamaks on ÜRO Harta ja selle juurde kuuluv statuut. Allikateks on Rahvusvahelised
119.Mis on võim? Võim kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. 120.Mis on autoriteetsus? Sund? Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Sund võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne) 121.Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad? Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel; Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel
indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste ja tingimuste raames, pakkudes selleks hingelist ja üleloomulikku jõudu, võimu. 79. Kas religioon kaob ühiskonnast? 80. Mis on võim? Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. 81. Mis on autoriteetsus? Sund? Sund võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne) Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. (Hess, Markson ja Stein) 18
efektiivseks ja seda on kavas muuta.*45 Nagu eelnevalt näidatud, ei ole prokuröride sõltumatus aga niivõrd absoluutne väärtus nagu kohtunike oma. Eksisteerib teatud pinge konkreetses asjas prokuröri poolt ja tema siseveendumuse alusel vastuvõetud otsuse ning vajaduse vahel tagada riikliku kriminaalpoliitika, üldiste juhtnööride ja põhimõtete elluviimine ning võrdne kohtlemine. Seetõttu peetakse rahvusvaheliste standardite valguses legitiimseks ka süsteeme, kus prokuratuur on organiseeritud hierarhiliselt, mis mh tähendab, et kõrgemalseisev prokurör võib prokuröri otsuse omal initsiatiivil tühistada või seda muuta, kui see eksib üldiste juhiste vastu. Samas on ka hierarhilistel prokuratuurisüsteemidel Euroopas erinevaid variatsioone. Näiteks Ing- lise süsteemis on prokuratuur detsentraliseeritud ning kohalikel osakondadel on suur iseseisvus. Belgias,
majandust ja arengut, tuumaenergiat, õhu- ja kosmoseõigust, keskkonda, kommunikatsioone jms. II TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD § 1. Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund. Kas sellele käsule ja sunnile peaks olema midagi lisaks, et ta võtaks õiguse kuju. Riigil on legitiimsus. Mis rahvusvahelise õiguse teeb legitiimseks. Rahvusvahelises õiguses on demokraatia küsimus. Kas demokraatiaks on vaja legitiimsust? Rahvusvahelises õiguses on tekkinud õigusdemokraatia. Kas suhtuda nendesse, kes seda ei viljele siis kuidagi teistmoodi või mitte. USA intellektuaalsest laagrist on tulnud argument, et rahvusvahelisel õigusel puudub legitiimsus, sest ei ole tegu otsese inimeste tahtega. Rahvusvahelise õiguse tähtsamaks on ÜRO Harta ja selle juurde kuuluv statuut. Allikateks on Rahvusvahelised
Tuli tiiger, kes teda toitis ja kotkas, kes võttis tiibade varju. Ema sai aru, et poiss on hoopis väljavalitu. Kong Fuzius oli rändõpetaja, tal oli 3000 õpilast. Peale tema surma tehti tema õpetus Hiina keisrite poolt kohustuslikuks. Õpetust iseloomustasid: 1. kõik on ette määratud, inimesest ei sõltu mitte midagi. On ette määratud, kes peab valitsema, kes peab alluma. See sobis keisrivõimule,sest tegi keisrivõimu legitiimseks ehk seaduslikuks. Sellepärast nim seda ka võimufilosoofiaks 2. iga hiinlane peab saama hariduse sõltumata tema positsioonist ühiskonnas, sellele rajanebki kõrgkultuur 3. traditsioonide austamine, mis tagab ühiskonnas harmoonia. Oluline vanemate austamine, mis väljendas sidemeid mineviku, oleviku ning tuleviku vahel. Nt lihaseid vanemaid tuli leinata 3 a, käituda tuli nii, nagu nad oleks elus. Lähedasi sugulasi 1a. 4
