Laulupidu - eestlaste meelsuse ja kultuuri kandja (0)

Laulupidu - eestlaste meelsuse ja kultuuri kandja
Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud.
Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses.Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant. I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen .
Laulupeo traditsioon on Eestis väga tugev ja elujõuline. Kooride vahel käib rebimine, kes saavad laulukaare alla laulma ja kes mitte. Tahtjaid on palju ja kõik ära ei mahuks. Tallinna laululava kaare alla mahub 15 000 inimest ning mille ette nõlvale 300 000.
Laulupeod pole enamikule eestlastest mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all vaid kollektiivne  rituaal . Selles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Paljud eestlased on oma elu jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud. See on enesejagamine ja võrdsuse tunnistamine. Laulupeol on võrdsed kõik hääled ning kuulajad ja lauljad . See ühendabki eestlasi võrdsuse alusel. Lauljad laulukaare all laulavad ja pärast seda plaksutavad iseendale ning laulud sujuvad üle laulukaare alt rahva sekka.
Laulupeol oli oluline roll ka Eesti rahva kujunemisele ja kultuuri tekkimisele. Laulupidu on Eesti kultuuri tüvi. Öeldakse ju , et „ eestlased laulusid ennast vabaks.“ Ühislaulmised andsid ju Eesti rahvale hääle.