120. Mis on autoriteetsus? Mis on sund? · Autoriteetsus - on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele öelda, mida ja kuidas käituda. · Sund on võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. 121. Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad? · Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel;
proovile praegu Kosovos ja Abhaasias. VIII loeng ÜRO reformi kavad Peaasamblee on justkui jututuba, kus midagi ei tehtagi. On tehtud kriitikat sotsiaalsele ja majanduslikule poolele Inimõiguste Nõukogu poolt (Human Rights Council). Mõtted ja tulevikuvisioonid julgeoleku suunas liikumisel on organisatsioonidel erinevad. Vetoõigust ei saa kaotada, on soovitud JN (Julgeolekunukogu) teha rohkem legitiimseks, et kaasata sinna rohkem riike. Jutt on eelkõige Saksamaast ja Jaapanist, kes jäid välja juhtrollidest ÜRO-s, kuna kaotasid II MS. Kuid jutt ei olegi ainult nendest, kuna vastasel juhul kriitika oleks suurenenud. Plaanis on võtta Aafrika riike alalisteks riikideks. Nõukogu reformist räägitakse juba üle 10 aasta. 2003. aastal kutsus ÜRO kokku oma peasekti. Kokkusaamise eesmärgiks oli, et erinevad maailma paneelid oleksid ühendatud
62.Kuidas kujundab ühiskondlike otsuste vastuvõtmise komplitseerituse ja suvaga seotud kulu optimaalse osustusreegli valikut? Ühiskondlike otsuste vastuvõtmine on väga komplitseeritud ja kulukas otsustusprotsessi tõttu, ühe inimese poolt vastu võetud otsus võib aga olla suvaline kõigi ülejäänud indiviidide suhtes ja jällegi selles mõttes kulukas. Et mõlemaid ohte vähendada ning vältida mõlema äärmusega kaasnevaid suuri kulusid, kujundatakse vahepealne otsuse legitiimseks tunnistamise reegel – enamusotsus. 63.Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? Konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus seisneb otsuse sisus – mida tähtsam ja rohkem inimesi mõjutav otsus, seda konsensuslähedasem peab häälteenamus otsuse vastu võtmiseks ka olema. 64.Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus
teatud inimestel on loomulik õigus valitseda. Võidi isegi mõelda, et Jumal on need inimesed määranud. Kuid sellist mõttelaadi pole me enam valmis omaks võtma. Me tunnistame, et teatud indiviididel on õigus valitseda ainult siis, kui nad on ametisse määratud rahva poolt ning on rahva poolt tagasi kutsutavad. See tähendab, ainult demokraatia lubab meil vastuvõetaval viisil vastata küsimusele "miks peaksid need inimesed valitsema?" või "mis teeb nende valitsemise legitiimseks?" Demokraatlike abinõudega saame muidugi ka teatud määral kontrollida valitsejate käitumist. See on võibolla parim, mida võime loota, nii poliitilise struktuuri mõttes kui ka kaasaegse demokraatia kaitsmise viimase vahendina.
poliitilisele tegevusele. Võim Max Weber'i (1864-1920) järgi. Võim on ühe inimese võimalus teostada oma tahet mingi sotsiaalse suhte raames, vaatamata teiste vastuseisule. Domineerimine ühe inimese võimalus leida mingi inimgrupi poolt kuulekust teatud spetsiifiliste korralduste suhtes. Legitiimine võim/domineerimine selline, mida alluvad peavad kehtivaks. Toob välja ka domineerimise tüübid, mille aluseks domineerimist legitiimseks peetakse: Legaalne domineerimine = töötajad + ülemus + seadus. Õigustuseks, miks mingid reeglid kehtivad on seaduste tõttu. Traditsiooniline = teenrid + härra + traditsioon. Käsklustele allutakse traditsioonidest lähtuvalt. Karismaatiline = jüngrid + juht + juhi karisma. Inimesele allutakse, tema omaduste tõttu. Michel Foucault'i (1926-1984) järgi. Ütleb, et võim on palju üldisem nähtus kui lihtsalt oma tahte läbisurumine
rakendada karistusjärgset kinnipidamist, kui sellest üldse kui võimalikust kurjategijate kohtlemise viisist rääkida, on suure tähendusega ja mitte pelgalt tehniline. Ei ole mõistlik riigile anda volitusi käituda mõnede inimeste suhtes ebaõiglaselt. *17 Meede, mis võetakse algselt kasutusele ainult eriliselt äramärgitud inimeste grupi (nt ohtlikud harjumuskurjategijad) suhtes, muutuks seeläbi legitiimseks ja võib hakata hiljem laienema uutele inimrühmadele. Kui hakata demoniseerima inimesi mingi tunnuse alusel, tekib kohe oht, et see protsess levib ka teistele inimgruppidele. Muuhulgas Saksamaalt pärineb hoiatav kogemus, kui karistus- järgset kinnipidamist rakendati ka isikute suhtes, kes olid toime pannud suhteliselt ohutuid varavastaseid kuritegusid.*18 Eesti seaduseelnõu seletuskirja vaadates lähevad mõtted paratamatult vägivaldsetelt kurja-
olema seadusest tuletatav, seda ei saa määrusandja ise otsustada. d. Kvalifitseeritud piiriklauslist tulenevad tingimused. §43 formaalseks tingimuseks kohtuluba. Kui on tegemist selle riivega, siis see riive eeldab, et seadusandja on ette näinud kohtuloa. Kui seda pole ette nähtud, on riive koheselt põhiseadusvastane. (2)Materiaalne põhiseaduspärasus Sellel on eelkõige kaks tasandit: a.i.1.a.i.c.a. Riive eesmärgi legitiimsus lävi ei ole väga kõrge. Legitiimseks peaks saama peaaegu iga riive eesmärgi. · Lihtne piiriklausel legitiimne on iga seadusandja poolt püstitatud eesmärk, mis ei ole põhiseadusega otseses vastuolus. §12 lg1 lause 2. · Kvalifitseeritud piitiklausel legitiimne on iga eesmärk, mis tuleneb piiriklauslist, erandjuhul on legitiimne ka mõni muu PS-st tuletatav eesmärk, st mõne PÕ või muu põhiseaduslikku järku õigusväärtuse tagamine.
Hubilai kaldus konfutsianistlike vaadete poole. Arvas, et see annab tugevuse. Valiti khaaniks 1260. aastal. Võttis endale Hiina valitseja tiitli. Rajas oma uut pealinna tänapäeva Sise-Mongoolia aladel Taipingi linnas ( tol ajal ülemine pealinn – Shangdu) . Tema võimuletulekule tekkis kentsakas olukord – Hiinas kaks valitsejat. Endiselt oli olemas ka Hiina keiser, põhjas valitses aga Hubilai-khaan. Mõlemad nimetasid ennast legitiimseks Hiina valitsejaks. Songi keiser oli õigusjärgne valitseja, mongoli keiser uus taevamandaadi omanik. 1268. aastal hakkati Xiangyangi linna piirama. Kampaania käigus armee võttis kasutusele laevu, näitas, et rahvas on astunud samme eelmisest hobuse ratsaväest. Kasutasid jõgesid laevastikuga liikumiseks. Samuti mongolid võtsid kasutusele ka kiviheitemasina. 1273. Aastal Xiangyang langes, tee jõe taha oli vaba, sealt edasi sai vallutada Lõuna-Hiina. Viimane suur lahing toimus 1275
kardinali. 7. septembril valis 8 Saksa-Rooma keisrit Friedrich I Barbarossat pooldanud kardinali vastupaavstiks Victor IV, kes pühitseti 4. oktoobril keisri saadiku Wittelsbachi krahvi Otto heakskiidul Farfa kloostris ametisse. Keiser Friedrich oli skisma puhkemisel esialgu neutraalne, kuid kutsus veebruaris 1160 vastuolude lõpetamiseks Pavias kokku kirikukogu, kus osalesid valdavalt Saksa ja Itaalia piiskopid, kes pidasid legitiimseks paavstiks Victor IV-t, keda seejärel tunnustas ka keiser. Aleksander III pani esmalt kirikuvande alla Victori ja ekskommunitseeris seejärel 24. märtsil 1160 Anagni sinodil Friedrichi. Paavst pani 1163 kirikuvande alla ka Kölni peapiiskopi ja Itaalia ülemkantsleri Rainald von Dasseli. Oktoobris 1160 Toulouse'is toimunud kirikukogul osalenud piiskopid tunnustasid paavstina Aleksandrit ja tema rivaal Victor IV mõisteti hukka. Aleksander III siirdus
jäävad samaks, ei taandu ühiskonnaliikmete veendumus selles, et kehtiv sotsiaalne kord on ebaõiglane ja ainsaks võimaluseks õiglust jalule seada, on luua omad, lokaalse tähtsusega käitumisreeglid, et n.ö. kompenseerida riigivalitsemisorganite ebakompetentsust kohaliku tähtsusega probleemide lahendamisel. 5. Legaalõiguse legitiimsuse kaks tasandit ja legitiimsuskriis. Õigusloome eesmärk peab olema luua õigus, mida mitte ainult seaduselooja loeb legitiimseks, vaid eelkõige ühiskond tunnistab legitiimseks, s.o hea ja funktsioneeriv regulatsioon, mis sünnib seadusloomeprotsessis seadusele ühiskonnapoolse toetuse saamiseks. Õiguse loomine on oskus, milles peavad tasakaalus olema õiguse ning headuse, kuid samas ka õiguskindluse ning stabiilsuse faktorid, mis seadusnormis oma koostoimes peavad lähtuma üldisest huvist ning õigluse kaalutlusest. Tegelikult väljendab seadus seda, mida riik peab õigeks
04.2013). 45 põhjusel, mis ei ole põhiseadusega otseselt keeletud. PS § 20 lõige 2 punkt 3 sätestab võimaluse võtta isikult vabadus kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks. Kuna põhiseaduses endas sätestub alus isiku vabadusõigust piirata, siis võib vangistusseaduse regulatsiooni pidada legitiimseks. PS §-st 20 tuleneb igaühe õigus füüsilisele vabadusele. Kuna tegemist on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigusega, siis võib seda piirata vaid kõnealuses paragrahvis endas toodud alustel või mõne põhiseadusliku väärtuse kaitseks. Nagu eelpool mainitud on paragrahvis endas toodud alus isiku vabaduse piiramiseks eelvangistuse täideviimise eesmärgil. See annab põhjust järeldada, et füüsilise vabadusõiguse piiramine VangS § 90
Ka muus osas ei ole sätte formaalses põhiseaduspärasuses põhjust kahelda. 22. Riive materiaalse põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb leida legitiimne eesmärk, mille tõttu seda põhiõigust piiratakse. Esmalt käsitleb kolleegium PS § 24 lõikes 5 ja seejärel PS § 15 lõike 1 teises lauses sätestatud põhiõiguse piirangu legitiimset eesmärki. 23. Nagu ülal viidatud, peab piirangu legitiimseks eesmärgiks PS § 24 lõike 5 puhul olema mõni muu põhiõigus või põhiseadusest tulenev väärtus. Käskmenetlus lisati õiguskorda kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisel 1. juulil 2004. Eelnõu seletuskirjast ei leia põhjendusi, miks on käskmenetluses välistatud apellatsiooni esitamine. 24. KrMS § 254 lõige 6 võimaldab kümne päeva jooksul otsuse saamisest arvates taotleda kriminaalasja arutamist üldkorras, st käskmenetluses tehtud kohtuotsus ei pruugi olla lõplik
korda. Konfliktiteoreetikud: konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke. 157 20. VÕIM JA LEGITIIMSUS 20.1.1. · Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. · Jõud on füüsilise mõjutuse kasutamine, et suruda teistele peale oma tahet. (Hess, Markson ja Stein) · Sund võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne) · Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. (Hess, Markson ja Stein) 20.1.2. · Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed
vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada, milline valitsemine on legitiimne nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord. Nt demokraatiat peeti kaua aega mitte-legitiimseks valitsusvormiks, kuna arvati, et selles ei valitse eksperdid ja parimad, vaid pööbel, mistõttu on tulemuseks anarhia. Riigi eesmärgiks võib olla inimeste õnnelik elu (Platoni võib pidada variatsiooniks utilitarist Jeremy Benthamist või Benthamit variatsiooniks Platoni teemal, kuid Platon eeldab seejuures ka inimeste ebavõrdsust, ebavõrdsetel on ebavõrdne õnn); Augustinusel on riik kui haigla, et ohjeldada inimeste
annaabi.ee 
